Eesti keele õpetamisest Tšehhis
Eesti keele tund Eesti saatkonnas Prahas. Pildil õpilased, keskel valges Anni Tammemägi, paremal äärel suursaadik Sten Schwede. Foto: Erakogu
Kolm aastat tagasi esimest korda Tšehhi poole teele asudes teadsin selle maa ja rahva kohta üsna vähe. Muidugi olin kuulnud imeilusast Prahast, Tšehhi kristallist, pikast õllepruulimise traditsioonist ning lugenud vahva sõduri Švejki juhtumistest maailmasõja päevil. Kuid peab tunnistama, et sellega minu teadmised suuresti piirdusidki. Veel vähem teadsin vokaale armastavale eestlasele nii võõrana kõlavast kohast nagu Brno.
Väljast väike, seest suur
Brno on suuruselt teine linn Tšehhis. Oma 230 ruutkilomeetriga on ta küll Tallinnast veidi suurem, kuid elanike arvult jääb siiski alla. Ka elutempo ja üldine atmosfäär on siin rahulikum kui Tallinnas. Nii meenutab Brno pigem Tartut. Brno ja Tartu kõige ilmsem sarnasus on mõlemale linnale iseloomulik tudengite rohkus. Sügisel ja talvel on linnatänavad täis äraseletatud ilmeil loengusse kulgevaid üliõpilasi ning toimub arvukalt tudengite üritusi.
Samuti on Brnos kõrgelt arenenud kohviku- ja pubikultuur. Sealt võib leida lõputul hulgal hubaseid kohvikuid, kus pakutakse suurepärast kohvi. Kes kohvi ei armasta, võib sisse põigata teemajadesse, kus menüüs arvukal hulgal teesorte, mida serveeritakse täpsete juhiste järgi ja sageli piduliku tseremoonia saatel. Lõunat söövad tšehhid enamasti väljas ning ka õhtuti armastatakse sõpradega pubis või baaris kohtuda.
Prahaga võrreldes ei ole Brnos palju suuri vaatamisväärsusi, kuid selle võrra enam on väiksemaid spetsiifilisele temaatikale või alternatiivkultuurile keskenduvaid muuseume ja näitusi. Kui nimetada vaid mõnda, tasub kindlasti ära märkida geneetika rajaja Gregor Mendeli elu ja tööd tutvustav muuseum ning linnaalune hauakamber. Kel huvi rahvusvähemuste vastu, peaks seadma sammud mustlaskultuuri tutvustavasse muuseumisse. Samuti leiab Brnost palju huvitavat muusika vallas. Näiteks on Brno tuntud oma iga-aastase džässifestivali poolest, mis toob kokku tunnustatud muusikuid üle maailma. Võib julgelt öelda, et Brnos toimub igal sammul ja alati midagi huvitavat. Kui aga otsida suurlinnale omast melu, on ka see käeulatuses, sest pealinn Praha asub Brnost vaid paari tunni autosõidu kaugusel.
Eesti keel ja veel palju muud
Masaryki ülikool Brnos on oma 32 000 tudengiga Prahas asuva Karli ülikooli järel suuruselt teine ülikool Tšehhis. See on ka ainus siinne õppeasutus, kus eesti keelt õppida saab. Täpsemalt toimub eesti keele õpe üldkeeleteaduse ja baltistika osakonnas. Esimese aasta tudengid asuvad kõigepealt õppima soome või leedu keelt ning valivad teisel õppeaastal lisakeele, siis on neil võimalus hakata eesti keelt õppima. Niisiis on enamik tudengeid soome või leedu keele taustaga, kuid vahel satub sekka ka õpilasi infotehnoloogia, geograafia, teatriteaduse ja teistelt erialadelt. Eesti keelt on võimalik õppida kaheksa semestri jagu. Kahel esimesel aastal toimuvad loengud kolm korda nädalas, kahel viimasel kaks korda nädalas.
Kuigi Masaryki ülikoolis ei saa eesti keelt erialana õppida, on tudengitel siiski palju võimalusi end Eestiga seotud teemadega kurssi viia. Lisaks keeleõppele pakub ülikool Eesti maad ja kultuuri tutvustavat kursust, kus teiste teemade seas on vaatluse all loodus, ajalugu ning päevapoliitika. Eesti Instituudi toel on ülikooli külastanud eri valdkondade esindajad, kelle abil on õnnestunud üliõpilaste teadmisi Eestist veelgi laiendada. Viimati said tudengid kuulata Marja Undi loengut uuemast eesti proosakirjandusest ning osaleda Arko Oleski kursusel innovatsioonist ja teaduskommunikatsioonist.
Samuti on ülikoolil head suhted Eesti saatkonnaga Prahas. Traditsiooniks on saanud suursaadikute külaskäigud Brnosse ning eesti keele lektori osalemine Euroopa keeltepäeval, mille raames on võimalik nii saatkonnas kui ka Brnos eesti keelt õppida. See on hea võimalus tutvustada eesti keelt ka laiemale ringile.
Soome keel võtab tule enda peale
Tšehhi tudengid on üldiselt tublid ja usinad, aga kuna eesti ja tšehhi keel seisavad mitmeski mõttes üksteisest üsna kaugel, siis tuleb aeg-ajalt ette üllatusi ja imestamisi. Näiteks klassikaks kujunenud küsimus, miks on meil nii palju käändeid vaja, kui nemad saavad hakkama seitsmega. Õnneks näevad õpilased peagi, et meie käänetel on kindlad funktsioonid ja nende moodustaminegi pole teab mis raske. Kui muidugi mitmuse osastav välja jätta. Naeruturtsatusi kutsub esile see, et sõnad võivad eri vormides esineda erineval kujul ning olla algvormist hoopis erinevad. Kuna aga suur osa üliõpilastest alustab esmalt soome keele õppimist, saavad nad suuremate ehmatuste osaliseks just soome keele tunnis. Eesti keelega alustades ollakse enamasti juba leppinud tõsiasjaga, et soome-ugri keelte grammatika võib olla üks paras ugrimugri.
Miks eesti keelt õpitakse?
See on küsimus, mida imestunult küsivad minu käest kõige sagedamini just eestlased ise. Õnneks tšehhi tudengid sellega oma pead ei vaeva. Õpitakse, sest tuntakse huvi väikeste keelte vastu, sest ükskord Soomes käies põigati ka Eestist läbi, sest ollakse Eesti kohta midagi põnevat kuulnud. Või siis lihtsalt sellepärast, et eesti keel kõlab nunnult, nagu üks tudeng end just seda eestikeelset sõna kasutades väljendas.
Tšehhi üliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpetamine ning selle vastu huvi äratamine on olnud põnevust ja rõõmu pakkuv väljakutse. Ka Tšehhis elamise kogemus on olnud igas mõttes rikastav ja arendav. See maa on end avanud aegamisi ja kihiti, kuid on kindel, et lisaks kuulsale õllele, kristallile ja Švejkile leiab siit eest veel nii mõndagi huvitavat ja avastamisväärset.
Mitmuse osastavast koorilauluni ehk eesti keel ja kultuur välismaa ülikoolides
„Valisin eesti keele sellepärast, et see on eksootiline ja mulle eesti keele kõla meeldib. Minu arust on eesti keel kõige ilusam ja huvitavam keel maailmas,” kõlas välismaalase vastus küsimusele, miks ta õpib eesti keelt. Eesti keel on ilus, aga keeruline. „Hääldus on raske, mitmuse osastav on raske ja ma ei saa aru, millal pean genitiivi või partitiivi kasutama,” kurdavad paljud.
Kes ja kus saab välismaal eesti keelt õppida?
Mõned välismaa kõrgkoolide õppurid on avastatud, et nende koduülikoolis on võimalik eesti keelt õppida; tihtilugu toob Soome, Läti ja Venemaa õppureid eesti keelt õppima riikide naabrus, õppijate hulgas on neidki, kelle vanemad või elukaaslased on eestlased.
Välismaa ülikoolides õpib eesti keelt mitusada üliõpilast tänu sellele, et see aine on kohustuslik soome-ugri keelte õppekavas, suurel hulgal üliõpilastel on eesti keel valikaine. Vilniuse ja Peterburi ülikoolis õpetatakse eesti keelt peaainena. Eesti keele tunnid toimuvad kokku ligi 30 välisülikoolis.
Kes eesti keelt ja kultuuri õpetavad?
Eesti lektorid leitakse sageli kohapeal elavate eestlaste hulgast, ent üheksasse ülikooli on saadetud lektor „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011–2017” raames. Eestist lähetatud lektorid töötavad välismaal üldjuhul viis aastat. Lektorilt oodatakse palju: ta peab äratama võimalikult paljudes üliõpilastes Eesti-huvi, mitmuse osastava kõrval rääkima rahvakalendrist, hea, kui ta oskaks õpetada rahvuslikku käsitööd, paneks kokku laulukoori ja korraldaks filmipäevi. Eeskuju on olemas: Hiina üliõpilased esinesid saatkonnas eestikeelsete lauludega, Ungaris käib koos käsitööklubi, filmiõhtud toimuvad pea igas õpetuskeskuses.
Keda köidab eesti lektori töö välisülikoolis, siis 2. maini saab kandideerida Tšehhi Brno Masaryki ülikooli eesti lektori kohale, täpsem teave kodulehel ekkm.einst.ee.
Põhjalikuma pildi eesti keele ja kultuuri välisõppest paneme kokku juuni lõpus Tartu ülikoolis toimuval konverentsil „Eesti keel ja kultuur maailmas V”.
„Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi 2011–2017” rahastab haridus- ja teadusministeerium, programmi rakendusüksus on Eesti Instituut.
Katrin Maiste, Eesti Instituudi välisõppe sekretariaadi juhataja
[…] Anni Tammemägi, 15.04.2016, Õpetajate Leht […]