Ka kätepesu ja linavahetus vajab õppimist

Hooldustöötaja eriala õpilased ja õppejõud õpetasid nippe, kuidas lamajal haigel voodipesu vahetada. Foto: Sirje Pärismaa

Tartu tervishoiu kõrgkoolis on kogukonna teenimisest saanud õppetegevuse osa. Õppejõud ja tudengid käivad tervise alal harimas lasteaia- ja koolilapsi, linna üritustel testimas kodanike tervist, kutsuvad eakaid võimlema ja tulevasi lapsevanemaid perekooli. Korra kuus on tervislikud neljapäevad, kus lisaks tervisenäitajate tasuta kontrollile saab linlane töötubades targemaks.

Kogukonna teenimisest võidavad mõlemad osapooled: õppurid saavad praktilist õpet, linnakodanikud aga vajalikke oskusi. Hiljuti esmakordselt „publiku” ette astunud hooldustöötaja eriala õpilased said eriliselt suure tähelepanu osaliseks. Õpitubadesse saabus lisaks terviseneljapäevade põhilistele külastajatele – eakamatele inimestele – ka hulk noori. Huvilised liikusid palatite vahet ning said jälgida ja hiljem ise proovida lamaja haige voodipesu ja mähkmete vahetust, ergonoomiliselt õiget haige keeramist, ratastooli aitamist, aga ka kehastuda ise patsiendiks.

Esmalt tuli selgeks saada õige kätepesu. Küllap oli enamikule üllatus, et ainuüksi sõrmeküünte all elutseb neli korda rohkem mikroobe, kui on Eestis elanikke. Sama üllatav oli kogeda, et lamajal saab aluslina vahetada teda liigselt häirimata.

„Niisugust asja pole minuga enne tehtud!” lausus Mai, kelle peal õpilased voodipesu vahetust näitasid. Eluaeg Vanemuise teatris töötanud Mai elas haigerolli vapralt sisse. Põetajakogemust tal pole, vanemad said ka haigena endaga ise hakkama. Siiski on Mai hinnangul väga vaja selliseid teadmisi ja isegi mitu korda võiks neid õppimas käia.

Tartu kutsehariduskeskuse õpilased Martin ja Robi vaatasid esialgu palatites tehtavat ukse pealt ja ütlesid, et tulid pigem oma tervist kontrollima. „Haigete keeramisega kokku ei ole puutunud, loodame, et ei puutugi,” sõnasid poisid.

Õpetades õpime

„Oleme esimest korda sellisel koolitusel, õpetame, kuidas kodus haiget hooldades hakkama saada ja endale mitte liiga teha. Teisi õpetades kordame ise enne eksamit kõik üle,” rääkisid hooldustöötaja eriala teise kursuse õpilased Liisa ja Silja, kes mõlemad käivad õppimise kõrvalt ka tööl.

Liisa sõnul pole amet kõige kergem, aga ka mitte kõige raskem. „Mõnikord on tore, mõnikord raske, oleneb inimestest,” lisas Silja.

„Õpilased on täna siin õppeaine „Patsiendi õpetamine” raames,” lausus õppejõud Maire Aruots. „Kui tunnis harjutades on õpilased üksteisele patsientideks, siis täna saab harjutada linnarahva osalusel. Saame neid õpetades kasulikud olla.”

Sama õppeaine raames käivad tervishoiu kõrgkooli õppurite-õppejõudude käe all õhtuti vajalikke oskusi õppimas ka omaste hooldamise ühenduse liikmed.

„Inimesed ei oska omaste eest hoolitseda, pingutavad üle, tehes valesid liigutusi,” rääkis õppejõud Taimi Taimalu. „Meil on võimalik võtta ka eraldi kursused, kus õpetatakse kõike, alates ergonoomikast ja aseptikast.”

Taimalu käib koos õpilastega messidel, koolides-lasteaedades õiget kätepesu õpetamas. Inimesed võiksid avalikel üritustel julgemini ligi astuda, aga osa kardab, et siis mõeldakse, et oled must inimene.

Aruots, kellele hooldustöö õpetamine eriti südamelähedane, sest just seda eriala õppis ta enne õenduseõpinguid, usub, et eriala muutub järjest populaarsemaks.

„Tänapäeva noored mõtlevad rohkem rahateenimisele ja hoolduserialal kindlasti rikkaks ei saa, aga me kõik jääme vanaks ning see on amet, mille oskusi võib igaühel kodus vaja minna,” ütles Aruots.

Ta on täheldanud, et enamik esimesele praktikale läinud noori värvatakse ka tööle – haiglastes pole paberitega hooldajaid kuigi palju. Ja kes on, neile makstakse rohkem palka. Noormehi tuleb paraku õppima vähe, ehkki neid oleks tööle väga vaja.

Hooldustöötajaid läheb ka välismaale tööle. Tallinnast siiski rohkem kui Tartust. Küll aga käivad tartlased praktikal välismaal.

Esimese kursuse vene noortele õpetatakse süvendatult eesti keelt. Terviseneljapäeval oli neil võimalus koolitunnis passiivselt omandatut praktiseerida.

Irina Tehnikova, kes õpib esimesel kursusel hooldustööd, juhendas saabujaid ja tutvustas päevakava. Neiule on hooldustöö juba teine haridus, varem on ta lõpetanud Mainori kõrgkoolis ärijuhtimise.

„Teine haridus on see, mida süda tahab, esimese omandasin seepärast, et pidin midagi õppima,” lausus Tehnikova. „Olen valmis sel alal tööle minema, aga võib-olla õpin veel õeks. See on raske töö, aga mulle meeldib.”

Haiglapraktikal on ta olnud julge ja hästi hakkama saanud. „Mõnikord on raske suhelda, igaüks ei taha rääkida. Ja mõnikord on keelebarjäär, kui inimene räägib vana eesti keelt, millest ma aru ei saa,” ütles Tehnikova.