Kuidas pääseda lõimimise mustast kastist?

Tööstuserialasid õppiv noor peab töötama täpsusega 0,01 mm. Foto: Raivo Juurak

Lõimitavad ained tuleb koondada ümber võtmepädevuste ning kasutama peab ka meeskonna- ning projektitööd.

Uute riiklike õppekavadega on kutsekoolidele pandud kohustus lõimida üld- ja erialaaineid. Lõimimise etteantud maht on seejuures päris suur – kutsekeskhariduse 180 EKAP-st (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt) peab eriala- ja üldharidus­õpingute maht kokku andma 30. Arusaadav, et murrame praegu lõimitud tundide temaatika ja sisu kujundamise kallal päid.

Lõimimisest rääkides tuleb alati täpsustada, millist lõimimist silmas peetakse – kas välist või sisemist. Välise lõimimise puhul luuakse seoseid õpilaste eest. Sisemise lõimingu puhul loovad aga õpilased seoseid ise, arusaamine õpitava seostest tekib õppeprotsessi käigus nende peas.

Väline lõimimine

Väline lõimimine on üsna lihtne. Igas õppekavas määratletakse lõimingu­tsentrid ehk võtmepädevused. Need on kutsestandardi kesksed teadmised ja oskused, mis tuleb õpilasel kindlalt omandada. Raamid annab ette riiklik õppekava. Koolides tulebki õpiväljundite kaupa üles leida lõimingutsentrid, planeerida tunniplaanides lõimitavate ainete mahud ning teha õpilastele oma „pakkumine”.

Välise lõimingu eesmärk on saavutada sisemise lõiming. Õpetajatena peame oma sõnumi edastama nii, et õpilane suudaks ja oskaks näha seoseid eelkõige kohtades, mida me ette näitame. Mitte seetõttu, et täiskasvanutena näeme maailma enda ümber targemalt ja täpsemalt, vaid et me teame, mida Eesti majandus kutseõppeasutuse lõpetajalt ootab.

Vabu valikuid on väga vähe

Üld- ja erialaainete lõimimisel saavad kokku vastandid. Ühest küljest üldharidusainete õpetamisel tavaks saanud loov ellusuhtumine, teisest küljest aga erialaainete olemusest tulenev nõue töötada distsiplineeritult ning täpselt etteantud raamides.

Töömaailma ootused, lootused ja nõuded on kirjas kutsestandardites. Nii juhtubki, et õpingute jooksul omandatud vaba väljenduse oskusele hakatakse erialaainetes järsku piire seadma. Näiteks iga tehnilisele joonisele lisatav sõna ning märk tuleb kirjutada täpselt selleks ette nähtud kohta. APJ-plasmalõikepingil töötades tohib teha täpselt neid liigutusi ja täpselt selles järjekorras, mida tehnoloogia ette näeb. Õpilane ei saa valida, milliseid nuppe vajutada lehtmetalli APJ-lõikepingi juhtpuldil, ta tohib vajutada ainult õigeid nuppe. Keevitusgaasi kraani tuleb keerata täpselt selles suunas ning just nii palju, kui ohutustehnika nõuded ette näevad. Kutseeksamil mõõdetakse valmistatud detaili vastavust joonisele, keevisõmbluse vastavust keevitusülesandele, koostatud metallkonstruktsiooni vastavust koostejoonisele – ja seda kõike vähemalt 0,01 mm täpsusega. Kui noor nõuetest kinni ei pea, on ettevõtete uksed tema ees kinni või lüüakse need kinni tema järel.

Eriala- ja üldainete lõimimise võib lugeda tehtuks sellega, et tunniplaanis on vajalik arv lõimitud eriala- ja ainetunde. Paraku on eesmärk sisemine lõimimine ning see on juba paljude muutujatega ülesanne. Siin tulevad arvesse nii õpetaja kui ka iga õpilase isiksus, õpetamise ja õppimise meetodid jm. Lisaks tegelevad ühe ja sama õpiväljundiga nii üld- kui ka erialaainete õpetajad, mis tähendab, et kohati on eesmärgid vastandlikud.

Mis toimub mustas kastis?

Lõimimise juhendmaterjalid ning teoreetilised arutlused sisemise lõimimisega tavaliselt enam ei tegele. Tunne on, justkui oleksin sattunud 1980. aastate ülikooli majandusgeograafia eksamile vastama teemal „Sotsiaal-majanduslike ruumsüsteemide uurimine musta kasti meetodil.”. Eksami edukaks läbimiseks pidi tollal kirjeldama, et musta kasti meetodi puhul on teada sisendid ning väljundid, puudub aga ettekujutus sellest, kuidas sisenditest saada soovitavad väljundid. See protsess toimub mustas kastis. Nii ka üld- ja erialaainete sisemine lõimimine. See protsess toimub meie jaoks suletud ja läbipaistmatus mustas kastis.

On täiesti arusaadav, et kunstiainete abil arendatakse loomingulise eneseväljenduse pädevust, sotsiaalainete toel arusaamist ümbritsevast sotsiaalsest keskkonnast, täppisained võimaldavad arendada loogilise mõtlemise oskust jne. Noortele õpetatakse kunsti, muusikat ja tantsu, et õhutada loovust. Milliseid meetodeid kasutada, et üld- ja erialaainete lõimimise käigus ei hakataks seda loovust jälle maha suruma? Kuidas toetavad lõimimiseks soovitatavad meetodid sisemist lõimimist? Need on küsimused, mille abil saame lõimimise musta kasti veidi valgustada.

Esiteks kõige levinum üld- ja erialaainete lõimimisel kasutatav võte – lõimingutsentriks valitakse mõni idee, kontseptsioon või nähtus. Näiteks lõimingutsenter „korrosioon” võimaldab lõimida materjaliõpetust ja keemiat. Lõimingutsenter „APJ-freespink” võimaldab lõimida eriala ja inglise keelt. Kas see toetab aga ka sisemist lõimimist? Küsitav. Palju tõenäolisem on, et õpilane vajutab praktikal vaikides nuppe „push”, „pull” ja „stop” ning need ongi ainsad ingliskeelsed sõnad, mida ta praktikal kasutab.

Meeskonna- ja projektitöö

Sisemise lõimingu saavutamiseks tuleks lõimingutsentriks valida eelkõige võtmepädevused. Näiteks lõimingutsenter „auto vea diagnoosimine” võimaldab lõimida eriala- ja üldaineid ning kasutada saab ka sisemist lõimingut toetavaid metoodilisi võtteid, nagu meeskonna- või projektitöö.

Meeskonna- ja projektitöö on väga oluline, sest ülesannete oskusliku jagamisega saab luua igale osalejale tingimused, mis talle kõige paremini sobivad. Meeskonnatöös ei ole tagasihoidlik õpilane sunnitud esinema teiste ees, analüütilise mõttelaadiga õpilane saab aega mõtisklemiseks, organiseerija saab ennast proovile panna meeskonna juhina jne.

Tõsi, kutseeksamil kontrollitakse igaühe tehnilisi oskusi eraldi, mitte meeskonnatöö oskusi rühmas. Kui oleme võtmepädevused aga õigesti defineerinud ja kui õppemeetodid sisemist lõimimist toetavad, ei tohiks see olla probleem. Noor spetsialist saab aru, et ühtviisi olulised on nii töötamise täpsus, distsipliin kui ka meeskonnatöö oskus.

Temaatiline lõimimine

Kolmas lõimimisel kasutatav meetod on temaatiline lõimimine, mille puhul esitatakse lõimingutsenter probleemina. See eeldab palju õppimist, keskmisest tugevamat analüüsivõimet ning enamasti ka väga head kirjaliku või suulise eneseväljendamise oskust. Meetod kahtlemata toetab sisemist lõimingut, kuid leiab 3. ja 4. taseme kutseõppes suhteliselt vähe kasutamist.

Niisiis oleme aru saanud, et üld- ja erialaainete lõimimine on edukas ainult niivõrd, kuivõrd suudame mõjutada lõimimise mustas kastis toimuvat. Sisendite juhtimisest ja väljundite kontrollimisest ei piisa. Valida tuleb meetodid, mis toetavad sisemist lõimimist. Tööstuserialade kutseõppe puhul on selleks esiteks lõimitavate ainete koondamine ümber võtmepädevuste ja teiseks meeskonna- ning projektitöö kasutamine õppeprotsessis.