Laste loodud muinasjutud
Kui auhinnad jagatud ning noorte autoritega traditsiooniline ühispilt tehtud, lõikasid Joosep Spirka ja Liisamari Viik lahti muinasjutuvõistluse tordi ning rahvas siirdus pidulaua äärde. Foto: Peeter Langovits
Ants ja Ann Roos on Steni muinasjutuvõistlust korraldanud juba ligi veerand sajandit. Foto: Peeter Langovits
Tallinna raekoja saal täitus 2. aprilli keskpäeva paiku pisut ähmis moega laste ning nende uhkusest säravate vanemate ja õpetajatega. Autasustati Steni muinasjutuvõistluse võitjaid. Põhikooliealiste laste omaloominguvõistlust korraldavad Ann ja Ants Roos oma muinasjutte kirjutada armastanud poja Steni mälestuseks, tänavu juba 24. aastat.
Võistlusele laekus 451 tööd üle Eesti. Raekotta kutsuti 49 noort sõnaseppa. Just nii palju jagus auhindu, kuid silmapaistvaid töid, mis tunnustust väärinuks, oli žüriiliikmete hinnangul rohkem. Žüriisse kuulusid peale Ann ja Ants Roosi Krista Kumberg, Leelo Tungal, Leida Olszak ja Ülle Väljataga.
Tänavuse muinasjutuvõistluse võitjaks tuli Joosep Spirka Tallinna Kivimäe põhikooli 9. klassist jutuga „Kutsumata külalised”, teise koha sai Liisamari Viik Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 9. klassist looga „Konnakoivad” ning kolmanda koha Liisa Oks Tartu Miina Härma gümnaasiumi 6. klassist võistlustööga „Kastanid ja professorid”.
Žürii rõõmustas kõigi aegade suurima osavõtjate arvu ning tugeva tasemega tööde üle. Palju laekus köitva süžee ja väljapeetud stiiliga lugusid. Mõne neist, nagu näiteks Tartu katoliku hariduskeskuse 9. klassi noormehe Hant Mikit Kolki jutu „Kirsiaeg” võinuks Ann Roosi sõnul kas või novellivõistlusele saata.
Millest õpilased kirjutavad? Ikka sellest, mis silmis ja südames. Nii oli tänavu mitu juttu pagulaste teemal, sealhulgas võidutöö. Kirjutati ka Eestit tabanud seagripist. Endiselt ilmneb igatsus välismaal töötavate vanemate järele ning jätkuvalt inspireerib noori virtuaalmaailm ühes oma helgemate ja varjukülgedega. Pärnu Vanalinna põhikooli 9. klassi tütarlapse Margaret Kužovniku tänapäeva Tuhkatriinu loo „Digitriinu” pealkiri räägib enda eest.
24 aastat võistlust, iga kord mitusada osavõtjat. Tänu Ann ja Ants Roosile on Eestis kirjutamispisikuga nakatatuid – praegustest algklassilastest juba nooremas keskeas inimesteni – aukartustäratav arv.