Lapsed jagasid laagris üksteisele teadmisi

1. apr. 2016 Maie Itse Lahemaa looduskooli juhataja, projekti üldjuht - Kommenteeri artiklit

DSC01601Lahemaa looduskool korraldas 18.‒21. märtsini Joaveskil noortekohtumise, kus osalesid eri emakeelega põhikoolilapsed.

Multikultuursest või mitte eesti keelt kõnelevast perest oli pool osalejaist, kes aga kõik õpivad eesti õppekeelega klassis. Kohtumisest võttis osa 10 Kadrioru saksa gümnaasiumi ja 14 Loksa gümnaasiumi 5.‒8. klassi õpilast.

Tegemist oli esimese etapiga projektist „Kevadest suvesse”, mille käigus arendasid noored suhtlemisoskust ning täiendasid oma looduse ja pärandkultuuriga seotud sõnavara. Tutvumiseks mängiti esivanemate laulumänge, nagu „Maja teeksin endal tamme alla”, „Üksinda kõnnin ma”, „Laurentsius” jne. Noortekohtumisel toimus kaheksa õpituba ja kolm loovusõhtut. Tegutseti paaris või rühmadena. Tubastes tegevustes otsisid noored nutiseadmete abil teavet kevadlillede, lindude, söödavate metsamarjade ja rahvakalendri kevadpühade kohta ja koostasid selle põhjal plakati. Loovusõhtutel lavastasid nad ise muinasjutte, rahvakalendri tähtpäevade kombestikku ja esitasid omaloomingulisi värsse.

Ürituse kulminatsiooniks kujunesid kevadeteemalised pannkoogikohvikud, kus noored tegutsesid grupiti ja tegid kõik ise: küpsetasid pannkoogid, kujundasid kohviku ja serveerisid toidu külalistele.

Kokku oli avatud viis kohvikut ja igal rühmal oli kasutada üks tund, mis eeldas tegevuse läbimõtlemist ja loovust.

Kõik kohvikud olid väga omanäolised: oli klassikaline kohvik, Rootsi laua stiilis kohvik, kevade tähistamise pannkoogitordi söömine, restorani stiilis ja tuvikeste kohvik.

Temaatilises programmis võis kasutada õpitubades õpitut ning mänge.

Emotsionaalseteks kujunesid retked loodusesse, Joaveski küla ja loodusega tutvumine, silmapesu allikal, linnulauluhommikud, kevade tervitamine, samblike hinge piilumine, puude vanuse määramine, osalemine rahvamatkal „Tere, kevad!”.

Korraldajate nimel tänan kõiki osalejaid, kes olid aktiivsed ja loovad ning väga sõbralikud. Kõik kulges rõõmsas meeleolus ja loomingulises õhkkonnas. Kuigi päevad olid pikad, ei olnud need korraldajale väsitavad, sest kõik noored nautisid tegutsemist. Meelde jäid säravad silmad ja lõbusad näod.

Osalejate nimel täname noorteagentuuri Archimedes, kes projekti rahastas.

 

VÄLJAVÕTTED OSALENUTE ANKEETIDEST

  • Sain teada erinevaid laulumänge, millest varem polnud kuulnud – „Laurentsius”, „Kes aias”, „Lähme rukist lõikama”, kosjamäng, „Üks tore tädi”, „Lapaduu”, sõbra otsimise mäng, keerutamise mäng.
  • Tean nüüd linde, kellest ma varem ei teadnud midagi: rohevint, lõoke, kuldnokk, musträstas, rasvatihane, pöialpoiss, kiivitaja, leevike, varblane, vares, pääsuke, harakas, valge-toonekurg. Oskan nüüd looduses jälgida lindude käekäiku. Tean, millist häält teevad rohevint ja pöialpoiss, nägin neid oma silmaga. Oskan eristada kuldnokka ja musträstast. Tean, et kured võivad süüa teiste lindude poegi. Õppisin lindude võõrkeelseid nimetusi.
  • Sain teada sellistest lilledest, millest ma polnud varem kuulnudki: anemoon, kuldtäht, mailane, pojeng, lumikelluke, paiseleht, varsakabi, katkujuur, kanakoole, põld-lõosilm, karukell, meelespea, nartsiss, villpea, tulikas, sinilill, rukkilill, päevalill, võilill, Rakvere raibe. Loodetavasti tunnen nad nüüd looduses ära. Tean nüüd, et lumikelluke õitseb kevadel. Sain teada miks on Rakvere raipel selline nimi ja kuidas see tekkis.
  • Tean nüüd looduse märke, mis viitavad kevade saabumisele: lindude tagasitulek, ilmade soojenemine, teistsugune õhk, looduse tärkamine, linnuhääled, lume sulamine, looduse rohelisemaks muutumine, jääpurikate tilkumine, kask ja vaher hakkavad mahla jooksma, pajuurvad, puude pungad, lilled hakkavad õitsema, pikenev päev, muru tärkamine, erinevad looduse hääled, putukad ärkavad talveunest, kevadine pööripäev, värskem tunne, kella keeramine tunni võrra edasi, jõgedel vulisevad veed, mängiv ilmataat, päikesetõus ja päikeseloojang.
  • Tean nüüd kevadpühi, millest ma varem kuulnudki polnud: pendipäev, karjalaskepäev, eidepäev, ligupäev, naljapäev, künnipäev, jüripäev, korjusepäev, urbanipäev, jevdokiapäev, maahengausepäev, urbepäev, nigulapäev, patrikupäev, alekseipäev, markusepäev, varesepäev, tsirgupäev, munapühad, maarjapäev, pööripäev. Sain teda, et kevadel on palju pühi ja enamus neist on seotud põllutööde ning karja väljalaskmisega.
  • Tean nüüd palju vanasõnu ja mõistan nende sisu: kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub; harjutamine teeb meistriks; kordamine on tarkuse ema; kingitud hobuse suhu ei vaadata; suuga teeb suure linna peoga ei kärbse pesagi; suur tükk ajab suu lõhki; kui tööd ei tee, siis süüa ei saa; julge hundi rind on rasvane; oma silm on kuningas; hommik on õhtust targem; mida Juku ei õpi seda Juhan ei tea; rääkimine hõbe ‒ vaikimine kuld; tark ei torma; üheksa korda mõõda, üks kord lõika; ega töö jänes pole, et ära jookseb; enne mõtle, siis ütle; hirmul on suured silmad; lootus sureb viimasena; kaks pead on ikka kaks pead; kuidas külvad nõnda lõikad; nimi ei riku meest; hundid söönud, lambad terved; uhkus ajab upakile; töö kiidab tegijat; käbi ei kuku kännust kaugele; sõpra tunned hädas; valel on lühikesed jalad; kes kannatab, see kaua elab; tasa sõuad, kaugele jõuad; hobuse suhu ei vaadata.
  • Sain teada uusi mõistatusi, mida polnud varem kuulnud, kõik ei jäänud ka meelde: Kanda jõuab, lugeda ei jõua (juuksed); Missugused ninad ei nuuska? (kinganinad); Maja kannab, liivatera ei kanna (meri); Must mees, rauast sokid (ader); Must mees, kuldne suu, kodupaigale truu; Istub maja katusel, trillerdab kui hõbekeel (kuldnokk); Pesa maas, munad taevas (õunapuu); Perekond puujuurte all (kartulid varre all); Ilma leegita põleb (päike); Jalgadeta kõnnib, tiibadeta lendab (pilv); Veest sünnib, aga vett pelgab (sool); Missugune pott on söödav?; Valge kui suhkur, pehme kui vill ja külm kui jää; Milline käpp on kõige suurem? (mesikäpp); Eesti kõige rohkem kasutatav tänavanimi (pargi); Öösel on, päeval pole; Ühe mehe mõistus, üheksa mehe ramm; Hommikul sünnib, öösel sureb; Talumees viskab maha, saks paneb tasku (nina nuuskamine); missugused ninad ei nuuska (kinganinad); Seisab aasal, kasukas seljas.
  • Sain teada uutest marjadest, mida ma varem ei teadnud: leesikas, kitsemurakas, muulukas, lillakas, kitsemurakas, põldmari, vaarikas, mustikas, pohl, sinikas, rabamurakas. Sain teada, mille poolest ja kuidas eristada leesikat ja pohla, mustikat ja sinikat, teen vahet maasikal ja metsamaasikal. Enne ei teadnud ma sellisest marjast nagu lillakas mitte midagi.
  • Minu sõnavara täienes paljude uute sõnadega – kiisel (setude püha toit), paas (paekivi), kikitiits (rasvatihane), tolgus (vares), mansikas (maasikas), pluuknaks (jõhvikas), muulikas (muulukas), rämme (muulukas), Drosseln (rästas), Rubus Caesius (põldmari), fragaria (maasikas), seapohl (leesikas), kirmask (külapidu), bullfinch (leevike), Sturnus vulgaris (kuldnokk), lemmik (lillakas), Ciconia ciconia (valge-toonekurg). Sain teada nimesid ja nimetusi, mida varem kuulnudki polnud: rohevint, kanakoole, kiivitaja, valge toonekurg, lodumets, kiigepüha, karjalaskepäev, meetaim, kahekojaline taim, kurn, ciconia ciconia, Rubus idalus, ckvorets, kiigepüha, taig, siidiketraja, Rakvere raibe, rämme, anemoon. Sain teada palju lindude ja taimede rahvapäraseid, võõrkeelseid ja ladinakeelseid nimetusi. Tean nüüd linde vene keeles, igapäevaselt ei kasuta neid sõnu ja seni ei teadnud. Sain teada metsade liike, millest ma polnud isegi olümpiaadiks valmistudes kuulnud – nüüd oskan neid looduses märgata.
  • Minu ehedaim elamus oli palju uusi sõpru, pannkookide küpsetamine, uute asjade õppimine, sõnavara laienemine, sõpradega looduses olemine, joonistamine, kohvikute tegemine ja külastamine, ladinakeelsete nimetuste teadasaamine, linnuhäälte õppimine, kiikumine, rahvamatk, huvitavad laulumängud, muulukas, palju teadmisi, erinevate inimestega rühmatööd, lahedad inimesed ja nendega sõbrunemine, rohevindi laul, palju teadmisi loodusest, õppisin loodust jälgima, õppisin tiimitööd austama, nägin loodust, mis ületas  minu kujutlusvõime ilust, õppisin ennast rohkem tundma, tiimitöö kogemused, õppisin linde kuulama ja nende hääli eristama, matkamine, marjade, lillede ja lindude rahvapärased nimed. Mulle meeldis väga ajakava. Selline projekt on väga lahe, sai palju uusi, häid sõpru ning häid mälestusi, huvi õppida loodust ja inimesi tundma. Väga lahe matk oli, aitäh!
  • Minu meeleolu on väga mõnus, väga rõõmus, igati positiivne, väga väljapuhanud, väga rahulik, tõeliselt rahulolev, väga-väga rahulolev, väga hea, lõbus, ülitore, olen õnnelik, suurepärane, natuke väsinud ‒ aga väga rahul ja rõõmus. Selline laager tekitab meeleolu maximumi. Olen väga rahul et tulin siia, kus on positiivne seltskond, imeilus loodus. Ma arvan, et sellega mida ma siit õppisin ‒ seda jätkub veel kauaks.

 

JOAVESKI VÄRSS

KATRE TUISK

Lahemaa looduskool

pani laagri püsti,

paigaks võttis Joaveski

uue uhke rahvamaja – oli tõesti kaunis!

 

Lapsed Kadriorust, Loksalt

seati kohe grupitöösse,

mis läks välja päris öösse –

igavleda polnud mahti,

tuli hoida meeled lahti,

nutiseadmed abiks.

 

Karge loodus, lumelaarid,

päike taevas, külmakraadid,

linnulennust õhus kaar ja

appi tuli meile Maarja!

Kõrv läks kikki, vilkaks silm,

linnalaulu täis sai ilm!

 

Pühapäeval õige vara

uni lõpetati ära,

kätte jõudis KEVAD!

Ilus ilm ning väike matk

tegid reipaks tuju.

Värvirõõmus südameke

võttis kirka kuju.

 

Viimaks jõudis koogiõhtu,

lisas uusi maitseid kõhtu.

 

Kokkuvõtteks öelda võib,

uusi mõtteid pähe tõid

kõik need töökad päevad.

Selgemaks said linnud-marjad,

keeled, kombed, uskumused.

Ületatud nõu ja jõuga

said nii mitmed katsumused.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!