Ilu päästab maailma, vähemasti püüab

„Mu hea Lysander,

Cupido vibu nimel vannun ma

ta kuldse noole nimel vannun ma …”

„Mine kaameraga lähemale,” hüüab lavale poolhämarast saalist lavastaja. „Nii, rääkige valjemini – siis saame heli ka proovida.”

„… ja kõigi vannete, mis mehed murdnud –

neid kõiki polegi ju naised tundnud –”

„Võta Jörgeni jalgadest kinni ja keeruta teda enda ümber. Ja katsu kaadris püsida.”
„… et paika, kus mind homme ootad sa,

su juurde tulen kõhklemata ma!”

„…ja aele seal ka natuke.”

Hullatakse, tehakse totraid nalju, liikumise täpne joonis pole praegu veel üldse oluline. Lava kohal kõrguva hiigeloreli torudest heliseb vastu noorte näitlejate nakatav naer. Veel ei räägi nad laval Shakespeare´i ridu, kuid see päev pole enam kaugel.

„Jah, väga hea. Kas helil on küsimusi?” kostab saalipimedusest asjatundlik hääl.

Nädala jagu enne proovide ametlikku algust oleme juba siin, Estonia kontserdisaalis. Täna ei sagi siin veel kümned orkestrandid ega kosta viiulite häälestamist. Veel ei kaja sammastelt ja lühtritelt vastu ERSO esitatud Mendelssohni lummavad helid. Veel ei kõla Ellerheina tütarlaste huulilt muusikaks muundunud Shakespeare’i värsse. Täna on tehniline proov ja esmakordselt käiakse läbi kõik need lugematud tehniliselt ülikeerukad lahendused, mis teevad „Pööriöö unest” selle kõiki meeli haarava installatsiooni, millisena ta 1. juunil esietenduma on mõeldud.

19. sajandil peeti saksa romantilist heliloojat Felix Mendelssohni Mozarti kunstiliseks järeltulijaks. Niisama külluslik, samavõrd perfektsionist. Mendelssohni loomingu pretensioon on kõikehaarav harmooniline ilu, paljud hindasid teda kõrvu Bachi ja teiste klassikutega. Ja mis peamine: 1842. aastal kirjutas ta muusika spetsiaalselt Shakespeare’i näidendile „Pööriöö uni”.

Dirigent Olari Eltsi juhtimisel ning ERSO ja tütarlastekoori Ellerhein esituses sulandub see koos Teater NO99 näitlejatega võimsaks kunstiteoseks. Ilu päästab maailma, või vähemalt püüab. See teos annab vormi absoluutsele naudingule, mida peetakse inimhinge igaveseks püüdluseks.

„Homme hommikul on vaba. Ja esmaspäeval kell 12 on tehniline koosolek,” lõpeb proov asjalikult. Saaliuksed avanevad ja ruumi sööstab pööriöö pöörasust ettekuulutav kevadpäikese lootusrikkus.