Karikatuurivõistlus sündis koolipingi kritseldustest

15. apr. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Paul Kunman Tartu loodusmajas näitust üles panemas. Foto: Sirje Pärismaa

Tartu loodusmajas on väljas õpilaste karikatuurivõistluse „Mida naerad, koolijüts?” parimad tööd. Võistlust on juba 25 aastat üksipäini korraldanud Tartu Variku kooli õpetaja Paul Kunman.

„Lapsepõlves vaatasin Valdo Pandi saateid ja 25 aastat tundus hirmus pikk aeg. Nüüd on see nagu viuhti läinud,” muheleb Paul Kunman, andes Tartu loodusmajas viimast lihvi tänavusele näitusele. Kunmanil on tänavu teinegi töine juubel – 30 aastat õpetajarollis Tartu Variku koolis (endine kunstigümnaasium).

„Ajakiri Pilkaja tähistab viiendat sünnipäeva, meie koolijüts on tibake auväärsemas eas,” lisab Kunman, kes varasematel aegadel ka oma pilapilte ajakirjadele saatnud. Ega praegu olegi enam eriti kuskile saata, Pilkaja on väheseid huumoriajakirju lähiriikides. Suurematel ajalehtedel on palgal karikaturistid. Kunman meenutab, et Koolijütsi-võistluse esimene laureaat Jan Lätt tegi Postimehele karikatuure juba enne Urmas Nemvaltsi.

„Inimesed armastavad huumorit, ka telest vaadatakse naljasaateid. Head huumorit on siiski väga raske teha,” arvab Kunman.

Kas laste huumor liigitub hea huumori alla?

Seinast seina, iga vaataja leiab oma iva. Päris nutikaid töid on. Ei tule ise vahel mõne asja pealegi. Näiteks üks tänavune töö, kus küsitakse, mis siin kasvab, ja vastus on: teravili. Maa seest on välja tungimas kirved, noad!

Või siis töö sellest, kui talumees siirdama hakkab. Talumees on endale lehma udara siirdanud ja lehma kõhualuse jämeda niidiga kinni traageldanud. Päris naerma ajab!

Võidutöö autor on väga hea käega poiss. Kuuenda klassi poisil nii hea joon!

Kui tihti tunned, et juhendaja käsi on mängus?

Vahel ikka. On tulnud kunstiajaloost inspireeritud töid, usun, et õpetaja on andnud väikse vihje.

Iseasi, kui keegi saab hakkama plagiaadiga. Korra osutus ühe vene noormehe võidutöö plagiaadiks. Usutlesin poissi ja ta kinnitas, et ise tegi. Auhind oli Tšehhi-reis. Maalehe toimetus avastas, et tegu on vene karikaturisti tööga. Väga piinlik oli. Žüriis oli ka Urmas Nemvalts, aga keegi ei jõua ju tuhandeid karikatuure tunda. Reis läks teisele võistlejale. Nüüd kontrollime kahtluse korral internetist üle.

Kuidas otsid auhindu?

Varasematel aastatel käisin reisibüroos kätt väristamas. Ega siis kohe ka näkka, rääkisin andekatest lastest ja näitasin naljakaid karikatuure.

Reise enam auhinnaks ei ole. Pärast seda, kui võistluse võitnud Tallinna neiu läks büroosse ja ütles, et tahab auhinna rahas välja võtta.

Tartu firmad on ikka võistlust toetanud. Samelin annab jalatseid. Ostame kunsti- ja kirjatarbeid ning raamatuid, linnavalitsus toetab veidi rahaga. Pärast anname parimatest töödest kogumiku välja. Kulka on ka toetanud. Nemvalts ja Hillar Mets on andnud oma töid auhindadeks.

Õpilased ikka küsivad, mis auhinnaks on. Vastan, et miljon taala ja punane Ferrari.

Kuidas suudad üksi nii suurt asja korraldada?

Eile panin õhtul kaheksani töid üles. Naine ka juba pahandab. Orgunn algab varakult. Varsti kuulutame juba järgmise teema välja – kiire elu.

Võistlus oli vahepeal rahvusvaheline. Esimestel aastatel võtsid osa soomlased. Sporditeemalistest töödest (üle 900) tuli kakssada Soomest. Soome Instituut aitas kaasa.

Vene, läti noored on osalenud, isegi võidutöö oli korra Lätist. Belgia õpilane sai kolmanda koha ja Samelini saapad. Taanist on saadetud.

Rahvusvaheline võistlus eeldab toimkonda. Ma tahaks rahu. Auhindade kättejagamine on ka paras peavalu, isegi tallinlased ei viitsi kohale tulla.

Kuidas võistluse idee su peas tärkas?

Mul on täpselt meeles. Kevaditi vaatasin, et õpilased on koolipinkide peale joonistanud igasuguseid vaimukusi. Mitte ainult allapoole naba nalju, vaid päris ägedaid. Et need joonistajad saaksid viisaka väljundi.

Kui tihti ongi võistlustöö koolipingi kritseldaja tasemel?

Selles stiilis on töid, mis pole graafiliselt nii hästi tehtud, aga mõte on vaimukas.

On ka neid, kel graafiliselt väga hea käekiri, näiteks tänavu Annely Kasela Nõo reaalgümnaasiumist. Gümnasiste osaleb nüüd kahjuks harva. Koolireformi tulemus …

Milline oleks tänavusel võistlusel olnud sinu enda karikatuur?

Vanainimese virin: mulle ei meeldi kinos krõps ja popkorni hais. Minu pilt oleks selline: rahvas istub saalis, ämbrid käes, põrand ja õhk on saastatud, terve saal on löristajaid ja krõpsutajaid täis. Tekst on ekraanil: „Meie toetame kultuuri ja põllumajandust.”

Mõtlen igal aastal, mida ise teeksin.

Üldiselt olen olnud viimastel aastatel laisk karikatuuride saatja, Pilkajas on vaid üks ilmunud. Küll olen õpilaste töid edastanud.

Millised on aktiivsemad koolid läbi aegade?

Pelgulinna kool, Tallinna kunstigümnaasium, Lähte, Elva. Tartus peaaegu kõik koolid. Igal aastal saadetakse keskeltläbi 600 tööd.

Kui kaua jätkad? Kas 25 aastat veel? Et oled kepiga tudisev vanamees ja ikka korraldad?

… ja ikka mökitan naerda. Ei tea. 25 tuli ju ka ootamatult.

Algusaastatel oli Vanemuises parimatest töödest näitus. Seal oli tülikas õpilastel vaatamas käia. Päeval on proovid ja lapsed segavad majas liikudes. Oleme ka Tallinnas näidanud. Kuna eelmise aasta võidutöö oli loodusmaja õpilaselt, pakkus õpetaja meile lahkelt ruume.