Kolmanda klassi tasemetööd – mis ja milleks?
Mare Müürsepp
Märtsi keskel asus Eesti lugemisühingu toimkond koguma õpetajate hinnanguid 3. klassi tasemetöödele eesti keeles ja matemaatikas.
Teadupärast on esimeses kooliastmes hoogsalt levitatud õppimist toetava hindamise ideed ja koolides arendatakse oma hindamismudeleid. Ka kõige vanameelsemaid painutatakse vaatama õpilast uue pilguga, rakendama lapse aktiivsust õppetegevuse plaanimisel ja toetama lapse enesehinnangu kujunemist. Kuidas sobitub uuendusliikumisega riikliku tasemetöö tava?
Uuringu linki levitati lisaks lugemisühingule ka klassiõpetajate liidu kontaktide kaudu (listid ja FB).
Esimese nädala jooksul on küsitlus kogunud 166 vastajat. Neist vaid 3,64% (kuus vastanut) leiab, et kolmanda klassi tasemetööd võiksid jätkuda samalaadi sisu ja vormiga.
Lugemisühingu küsitlus: vajame muutusi
Õpetajatel on huvi oma laste tulemusi teistega võrrelda, selleks on aga kindlasti olemas muidki võimalusi kui riiklikud tasemetööd praegusel kujul. Vastanute ettepanekutes kordub sageli neidsamu mõtteid, mida on saadetud Innovele matemaatika tasemetööde puhul (Innove lühianalüüs sisaldab õpetajate hinnanguid).
Peamised arendusettepanekud puudutavad tasemetöö tähendust ja korralduse viisi.
Tasemetöid ei soovitata numbriliselt hinnata, ütlevad Innove eristuskiri ja ka lühianalüüs. Siiski on vastuste põhjal näha, et paljudes koolides kästakse õpetajail tasemetöid hinnata ja koguni arvestatakse tasemetöö sooritust õpetaja tulemushindamisel. Kolmandik vastanutest ütleb, et tasemetöö analüüs peab olema toetava hoiakuga, mis tähendaks, et ei koostata pingeridu, ei nimetata nii-öelda nõrgemaid koole ja maakondi ega panda lastele selle töö eest hindeid.
Ligi 40 protsenti vastanutest leiab, et selline 45-minutiline üle riigi korraldatud kontroll ei ole sobiv meetod 3. klassi laste aineoskuste analüüsimiseks. Taseme võiks välja selgitada pikema aja jooksul igapäevatöö käigus.
Et 45 minutit on ühe ja sama töö tegemiseks ses vanuses liiga pikk aeg, tuleb esile ju ka tulemuste analüüsist. Kui matemaatikas nii 2014. kui ka 2015. aastal selgus, et kõige halvemini lahendatud ülesanne oli töö lõpus (2014. eelviimane, 2015. viimane), siis on see märk sellest, et töö lõpuks on lapsed väsinud ja eksivad rohkem. Samas jääb osal lastest aega ikkagi puudu, mis tähendabki, et töö on liiga pikk.
Võiks öelda, et põhiline oskus, mida tasemetööd eeldavad, on oskus ja suutlikkus 45 minuti vältel ühele ja samale tegevusele keskenduda ja iseseisvalt lahendada – sellist pädevust riikliku õppekava üldosa aga ei sisalda. Seda 3. klassi lõpetajalt ei eeldata. Vastupidi, kooliastme kirjeldus ütleb: „Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.”
Eriti suure puudusena toovad õpetajad esile selle, et tasemetöö ei arvesta piisavalt hariduslike erivajadustega. Ehk küll töös märgitakse, kes lastest on IÕK-õpilane või saab logopeedilist abi, on tegevõpetajal südames ka need lapsed, kelle erisused pole diagnoositud, kes aga niisamuti vajavad teistest rohkem tähelepanu ja tuge. Konkreetseks minnes: näiteks matemaatikas suunab tubli õpetaja lapsi tekstülesande lahendamisel skeeme joonistama, oma tehteid pöördtehtega kontrollima jne. Tasemetöös pole aga lubatud kasutada mingit lisapaberit ja tööleht ise on niivõrd ametlik dokument, et sinna ei tihka oma märkmeid kuigivõrd teha.
Kui matemaatika töö lühianalüüsi koostaja teeb klassiõpetajatele etteheiteid laste lugemisoskuse osas, siis pigem on paljudel juhtudel tegu otsustamisraskustega – lapsed ei oska võõral moel vormistatud ülesandes lahendust märkida. Näiteks on kästud kirjutada vahevastused, mida on kolm, ja antud kaks tühja rida – uskuge või mitte, aga neid lapsi on 3. klassis küllalt, kes jäävad pikalt mõtlema, kuhu ja mida tohib kirjutada.
3. klassis ei peaks nii rõhutama, et see on tasemetöö, on küsitlusele vastajad esile toonud. „Paljud õpilased lähevad väga närvi ja ei suuda siis midagi teha. Nende tööde põhjal ei saa kunagi öelda, et laps oskab seda või seda.”
Tasemetöö ise peab olema veatu
Üks koledaim asi on aga see, et nii kõrgel tasemel korraldatud ja küllusliku statistikaga päädivates töödes on koostajate vead! 2015. a matemaatika: ainekava ütleb, et 3. klassi õpilane mõõdab ja arvutab kujundi ümbermõõdu, kuid tasemetöö hindamisjuhend eeldab valemi teadmist. Tööde lühianalüüs küll ütleb, et seda ülesannet lahendati suhteliselt halvasti, unustatakse aga viga tunnistada ja vabandust paluda.
Matemaatikaülesannetes on loogikavigu. Eesti keele töödes pole alati arvestatud selles vanuses lapse konkreetse mõtlemisega. 2014. a üsna vaene kirjeldus mardikommetest läheb tükati vastuollu lapse enese kogemusega. Hea õpetaja teeb tublit tööd rahvakalendriga ja lapsed teavad palju muudki, kui selles jutus kirjas. Vastusevariante pidanuks hoolikamalt koostama. Ka 2015. robootikateemalise teksti puhul pole tekstis piisavalt teavet küsimustele vastamiseks. Paraku ei jõua õpetajad enne töö kättejagamist neid vigu kuigivõrd märgata. Ja mida teha, kui ülesannete täitmisel selgub, et asi on kahtlane?
Omaette alateema on tasemetöö juhendamise võimalus. Eristuskiri määratleb: „Õpetajal on õigus vajadusel selgitada õpilastele ülesannete tööjuhendeid. … Kui töö on alanud, ei tohi õpetaja õpilasi sisulistes küsimustes aidata. (Millistes võib? – MM) Tasemetöö lahendamise ajal ei tohi õpetaja selgitusi jagada. (Enam üldse mingisuguseid? – MM) 2015. aasta matemaatika tasemetöö analüüsis on kirjas: „Küll aga on lubatud õpilastele töö ajal pakkuda igasugust tuge ja abi.” Kas see käib vaid hariduslike erivajadustega õpilaste kohta?
Siin on ilmselt mõttekoht korraldajatele. Kui tasemetöö läbiviimise kord on nii range, siis peaksid reeglid olema väga selged. Ehkki tasemetöö korraldus on eristuskirjas üksikasjalikult avatud, selgub, et koolides areneb tegevus küllaltki erinevalt. On koole, kus viiakse tasemetöö läbi lihtsalt kui üks tavaline kontrolltöö, teisalt aga neid, kus oma õpetaja peab klassist lahkuma ja lapsed töö kirjutama võõra õpetaja poolt jälgituna.
Tasub mõelda sellele, et kolmanda klassi lastel on enamasti teatavad vanuselised erivajadused. Nad on lapsed. Ka väga nutikad – ja teinekord just nemad! – vajavad julgustust ja abi. Mõni tark laps hakkab nutma, kui talle tundub, et ta ei oska lahendada, ülesanne on seninägemata kujuga või eksitava sisumotiiviga.
Riiklik õppekava ütleb, et õpetaja ülesanne on toetada eneseusku ja õpimotivatsiooni. Miks siis mitte ka aasta erakordseima kontrolltöö puhul?
Tasemetöö tähendus koolitööle peaks esile tulema Innove analüüsis. 2015. aasta matemaatika tasemetöö tulemuste kokkuvõttes saame lugeda, et edukate ja väga nõrkade õpilaste tulemustes on suured erinevused ja et hariduslike erivajadustega laste tulemused on nõrgemad. Kas selle selgitamiseks oli tõesti vaja tasemetööd?
Paksus kirjas on rõhutatud, et kuna mõni aasta tagasi on muutunud välishindamise põhimõtted, ei ole tasemetööde edukuse ja kvaliteedi näitajad võrreldavad eelnevate aastate samade näitajatega. Mida need tööd siis üldse näitavad, kui aastad omavahelgi pole kuigi võrreldavad? Ka õpetajate hinnangud osutavad, et mõnel aastal on töö liiga lihtne ja teisel aastal „nagu kirvega” – kelle ja mille tase siis üldse kõne all on?
Kuhu edasi?
Kuna õppimist toetava hindamise tähtis osa on õppija enesehinnangu kujunemine, kas ei võiks tasemetöö siis olla ehitatud üles raskusastmete kaupa: oleksid lihtsamad, n-ö soojendusülesanded, põhiosa ja lisaülesanded. Ka kõige nõrgem õpilane saab siis leida oma taseme ja proovida, kuivõrd ta oma hinnangule vastab. Enesekontrolli võimalus võiks olla kohe töös sees. Töö võiks olla mitmes osas ehk siis tinglikult raudvara kontrolltööde vihik, mida täidetakse näiteks mai teatud nädalatel. Kuna ka matemaatikud tahavad laste lugemisoskust uurida ja samas teksti mõistmise ülesanded eeldavad vahel ka arvutamist, võiks mõelda matemaatika ja eesti keele tööde lõimimisele. Üks töö, kaks tulemust.
Igatahes tasub arvestada sellega, et algõpetuse didaktika on omaette uurimisala, lastele õppe- ja kontrollmaterjalide looja peab tundma laste arengut ja käitumist. Klassiõpetajate liit on pakkunud abi tasemetööde koostamisel – miks seda ettepanekut eirata?
Äkki tuleb sel aastal kevad teisiti? Äkki on õpikäsituse muutus jõudnud ka selle riikliku ettevõtmiseni?
Kolmanda klassi töid:
