Koolide pillipargid korda!

Muusika on Tartu Tamme koolis olnud alati au sees. 1966. aastast tegutsevad muusikakallakuga klassid, puhkpilliorkester kogunisti 1947. aastast. 9. klassi õpilased Vardo Peebo, Reti Toom ja Hanna Maria Mägi, kes pildil sõrmitsevad fotograafi palvel kitarre, puhuvad orkestris kõik erinevaid pille. Nende nooremad koolikaaslased haarasid rütmipillid ja tormasid üksteise võidu pildile. Foto: Sirje Pärismaa

Eesti sajanda sünnipäeva eel toetab riik nelja aasta vältel koolide-muusikakoolide pilliostu 1,3 miljoni euroga. Projekt „Igal lapsel oma pill” tõigi mullu uusi instrumente 11 üldhariduskooli ansamblitele-orkestritele. Kuid pille on juurde vaja ka muusikatundideks.

Tartu Tamme kooli orkester, mis järgmisel aastal tähistab 70 aasta juubelit, sai tänu projektile „Igal lapsel oma pill” 1500 eurot maksva eufooniumi.

„Väga ehtsa häälega pill,” iseloomustab 9. klassi õpilane Vardo Peebo seda madalakõlalist vaskpilli. „Peamiselt on orkestrites trompetid ja flöödid, eufooniume on vähem.”

Kuuendat aastat kooliorkestris mängiva Peebo suguvõsas on palju pillimehi. Talle meeldib tänapäeva popmuusikast rohkem orkestrimuusika ja džäss.

„Üksinda on igav mängida, aga kui orkestril on lugu selgeks õpitud, kõlab see väga ilusasti. Kui publik reageerib rõõmsalt, annab see rõõmu mänguks juurde. Meil on kaks proovi nädalas. Kodus ma eriti ei harjuta, elan kortermajas. Aga maal mängin vahel õues. Ei taha siiski suurt lärmi teha – äkki loomad kuulevad,” muigab Peebo.

Vardo klassiõde Reti Toom on kuus aastat flööti mänginud ja äsja hakkas ka fagotti õppima. „Tänu orkestrile olen leidnud motivatsiooni lastemuusikakoolis edasi käia. Orkestris meeldib rohkem mängida kui solistina. Vastutus minu õlul on väiksem ja kui on kohti, kus saan välja paista, saan suunata oma energia just sinna,” räägib Toom, kes plaanib sügisest minna gümnaasiumi kõrvalt Elleri kooli fagotti õppima. Ta loodab, et muusika ei kao tema elust ka tulevikus, täiskasvanuna.

Hanna Maria Mägi mängib Tamme kooli orkestris kornetit. Seitse aastat on ta muusikakoolis õppinud viiulit.
„Korneti puhul oli raske heli välja saada. Orkestris meeldib mulle väga, meil on toredad laagrid. Teistega koos muusikat tehes tunned, et kõlab hästi,” ütleb Mägi.

Kolm Tamme orkestrit

„Eelmisest taotlusvoorust saime koolile terve hulga pille: uhke trummikomplekti, eufooniumi, elektri- ja basskitarri,” on Tamme kooli direktor Vallo Reimaa rahul. Kool küsib raha ka käesoleva aasta voorust, mille tähtaeg kukub 8. aprillil.

Tamme orkestreid on nüüd koguni mitu koosseisu – eelmisel aastal lahutati gümnaasium põhikoolist ja Tamme riigigümnaasiumil on oma pillimehed koos uute pillidega. Vilistlased on aga oma orkestri loonud. Et linna koolides pole puhkpilliorkestreid just palju, võetakse vastu teistegi koolide mänguhimulisi.

„Tartu linnal on ka oma toetusprogramm pillide ostuks. Paar aastat veel ja siis on meie orkestris kõik pillid välja vahetatud,” lausub Reimaa. „Eelmisel aastal olid meie muusikaõpetajad vaimustatud uuest programmist „Igal lapse oma pill”. Aga nende ring on siiski piiratud, kes selle raames pille saavad.”

Reimaa arvates võiks riiklikult teha ka laiemaid toetusprojekte. Ta on välismaa koolides näinud, kuidas õpetajad võtavad muusikaklassi kappidest välja mitmesuguseid pille ja heli tekitamise vahendeid ning lapsed musitseerivad innustunult. „Ka meil võiks propageerida muusikatundide ümbermõtestamist ja koostegutsemist,” mõtiskleb Reimaa.

Tamme kooli muusikaõpetajad Hiie Kroon, Kersti Aan ja Mariann Virk­hausen unistavad, et tundides kasutamiseks oleks ka naturaalseid kitarre ja kandleid. Praegu võtavad õpetajad vahel ise kodust pille kaasa.

Rütmipille on Tamme koolis siiski päris palju ja lapsed mängivad neil laulude saateks. Osa pille on ise tehtud, osa kampaaniate käigus ostetud. Plokkflööte on terve klassi jagu.

„Lastel on valmidus mängida, nad käivad ja sõrmitsevad,” räägib Kersti Aan. „Üks praktikant tegi papist toorikud ja pani keeled külge ning lapsed mängisid. Pille oleks tundideks rohkem vaja küll.”

Sama mure on üle Eesti, selgus Eesti muusikaõpetajate liidu eelmisel aastal 166 koolis läbi viidud küsitlusest. Liidu esimehe Kadi Härma sõnul ajendas pillide olemasolust ja koolide vajadustest ülevaadet looma järjest suurenev pillimänguoskuse roll muusikaõppes ja muusika ainekavas. 2011. aastal vastu võetud õppekava järgi peaks koolides olema Orffi instrumentaarium (rütmi- ja plaatpillid), plokkflöödid või kuuekeelsed väikekandled, akustilised kitarrid. Muusika ainekava õpitulemustes on kirjas, et õpilane on omandanud kuuekeelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ja kitarri lihtsamad akordmänguvõtted ning kasutab neid musitseerides.

Küsitluses uuriti ka eesti rahvapillide, bändipillide ja omavalmistatud pillide olemasolu.

Millest on puudus?

„Selgelt joonistus välja, et enim soovitakse juurde plaatpille, kitarre, bändipille ja kandleid,” lausub Härma. „Kuid nende pillide hankimist projekt „Igal lapsel oma pill” ei toeta, sest sihtrühm on eelkõige muusika-, huvikoolid, kultuuri-, huvi- ja noortekeskused, orkestrid. Kirjeldasime kirjas haridus- ja teadusministeeriumile koolide olukorda, kuid saime vastuse, et füüsilise keskkonna tagamise eest vastutab koolipidaja.”

Allan Tamme, kes juhib projekti „Igal lapsel oma pill”, ütleb, et projektist saavad toetust taotleda kõik asutused, kus toimub suunatud pilliõpe kuni 18-aastastele lastele. Asutused ise valivad, millist pilli neil kõige rohkem vaja on. Üldhariduskoolide puhul on üks erand – projektist ei toetata selliste pillide ostmist, mis on mõeldud õppekavas olevate tundide läbiviimiseks. Nende hankimiseks on haridusministeerium koolipidajale raha juba eraldanud. Koolid saavad taotleda pille muusikatunni väliste ringide läbiviimiseks (ansamblimäng, bändid, orkestrid). Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on muusikakallakuga kooliga/klassiga või mitte.

Alates sellest aastast saavad pillide ostmiseks toetust taotleda ka lasteaiad.

Toetust jagatakse neljal aastal, igal aastal on üks taotlusvoor.

Mullu eraldas riik pilliostuks 200 000 eurot, tänavu 250 000 ja järgnevail aastail prognoositavalt 350 000 ja 500 000. Uute pillide ihkajate omaosalus on sel aastal 20%.

„Pilt on kirju,” iseloomustab Tamme mulluseid taotlusi. Rohkem sooviti siiski kallemaid pille, mida omal jõul hankida ei suudeta. Soovide nimistus oli ka palju rahva- ja rütmimuusika instrumente.

„Üldhariduskooli õpilane võiks proovida mängida nii palju pille kui vähegi võimalik, vähemalt muusika ainekavas nimetatuid,” lausub Kadi Härma. „Pillimängul on ju lisaks muusikaliste võimete ja emotsionaalsuse arendamisele hulk lisaväärtusi, nagu kontsentratsiooni, tähelepanu, esinemisjulguse ja enesedistsipliini, aga ka kuulamis-, teistega arvestamise ja koostööoskuse arendamine.”

Samuti annab pillimäng võrdsed võimalused kõikidele, neilegi, kellele karu kõrva peale astunud.

„Kindlasti pole üldhariduskool koht, kus kasvatada professionaalseid muusikuid, küll aga saavad noored sealt esmase pillimängukogemuse, et sügavama huvi korral ise edasi minna,” sõnab Härma. Teadlased on uurinud välja, et muusikaga tegelemine toetab kõikide teiste ainete omandamist.

Allan Tamme ergutab koole pillide ostuks Hooandja portaali loodud
pill.hooandja.ee keskkonnast toetust otsima. Tegemist on projekti „Igal lapsel oma pill” taotlusvoorust eraldi võimalusega. Kõik koolid saavad oma pillisoovid sinna keskkonda üles laadida ning annetajate abiga selleks vaja mineva summa koguda. Samuti on see hea võimalus koolis tegutsevat kollektiivi avalikkusele tutvustada. Keskkond jääb avatuks projekti toimumise ajal ehk 2018. aasta lõpuni.

Tartu ja Tallinn toetavad koolide pilliostu

Tallinn andis 2015. aastal kokku 238 000 eurot, et koolid saaksid osta endale muusikatundideks korralikud puhk-, keel-, klahv- või rütmipillid.

Löök- ja rütmipille sai valida rohkem kui kolmekümne hulgast – trummidest, ksülofonidest ja tamburiinidest kellamängude, vihma- ja välgupillideni. Puhkpillidest sai osta näiteks trompeteid ja puhkklahvpille ning keelpillidest kitarre, ukulelesid, kontrabasse, harfe, viiuleid ja kandleid.

Valikusse kuulusid ka digi- ja elektriklaverid, süntesaatorid, akordionid. Lisaks sai soetada kõlareid, mikserpulte, Blu-ray- ja CD-mängijaid, võimendeid, helipulte ja mikrofone.

Tartu linn rahastab juba kolmandat korda pillide ostmist Tartu kooliorkestritele. Selleks on alates 2014. aastast igal aastal linnaeelarves ette nähtud 10 000 eurot.

2014. aastal kultuuriosakonna läbi viidud hankega muretseti kokku üheksa puhkpilli ja mõned puhkpilliorkestri instrumentide tarvikud.

2015. aastal hangiti kokku kaheksa pillimudelit, kokku 12 pilli.

2016. aastal soetab linn samuti õpilasorkestritele pille, hanget pole veel välja kuulutatud.

Tartu linna eesmärk on aastaid olnud toetada rahvakultuuri arengut ning aidata kaasa laulupeoliikumise järjepidevuse säilitamisele.

Allikas: Tallinna ja Tartu linnavalitsus

IGAL LAPSEL OMA PILL

2015. aasta taotlusvoor

Komisjoni jaotatav toetussumma oli 196 869 eurot.

Pille osteti 262 403 euro ehk 27% suurema summa eest.

Kokku toetati 121 asutust ja soetati 259 pilli:

• 69 muusikakooli (sh neis tegutsevad orkestrid) said pille 128 361 euro eest,
• 16 orkestrit 30 855 euro,
• 13 erakooli (enamik MTÜ-d) 11 200 euro,
• 12 kultuuri- või noortekeskust 9243 euro,
• 11 üldhariduskooli (rütmipillid) 12 580 euro eest.

Toetused vastavalt pilliliigile

• Puhkpille 70 (väga palju eri pille, sh 13 saksofoni, 8 tuubat).
• Klassikalisi keelpille 56 (sh viiuleid 34, vioolasid 9, tšellosid 7, kontrabasse 6).
• Pärimusmuusika pille 55 (sh mitmesuguseid kandleid 29, lõõtspille ja karmoškasid 15).
• Rütmimuusikapillidest 39 kitarri ja võimendit, 6 trummikomplekti.
• Klassikalisi löökpille: sh timpaneid 10, kellamänge 4.
• Akordioneid 11.

Komisjoni fookus ­jaotamisel: kallimad pillid, puhkpillid (orkest­rid), pärimusmuusikapillid.

Allikas: „Igal lapsel oma pill”

KOMMENTAAR

Aet Vill

Aet Vill, Pärnu Ülejõe põhikooli muusikajuht:

Osalesime projektis „Igal lapsel oma pill”, et toetada õpilaste mitmekülgset muusikalist arengut. Tänased muusikatunnid on väga laiahaardelised, tahame pakkuda oma õpilastele parimat. Meie koolis on tugev vokaalmuusika- (solistid, ansamblid ja koorid) ja puhkpillitraditsioon, mida õpetajad jõudsalt ja innukalt arendavad. Meie soov on ka, et õpilased saaksid lisaks nendele võimalustele veel valikuvariante: pärimusmuusika instrumendid, bändi kogemuse, laiendame kitarri- ja klaveriõpet.

Projekti toel soetasime esimesel korral altsarve ja eufooniumi, need on puhkpilliorkestris olulised pillid, mis olid meil veel puudu. Tänu sellele kaasasime pilliõppesse üha nooremaid. Järgmiste taotlusvoorudega plaanime soetada ka teisi pillirühmi. Meie koolis on võimalik õppida klaverit ja kitarri. Tahame tagada ka nendele suundadele kvaliteedi.

Projekti suur boonus seisneb selles, et meil on võimalik lubada nüüd endale varasemast kvaliteetsemaid pille. Lapsed ei pea enam ainult Hiina pillidel mängima. Sellega muutub mitte ainult orkestri kõlapilt, vaid ka õppimise kvaliteet. Kindlasti osaleme sarnastes taotlusvoorudes veel.