Haridus- ja teadusministeerium lükkab ümber algatuse Avalikult Haridusest süüdistused ning selgitab tausta

Keskvalitsus annab kohalikele omavalitsustele ja erakoolidele iga õpilase eest haridustoetust, mis sisaldab õpetajate ja direktorite töötasu, koolilõuna, õppekirjanduse ja täienduskoolituse toetust. Kohalike omavalitsuste koolide taristu ja muude tegevuskulude katmise kohustus on kohalikul omavalitsusel. Seda riik ei toeta. Samas praegu tekkinud olukorras – üleminekuajal kuni erakooliseaduse põhiseadusega vastuolu kaotamiseni – annab riik erakoolidele nii haridustoetust kui ka toetab nende taristu ülalpidamist ja muid tegevuskulusid.
Eelmisel aastal said erakoolid haridustoetust kokku 10,8 mln eurot. Lisaks toetas riik erakoolide tegevuskulude katmist 6,8 mln euroga. See oli õpilase kohta 1,6 korda suurem summa, kui said omavalitsused, sest omavalitsused ei saanud riigilt taristukulude katmiseks toetust. Sellel aastal saavad erakoolid haridustoetust 11,7 mln eurot ning tegevuskulude toetust vähemalt 7,4 mln eurot, mis on samuti 1,6 korda rohkem õpilase kohta, kui võrrelda munitsipaalkoolidega.
Ministeerium on alati valmis partnerite päringutele ka otse ja varakult vastama.

• Selgitav infograafika.

Detailne taustainfo

Riik maksab praegu ning tulevikus erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust. Enamiku erakoolide eelarvest moodustab haridustoetus suurima osa. Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu- ja muid tegevuskulusid. 2011. aastal muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks.
2014. aastal otsustas riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha.

Valitsus esitas riigikogusse seaduseelnõu, mis teeb omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks. On enesestmõistetav, et erakooli loomine ja üldine koolipinna laiendamine räägitaks läbi kogukonnaga, kellelt raha soovitakse ning kes peab tasuta koolikohad tagama ning neid planeerima.
Lisaks plaanib riik luua eraldi haridusliku mitmekesisuse rahastu, millega maksta lisatoetust hariduslikku mitmekesisust pakkuvatele erakoolidele. Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid on kaetud ja kaetakse ka edaspidi riigieelarvest täiel määral.
Partnerid on väljendanud soovi, et erakoolide tegevustoetuse maksmine jääks omavalitsustele praegusel kombel kohustuslikuks, mis on põhiseadusevastane. Teine ettepanek on, et riik hakkaks lisaks haridustoetusele maksma erakoolidele ka tegevuskulude toetust. Omavalitsuste tavakoolide tegevuskulusid keskvalitsus ei toeta.
Erakoolide nii hariduskulude kui ka tegevuskulude riikliku toetamise tulemusena

• saaksid erakoolid riigilt umbes poole võrra (ca 1,6 korda) suuremat toetust;
• haridusraha kasv soosiks erakoolivõrgu laienemist ning taristusse minevate kulude kasvu: keskvalitsus toetaks alternatiivse erakoolivõrgu laienemist ülejäänud koolivõrgu kokku tõmbamise kõrval ja nii erakoolidele kui ka omavalitsustele mineva haridustoetuse kasvu arvelt;
• omavalitsusel oleks väga keeruline planeerida oma koolivõrku ja vajalikke õppekohti;
• kasvab järsult haridusliku kihistumise oht, sest avaliku raha toel luuakse massiivne baas eraraha kaasavatele koolidele, kes saavad selle toel lubada endale paremaid tingimusi.

Kuna tegevuskulude toetus on olnud omavalitsuste vaba valik (kuni 2011) ja kohustus (2011‒2015), siis riigieelarvest saab seda leida vaid olemasoleva haridusraha või tuleviku rahasumma kasvu arvelt.
Erakoolide tegevuskulude riiklikul toetamisel tuleks leida igal aastal juurde 7–11+ miljonit eurot. Võrdluseks, 2016. aastal on terve aasta peale riikliku erakoolide tegevuskulu toetuseks vaja üle 7 miljoni eurot. Sama summa eest saaks tõsta kõikide Eesti munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palka enam kui 3,5%.