Keelekaste: Käesolevaga või käesolevata?

15. apr. 2016 Priit Põhjala - 3 Kommentaari
Priit Põhjala

Priit Põhjala

Olen „Keelekastes” varemgi kirjutanud kantseliidist – häirivalt paberlikust asjaajamiskeelest, millele iseloomulikud segasus ja sõnarohkus arvatakse ekslikult olevat soliidsuse, tõsiseltvõetavuse ja ametlikkuse tunnused (vt nt „Selget keelt ja südametuld”, Õpetajate Leht, 9. oktoober 2015).

Aga ega ühe-kahe artiklikesega selles vallas midagi ära ei tee. Kantseliit on nagu sammal murus või mõni krooniline haigus; kui tahta temast vabaneda, tuleb ta vastu võidelda talle endalegi omase sihikindla järjepidevusega. Vaja on „põhitõdesid igal võimalikul juhul üle korrata”, nagu sedastab ka keeletoimetaja Katrin Kern, rääkides keelehooldekeskuse väljaandes „Kuidas sellest kirjutada” kantseliidi tõrjumisest. Kavatsengi edaspidi siinses kolumnis kantseliidile rohkem tähelepanu pöörata, alustades käsitletavale keelepruugile hästi omasest vormelist „käesolev”.

Mõni aeg tagasi sattusin ühele pooljuriidilisele tekstile, mille neljas esimeses lauses oli – päriselt! – seitse „käesolevat”, muud kantseliidi ilmingud sinna juurde. Kes ei usu, lugegu ise: „Käesolev privaatsuspoliitika kehtib üksnes käesoleva Saidi suhtes ning ei pruugi kohalduda teistel WWW-lehekülgedel asuvate Kerneli saitide suhtes. Käesolevalt Saidilt lahkudes tutvuge palun Teie poolt külastatava saidi suhtes kohalduva privaatsuspoliitikaga. Kui Te käesoleva privaatsuspoliitikaga ei nõustu, palume Teil käesolevat Saiti mitte kasutada. Käesolevat Saiti külastades ja kasutades nõustute Te käesoleva privaatsuspoliitika tingimustega.”

Üks teine kord juhtusin lugema magistritööd, mille teemaks oli Euroopa Liidu ametlike dokumentide eestin­dustes leiduvate probleemide, sealhulgas kantseliidi analüüs. Iroonilisel kombel siples töö autor ise üsna sügaval kantseliidile omaste täite- ehk tühisõnade padrikus, pruukides muuseas ohtralt seda va „käesolevat”. Veenev kinnitus, et isegi probleemi (teiste juures) teadvustades pole üldsegi lihtne sellest (enda juures) vabaneda. Pada sõimas käesolevaga katelt …

Ja pole siin imestada midagi, arvestades, et „käesolev” ongi üks paberlikult kohmaka ja tüsiliku keelekasutuse pindunumaid sümptomeid. See on sõna, mida armastatakse nii väga igasugu vähegi ametlikesse tekstidesse tuupida, et küllap peavadki paljud seda seal juba kohustuslikuks koostisosaks, mis justkui näitab, et kirjutaja valdab ladusalt ametliku kirjutuse stiili. Tegelikult on asjalood risti teisiti: enamasti on „käesolev” lauses absoluutselt ebavajalik ja osutab üksnes sellele, et teksti autor ei oska väljenduda lühidalt ja selgelt, lugeja suhtes lugupidavalt.

Panen kirja veel mõned näitelaused: „Käesolevaga kinnitan, et andmed äriühingu raamatupidamisbilansi kohta on tõesed”, „Käesolev eeskiri on koostatud vastavalt majandusministri määrusele”, „Käesolevalt jätkan sama tööd uues ettevõttes”. Kõik need laused on lühemad ja selgemad ilma „käesolevata”: „Kinnitan, et andmed äriühingu raamatupidamisbilansi kohta on tõesed”, „Eeskiri on koostatud vastavalt majandusministri määrusele”, „Jätkan sama tööd uues ettevõttes”. Vahel sobib „käesolev” asendada ka mõne muu sõnaga, mõtteselgema ja sisukamaga: „see”, „praegu(ne)”, „siinne”, „tänavune”. Näiteks: „See eeskiri on koostatud vastavalt majandusministri määrusele”, „Praegu jätkan sama tööd uues ettevõttes”.

Ja ei maksa üldse karta, et „käesolevata” saab kiri vähem ametlik või liiga lihtne. Üldjuhul on ikka parem ilma kui „käesolevaga”. Ka eesti keele käsiraamatuid ja meie keelevalitsuse keelenõuandeid lugedes võib „käesolevaga” seoses resümeerida, et see on üleliigne sõna, mida näiteks avalduste, tõendite ja muu säärase algul oleks mõistlik vältida, asudes kohe asja kallale, vaat sedasi.

Kasutan lõpetuseks veel juhust ja tervitan avakäsi haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kantseliiti taunivaid etteastumisi. Kui hea, et ka üks tipp-poliitik on võtnud südameasjaks oma alluvate keelelise harimise ja võitluse bürokraatlike professionalismide vastu.


3 arvamust teemale “Keelekaste: Käesolevaga või käesolevata?”

  1. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Käesoleva kommentaariga tahaksin autorit kiita käesoleva arvamusloo eest, mille käesolev kommentaator – nagu alati – suure huviga luges.

  2. Teine Eestlane ütleb:

    Käesolev “Keelekaste” kuulub hädapäraste keelekasimiste pikka rivvi. Olgu siinkohal veel lisatud, et samasisuline rookimisväärne kantselitimus on “antud” (antud dokument, raamat, juhtum, näide jne jne).

  3. […] Priit Põhjala, Õpetajate Leht, 15.04.2016  […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!