Kasvatusteaduse konkursist 2016

22. apr. 2016 Jaan Kõrgesaar žürii esimees, prof emer - Kommenteeri artiklit

3 (25)

Jaan Kõrgesaar. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Jaan Kõrgesaar. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

 

Eesti teadusagentuur korraldas koostöös HTM-i ja Eesti akadeemilise pedagoogika seltsiga järjekorras 25. kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi. Tänavu laekus võistlema 39 mullu avaldatud või kaitstud tööd.

Võistlustööd katsid pea kogu elukaare puuteekraani lummuses väikelastest nõrgemalt motiveeritud põhikooli-, kutse- ja kõrgkooliõppuriteni, käsitleti nii humanitaariat kui ka reaal- ja loodusteadusi, nii meedia- kui ka päästemaailma ja muuseumipedagoogikat kõrvu empiiriliste uurimustega – rakenduslikke ja teoreetilisi. Meeldivalt on täienenud empiiriliste uurimuste riistakuur, lisaks uurija enda kogutud piki- või ristlõikes esinduslikele või nähtust süvitsi vaatavatele andmetele kasutatakse suuremate uurimuste raames kogutud kohalikke või rahvusvahelisi andmepankasid (PISA, kuid mitte ainult). Mitmes auhinnale nomineeritud töös kombineeritakse kvantitatiivseid andmeid kvalitatiivsetega.

Võistlevaid artikleid, kahte väitekirja ja ühte kogumikku hinnates silmati nii nende metoodilist esinduslikkust ja tööst lähtuvat sõnumit kui ka panustatud teadustöö mahtu. Ootuspäraselt kogusid teadusuuringud kõrgemaid hindeid kui magistritööd. Hindajad olid piisavalt üksmeelsed ja võrreldavalt helded.

Eesti keeles publitseeritud teadustööd

Üheksast eesti keeles publitseeritud teadustööst kuus olid artiklid, neist kolm avaldatud eelretsenseeritavas Eesti Hariduse Ajakirjas (EHA), lisaks kaks doktoriväitekirja ja üks kogumik. Autorite seas olid võrdselt esindatud TLÜ ja TÜ, lisaks Kärdla ühisgümnaasium, HTM ja TTÜ. Ajakirja artiklitel oli kaks-kolm autorit, kogumikutekstidel kuni viis. Kõrge skoori kogus kuus tööd üheksast, neist nomineeriti esikohale mõlemad eestikeelsed väitekirjad ja kaks EHA-artiklit. Esimese auhinna pälvis Imbi Henno (HTM/TLÜ) õige mahuka, põhjaliku ja üksikasjaliku väitekirjaga „Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal”. Sellest monograafiast selgus, et eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus (eeskätt PISA näitel) halvenes uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel. Enamgi, osa PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis ühena riikidest, kus loodusaineid õpetatakse n-ö traditsiooniliselt ehk selge tunnistruktuuri ja hea õppekorraldusega ning õpilaste sooritus on kõrge. Eesti õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt, kavandamata muuta oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja uuenduslikkus.

Teise auhinna said Krista Uibu (TÜ) ja Mairi Männamaa (TLÜ/TÜK), kes ­uurisid aastase pikiuuringuga metoodilisel tipptasemel tekstimõistmise muutust üleminekul esimesest kooliastmest teise seostatuna õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekusega. Selgus, et mõne õpilase tekstimõistmine aastaga veidi paraneb, teistel halveneb. Rikkalikuma metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi, vaesema pagasiga õpetajatel seevastu püsib õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa. Viidatu on EHA seni loetuim artikkel.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööd

11 võõrkeeles publitseeritud teadustöö küllalt ühtlaselt kõrget taset iseloomustavad kolm asjaolu. Esiteks skooriti kõrgelt kaheksat tööd, teiseks nomineeriti esimesele auhinnale kolm publikatsiooni ja lõpeks – välja anti kaks esimest auhinda. Keskmiselt nelja autoriga artiklite esimene autor oli kolmel juhul TLÜ-st ja kümnel – TÜ-st, ülejäänud autorid lisaks eelnimetatutele Soome, Hollandi, Küprose ja Kreeka kõrgkoolidest. Teise auhinna sai kogu konkursi ainus ainuautorluses artikkel emeriitprofessor Jaan Mikult. ­Uurimuses Eesti ja Soome PISA-lugemistulemusi võrreldes selgus, et metakognitsiooni võtteid kasutatakse enam Eestis kui Soomes, ka internetist loetakse siin rohkem. Põhjanaabrid kujundavad meist edukamalt õpilaste lugemishuvi ja lugemisrõõmu. Koolid toimivad naaberriikides võrreldavalt hästi; Soome esimus PISA-s seletub nende kõrgema majandusseisu, väiksema korruptsioonitaseme ja ebavõrdsusmääraga.

Esimese auhinnaga pärjatud tööst Piret Soodlalt (TLÜ) ja neljalt kaasautorilt Eestist ja Soomest selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast, esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad. Esimese auhinna teenis ka Margus Pedaste (TÜ) ja kaheksa kaasautori loodud avastusõppe mudel, mille tutvustamiseks jääb leheruum napiks. Mõlemad võiduartiklid on avaldatud mõjukas teadusajakirjas. Avastusõppe mudeli autorid suunavad preemia sihtotstarbeliseks stipendiumiks uurimusliku õppega tegelevale üliõpilasele.

Magistritööd

17 magistritööd jagunesid peaaegu võrdselt TÜ (8) ja TLÜ (7) vahel, ühe töö autoriga olid esindatud SKA ja EKA. Esikohale nomineeriti kuus magistritööd. Neist Pille Kattel (TÜ, juhendaja prof emer Jaan Mikk) osutas, et põlise PISA-tippriigi Jaapaniga võrreldes aktiveerivad siinsed õpetajad tunnetust rohkem ning meie õpilased saavad õpetajatega paremini läbi. Teisalt on Jaapani õpilased õnnelikumad ja kooliga tihedamalt seotud. Kristina Tupits (TÜ, juhendajad Marika Padrik ja Kati Mäesaar) töötas välja animeeritud pildiseeria ja juhised seda tüüpi metoodilisteks arendusteks, õpetamaks sõnaahtraid, sh ASH-lapsi jutustama. Teise auhinna pälvinud Marleen Pedjasaar (TLÜ, juhendaja Kristi Vinter), analüüsinud intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, koges, et ministrite hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui ka takerduda poliitilistel põhjustel (erakondlik surve, soov püüda valijate hääli või hirm neid kaotada, otsuse aimatav populaarsus või ebapopulaarsus) või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas (riigikorra/võimu vahetus, demograafilised muutused). Haridusministri isikule jääb kaalukas roll ka paratamatute piirangute oludes. Esimese auhinna laureaat Stella Polikarpus (SKA/TLÜ; juhendajad dotsent Katrin Poom-Valickis ja Meidi Sirk) rakendas pedagoogika teooriat veenvalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli SKA-s õppivatele päästeametnikele.

Kahest populaarteaduslikust tööst tunnistati teise auhinna vääriliseks Jana Kadastiku (TLÜ) õppefilm ­„Otsiskelu”, mis teooriast lähtuva süsteemse metoodilisusega avab õppevaraloomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste enda kasutajakogemust.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!