Kas Krimmi stsenaarium saab Eestis korduda?

29. apr. 2016 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Pelgulinna gümnaasiumi 10. klassi õpilased tutvustasid Rahva Raamatus tallinlastele Ukraina relvakonflikti tagamaid ja võimalikke lahendusi. Õpetaja Erki Vaikre jagab oma õpilastele enne esinemist viimaseid nõuandeid. Foto: Raivo Juurak

 

21. aprillil said tallinlased vaadata riigikaitseõpetuse lahtist tundi, mille teema oli relvakonflikt Ukrainas.

Tund toimus Viru keskuses Rahva Raamatu uute teoste esitluse alal. Tunni viis läbi kaitseliitlane, Pelgulinna gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetaja Erki Vaikre. Pealtvaatajaid kogunes nelja-viiekümne ringis, enamik neist kandis rinnas veteranipäeva sinililleõit.

Riigikaitseõpetuse õpetaja Erki Vaikre märkis sissejuhatuseks, et tunni teema on relvakonflikt Ukrainas ja see on üks osa mahukamast teemast „Kaasaja relvakonfliktid”, mille raames on tema õpilased Pelgulinna gümnaasiumis uurinud sõjalisi konflikte maailma eri piirkondades. Rahva Raamatus kandsid õpilased ette kolm esitlust Ukraina olukorra kohta. Ühes ettekannetest uuriti, kas Eestis võib korduda Krimmi stsenaarium: rahvas hakkaks Narvas ja Ida-Virumaal oma õiguste eest võitlema, Venemaa tuleks oma kaasmaalastele appi, misjärel Ida-Virumaa liidetaks Venemaaga.

Kõigepealt anti ülevaade Krimmi ja Donbassi olukorrast. Kodutöö olid õpilased teinud korralikult. Nad selgitasid kuulajatele, miks läks Venemaal Krimmi anastamine nii lihtsalt: üle 70 protsendi nende piirkondade elanikest on venelased ja vene keelt kasutab neist iga päev isegi 90 protsenti. Seega tundusid Vene sõdurid neile „omad”. Kuid püüti mõista ka Venemaad. Märgiti, et Venemaa tahtis saada Sevastoopolit endale, sest see linn oli ennegi Venemaa oma olnud. Seoses riigipöördega Kiievis tekkis Venemaal oht, et Sevastoopoli sõjasadam libiseb tal käest ja nii Venemaa lihtsalt pidi jõudu kasutama ja kogu Krimmi poolsaare hõivama. Õpilased oletasid, et Sevastoopoli vallutamisega püüdis Venemaa kindlustada ennast ka Rumeeniasse kavandatava NATO raketikilbi vastu jne. Üks õpilane väitis, et Sevastoopolist kontrollib Venemaa nüüd sõjaliselt ja majanduslikult mitte ainult Musta, vaid ka Marmara merd.

Kohale tulnud linnarahvas kuulas kõige suurema huviga ettekannet, kus kirjeldati Krimmi ja Donbassi stsenaariumide kordumist Eestis. Õpilased kirjeldasid dramaatilises toonis, kuidas kõigepealt saadetakse Ida-Virumaale spioone ja provokaatoreid, kes tekitavad seal rahva rahutusi ja protesti Eesti valitsuse vastu, mispeale tuleb Venemaa oma „kaasmaalastele” justkui appi. Kuid Vene väed ei jää pidama Ida-Virumaal, vaid liiguvad edasi Tallinna peale ja jõuavad Pärnuni välja. Neile avaldavad vastupanu Eesti kaitsevägi, kaitseliit ja ka kooliõpilased, alates 16. eluaastast. Lõpuks jõuab Eestile appi NATO. Vene väed surutakse Eestist välja ja Venemaaga sõlmitakse rahu. Paraku loetakse Ida-Virumaa selle vaherahuga Venemaa osaks. Paljud Eesti linnad on suures osas hävinud, tehased minema veetud, Eestil kulub sõjaeelse heaoluriigi taastamiseks mitu inimpõlve.

Mida on sellest tunnist õppida?

„Must ja masendav!” ütles riigikaitseõpetaja Erki Vaikre, kui õpilased oma tulevikustsenaariumi tutvustamisega lõpule jõudsid. Ta toonitas, et peame tegema kõik, et sellised stsenaariumid kunagi tõeks ei osutuks.

Üks musta stsenaariumi esitlejatest, õpilane Janar Olonen meenutas, kuidas nende ettekanne teoks sai. Istuti rühmaga koos ja vaadati üle, kuidas Krimm ja Donbass Venemaa mõjusfääri langesid. Õpilastele tundus loogiline, et sama võib korduda Ida-Virumaal. „Me muidugi loodame, et seda ei juhtu, aga sada protsenti see välistatud pole,” ütles Janar Olonen ja lisas, et sellepärast ongi koolides riigikaitseõpetus – kui peaks midagi niisugust juhtuma, on õpilased selleks valmis, oskavad oma riiki kaitsta. Kõik ju loodavad, et Eesti jääb vabaks maaks.

Teine musta stsenaariumi esitleja Kristjan Kask lisas, et tema Ida-Virumaa vallutamise pärast hirmu ei tunne, kuid teab, et maailma paljudes paikades peetakse praegu sõda ja ajalugu on sõdu täis. Kristjan Kask osutas, et kui Venemaa on liitnud endaga osa Gruusiast ja Ukrainast, on loogiline, et ta võib üritada liita enda külge ka teatud osa Eestist. See ei pruugi tal välja tulla, aga pole kindel, et ta proovimata jätab, rääkis Kristjan Kask. Noormehe järeldus oli, et Eesti vajab väga hea väljaõppega kaitseväge.

Konkreetse näite eelisest

Riigikaitseõpetuse õpetaja Erki Vaikre peab musti stsenaariume pedagoogiliselt mõjuvaks. Ta selgitas, et need võivad noori hirmutada, kuid ühtlasi teevad nad piltlikult selgeks, miks on vaja riigikaitseõpetust, kaitseväge, kaitseliitu – me ei soovi, et meie elu muutuks selliseks, nagu see on Donbassi regioonis, kus elamuid tabavad mürsud, inimesi hukkub, toidu ja arstiabiga on probleeme jne. Selline konkreetne stsenaarium jõuab noortele kõige paremini kohale. Noor saab aru, et riigikaitset õppides kaitseb ta oma õigust tunda end Eestis igal pool turvaliselt, teha siin ära autojuhiluba, osta uus iPhone jne. Noor saab aru, et riigi kaitsmine tähendab kõige selle kaitsmist, mis sulle meeldib ja mis on hea. Kui see on õpilasele selge, tekib tal huvi ka suuremate ideede vastu, nagu iseseisvus, vabadus, ajalooline õiglus jne. Erki Vaikre usub, et mustade stsenaariumide läbimängimine suurendab noorte kaitsetahet. „Kõige tähtsam on muidugi, et me suudaksime sõda edasi lükata või hoopiski ära hoida,” rõhutab ta.

Ent missugust stsenaariumi peab Erki Vaikre ise tõenäoliseks? Ta arvab, et Ida-Virumaa võibki olla Eestile julgeolekurisk. Vene noored astuvad meelsasti Eesti kaitseväkke ja on head sõdurid, kes aktsepteerivad Eesti kaitseväge. Neile on armee ja sõjaväeline kord püha. Aga kahjuks ei oska paljud neist piisavalt eesti keelt ja nii on nad elanud pikalt Venemaa meedia mõjusfääris, mis tähendab, et kaitseväes on vaja neile teha põhjalikku selgitustööd selle kohta, kuidas asjad Eestis ja Euroopas tegelikult on. Erki Vaikre ei pea olukorda siiski lootusetuks. Ta märgib, et kaitseliidus on tal mitu head vene sõpra, kes ei lase ennast Vene meedial rumalaks teha, kes tunnevad, et nad on Eestile vajalikud, ja kes on valmis, relv käes, kaitsma Eesti eluviisi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!