Jätkuvalt kõrgliigas

8. apr. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 2 kommentaari
Sirje Pärismaa. Foto: erakogu

Sirje Pärismaa. Foto: erakogu

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, kel viimased nädalad on tulnud pidada üha ägenevat erakoolide rahastamise teemalist sõnasõda, sai teisipäeval tugeva trumbi OECD koostatud Eesti haridussüsteemi ressursikasutuse ülevaatest. Raportis öeldakse, et kuigi erakoolide helde toetamine soodustab valikuvariantide paljusust, töötab see vastu koolivõrgu korrastamise eesmärkidele. Olukorras, kus koolivõrgu korrastamine on väga oluline, luuakse tänu soodsale riiklikule toetussüsteemile erakoole aina juurde. Uutes erakoolides on valdavalt väikesed klassid ja see muudab hariduse kulukamaks. Samas puuduvad tõendid, et kulude kasvuga oleks kaasnenud õpilaste õppetulemuste paranemine.

OECD peab maksumaksja toetust erakoolidele ebamõistlikult suureks. Kehtiv rahastusmudel ongi loonud erakoolivõrgule konkurentsieelise, subsideerib jõukamaid ning on alus kvaliteediprobleemidele tulevikus.

Raport soovitab keskvalitsusel kaaluda, kas on mõistlik eraldada erakoolidele – kus õpilased maksavad õppemaksu – toetust munitsipaalkoolidega samadel alustel. Teine võimalus on loobuda nõudest, mille järgi kohalikud omavalitsused peavad erakoolidele tegevuskulude katmises osalema samas ulatuses kui munitsipaalkoolide puhul.

OECD ekspertrühm külastas Eestit 2014. aastal kahel korral ning vestles ligi kahesaja haridusvaldkonna esindajaga Tallinnas, Tartus, Narvas, Jõhvis ja Vaivaras.

Analüüsis rõhutati, et koolivõrgu korrastamine on esmatähtis ja sellega tuleb jätkata. Gümnaasiumivõrku peaks korrastama senisest jõulisemalt. Näiteks võiks kaaluda, et omavalitsustes, kus kokkulepitud ajaks pole gümnaasiumi põhikoolist lahutatud ja gümnaasiumiaste ei vasta riiklikult määratletud kriteeriumidele, peab gümnaasiumiosa sulgema.

Soovitatakse sulgeda või ühendada väikesi koole, senisest enam liita lasteaedu koolidega, aga kaaluda ka klassi õpilaste keskmise arvu alammäära kehtestamist.

Raport märgib ära meie õpetajate kõrge keskmise vanuse. Õpetajakoolitusse soovitatakse valida vaid parimatest parimad ja motiveerida noori õpetajana tööle asuma.

OECD tõstab meie koolisüsteemi esile kui maailma üht tugevamat ja võrdseid võimalusi pakkuvat. „Oleme kõrgliigas ja võrdleme end teiste kõrgliiga meeskondadega,” ütles minister Ligi raporti esitlusel. Kakskümmend aastat tagasi ei lootnud me sinna jõuda! Spordimehed teavad, et vana rasva pealt kaugele ei liigu.


2 kommentaari teemale “Jätkuvalt kõrgliigas”

  1. Tiia Võhma ütleb:

    Kas tõesti on haridusvaldkond murettekitav rahalaristaja, kelle ressursikasutus jätab soovida?
    Üks riigikogulane läheb rahvale maksma enam kui 60 tuhat (palgakulu, hüvitised, lähetuskulud) eurot aastas. Samapalju saab tegevustoetust poolesaja õpilasega väikekool.
    Keda-mida on mõistlik õigustamatult kulukaks tunnistada – kas 75 riigikogulast või 75 väikekooli?
    Kipun arvama, et veerandsaja rahvasaadiku puhul pole asja arutadagi. Sarnaseid võrdlusi võib tuua palju.
    Vahest tasuks koostada riigi otstarbetute kulutuste TOP 100 ja alustada optimeerimist nimekirja algusest. Koolipidamisel olgu tähtsad õpilaskesksus ja kogukonna huvid.

  2. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Aga kuidas on õpetaja palgaga? Piinlik, piinlik, piinlik:
    https://data.oecd.org/chart/4vX7

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!