Lasteaiad on hädas nohuste ja köhivate lastega
Väiksed nohud-köhad tuleks kohe haiguse alguses välja ravida, et vältida organismi nõrgendavaid antibiootikume. Foto: Piret Klaus
Osa vanemaid toob lasteaeda ka suure nohuga lapse. Lapsed haigestuvad esimesel lasteaia-aastal kuni kümme korda.
Juba alates 2009. aastast makstakse lapsvanematele haige lapsega kodus olles 80 protsenti töötasust, mistõttu osa vanemaid toob lasteaeda ka nohuse või köhiva lapse. Raskemate haigusnähtude puhul, nagu palavik või oksendamine, võtavad vanemad siiski alati haiguslehe ega hakka last lasteaeda tooma.
Vanemate arusaam haigest lapsest erineb
Tallinna Mahtra lasteaia õpetaja Kärt Trigmani sõnul kimbutavad haigused enim sõimeealisi, kelle immuunsüsteem on nõrk ja võõraste bakteritega kohanemata. „Sõimelaps pole veel nii osav kõneleja, et oma enesetundest teada anda, ja nii ei saagi alati aru, kas tal on kurk valus, hammas lõikumas või lihtsalt paha tuju. Eks mõni laps ongi koolieelikuna nõrgema tervisega, sellega püüame arvestada.”
Olukorra teeb Trigmani sõnul keeruliseks, et lapsevanemate arusaam haigest lapsest on väga erinev. Mõne vanema jaoks on väike ebamugavustunne hommikul piisav põhjus laps koju jätta, teine ei pane tõsist köha ja nohu tähelegi. „On iseteadlikke lapsevanemaid, kelle laps käib nädalaid suure rohelise nohuga, mis olevat allergiline. Selliste vanemate iseteadlikkus kaob tavaliselt pärast esimest tõsisemat haiglas viibimist, kus „allergiline” nohu nõuab mitte paari nädalat, vaid mitmeid kuid kestvat haiguslehte. Lapsest on kahju.”
Õpetaja sõnul lepitakse õppeaasta algul koosolekul lapsevanematega kokku, et haiget last lasteaeda ei tooda. „Austame teineteist ega nulli üksteise aega ja vaeva. Keegi ei taha, et tema korralikult terveks ravitud, kuid veel nõrga immuunsüsteemiga laps haarab mängukaaslase käest järgmise pisiku ning tohterdamine hakkab otsast peale. Kui ikka haigus platsis, siis ravitakse laps kodus korralikult terveks.”
Mõnikord tehakse õpetaja sõnul mööndusi, kui kodust ravilt saabunud lapsel on väike jääkköha või pärast värskes õhus käimist tilkuv nina. „Paraku juhtub tihti ka nii, et hommikul rühma tulnud lapse järgi ei saagi kohe aru, et haigus kallal – laps on ise unine, vanem kiirustab tööle ning palavik ja valu annavad alles hiljem endast märku. Sellistel juhtudel oleme lapse olekut märgates koheselt lapsevanemaid teavitanud. Õnneks on meil vastutustundlikud vanemad, kes reageerivad kohe, tulles oma tõbistele pisikestele järele.”
Trigman soovitab toituda mitmekülgselt, viibida värskes õhus, magada piisavalt ja riietuda vastavalt ilmale. „Pigem karastades, kui pingutades riietega üle. Väikesed nohud-köhad tuleks looduslike ravimitega kohe välja ravida, et vältida organismi nõrgestavaid antibiootikume. Kõige parem vitamiin on vanema tähelepanu.”
Õpetaja uksel valvet ei pea
Tallinna Sipsiku lasteaia õpetaja Maiki Liivas ütles, et silmanähtavalt haiget last (kõrge palavik, oksendamine jne) ei ole temale rühma toodud. Küll aga leidub lasteaias veidi nohuse ninaga ja köhatavaid lapsi ning korra on ta koju saatnud silmapõletiku kahtlusega kasvandiku. „Mina isiklikult hommikul rühma uksel valvet ei pea ja laste tervist ei kontrolli. Lapsevanem peab otsustama, kas köha on läbi põetud ja köhatused lihtsalt järelnähud. Vahel tuleb küll ette, et vanem pigistab kergemate nähtude puhul silma kinni, sest ees on oluline tööpäev ja iga väikese asja pärast ei saa lapsega koju jääda.”
Liivase sõnul saadakse nohu nakkamisest nooremate rühmade puhul erinevalt aru. „On vanemaid, kes vesist nina üldse probleemiks ei pea, ja on neid, kes ravivad viimaste nähtude kadumiseni. Õpetaja on siin kui kahe tule vahel, aga õnneks suuremaid muresid sellega tekkinud pole. Kui aga juhtub, et laps haigestub päeva jooksul – tõuseb palavik, kõrv hakkab valutama, kõht valutama – sellisel juhul võtame ühendust lapsevanemaga ja lapsele tullakse järele.”
Mõni laps haigestub õpetaja sõnul sageli ja teine vaid paar korda õppeaasta jooksul. „Kaks esimest lasteaia-aastat põevad lapsed rohkem. Suurem haiguste jada saab läbi umbes nelja-aastaselt. Pärast seda ununevad ka vaidlused nohu nakkamise ja muu sellise üle. Laste immuunsus on lihtsalt nii palju tugevam, et mõni vesise ninaga laps ei mõjuta enam teiste heaolu. Olles ka ise lapsevanem, tundub mulle, et esimese aasta rohke haigestumine tuleb lihtsalt üle elada ja uskuda, et immuunsüsteem muutub üha tugevamaks.”
Vanemad teevad märkuse
Anonüümsust palunud Tallinna lasteaiast (nimi toimetusele teada – K. H.) öeldi, et aeg-ajalt kipuvad vanemad ka haigestunud lapsi lasteaeda tooma. „Õpetajad jälgivad päeva jooksul lapse tervist ja vajadusel kutsutakse lapsevanemad keset päeva lapsele järele. Vahel on abi sellest, kui teised vanemad teevad märkuse kas siis õpetajale või teisele vanemale.”
Lasteaiast lisati veel, et rühmaõpetajal on õigus mitte võtta vastu last, kel on näiteks silmapõletik, lööve, tugev vesine nohu või köha, palavik, kõhulahtisus jne. „Kui vanem väidab, et tegemist on allergilise nohu või köhaga, siis palume tuua allergoloogi või perearsti tõendi. Toetume lasteaia kodukorrale ja terviseameti soovitustele nakkushaiguste leviku ennetamiseks.”
Tallinna Kiikhobu lasteaia direktor Katrin Rasina möönab, et lasteaeda kiputakse tooma ka tõbiseid lapsi. Põhjenduseks tuuakse, et „kodus polnud lapsel häda midagi”, „lapsevanem ei saa töölt puududa” vms. Kui aga laps lasteaeda tulles köhib kõvasti, nohu voolab või on nähtavad silmapõletiku tunnused, siis paluvad õpetajad lapsevanemal laps koju tagasi viia. „Kui nohul on vesine periood möödas, siis võib laps lasteaeda tulla. Probleemi pole me teinud ka sellest, kui laps on tükk aega kodus olnud ja lasteaeda tulles ikka veel köhib. Seda siis, kui lapsevanem kinnitab, et käis lapsega arsti juures – köha „jääknähud” võivad kesta 4–6 nädalat,” selgitas Rasina ning lisas, et vahel juhtub sedagi, et lapsel tekivad lasteaias palavik, oksendamine, kõhulahtisus või lööve. „Siis helistame kohe lapsevanemale ja palume laps koju viia.”
Kümme haigestumist aastas
Kuressaare perearstikeskuse perearsti Mari Sootsi sõnul peab laps olema kindlasti kodus, kui tal on kõrge palavik või hingamisraskused, esineb oksendamist jne. „Kuna esimene lasteaia-aasta jääb tavaliselt vanusesse, kus lapse immuunsüsteem on kõige nõrgem, siis on loomulik, et haigestutakse 10–12 korda aasta jooksul,” selgitas Soots.
Sootsi sõnul ei aita haiguste levikut ära hoida köhivate ja nohuste laste eemaldamine lasteaiast. „Nohu ja köha ei esine üksnes nakkuslike haiguste korral ja sellepärast pole nende pärast vaja last koju jätta. Enamik haigusi nakkab enne sümptomite ilmnemist, seetõttu ongi lasteaedades palju nakkust kandvaid lapsi juba enne, kui esimene haige leitakse.”
Arst soovitab haiguste ennetamiseks võimalikult palju värskes õhus viibida, mitte hoida lapsi toas külmetamise eest. „Siseruumides levivad nakkushaigused palju kiiremini. Ka paranemise perioodil tasub minna õue jalutama niipea, kui lapse seisund võimaldab.” Nakkushaigusi esineb Sootsi sõnul enim sügisel, talvel ja kevadel. „Lapsed haigestuvad enim üheksandast elukuust kuni 3. eluaastani, sest siis on lapse immuunsüsteem kõige nõrgem. Tavaliselt kestavad nakkused mõnest päevast kuni nädalani ja nendest toibumine võib võtta veel kuni nädala. Mõned lapsed haigestuvad aga pea igast kontaktist viirustega, nad satuvad n-ö infektsiooni keerdkäiku.”
MIDA HAIGUSTE PUHUL TÄHELE PANNA?
Palavik
Last ei viida lasteaeda, kui palavik on üle 37,5 kraadi. Pärast seda peab ta olema enne lasteaeda minekut palavikuvaba ühe ööpäeva.
Köha ja nohu
Nohu ja köha ei ole põhjuseks lasteaiast eemale hoida, kui ei esine muid nakkushaiguse sümptomeid.
„Gripilaadne” nohuviirus
Laps võib minna lasteaeda, kui tema üldseisund ja palavik lubavad.
Kõhulahtisus ja oksendamine
Laps peab jääma koju, kuni sümptomid lõppevad, ning naasma lasteaeda alles siis, kui ta on võimeline osalema lasteaia päevarutiinis. Haigusest toibumine on väga individuaalne ja selleks ei saa anda üldisi soovitusi, soovitusi saab anda vaid konkreetsele lapsele
Nakkuste vältimiseks on oluline kätepesu nii lasteaias kui ka kodus. Lapse käed peaks pesema ja kuivatama lasteaiast koju jõudes, enne sööki ja WC-s käimise järel.
Allikas: Kuressaare perearstikeskus
Haigekassa: hoolduslehtede arv on kasvanud
Eelmisel aastal võtsid naised hoolduslehti 83 261 ja mehed 26 702 korral, alaealiste laste hooldamiseks võeti hoolduslehti 110 890 korral, mis moodustab 98% kõigist hoolduslehtedest. Hoolduslehtede eest maksti eelmisel aastal kokku 18 367 000 eurot, aasta varem oli lehti 106 419 ja nende eest maksti 16 465 000 eurot.
Hoolduslehtede arv ja hoolduslehel olnute arv on viimasel kolmel aastal kasvanud, kuid arvestada tuleb, et kasvanud on ka töötavate kindlustatute arv, kellel on õigus saada töövõimetushüvitist. Kuna hoolduslehte saab võtta ka haige pereliikme põetamiseks, on ennatlik järeldada, et vanemad on haige lapse põetamisel varasemast rohkem kodus.
Hooldushüvitist maksab haigekassa alates 1. päevast määras 80% järgnevalt:
- alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 14 päeva (alates 01.07.2015 erand lapse pahaloomulise kasvaja korral, kui lapse ravi algab haiglas – kuni 60 päeva);
- haige pereliikme põetamisel kuni 7 päeva;
- alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamisel lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal kuni 10 päeva.
No paljudes sama kliimaga maades on paljude erinevate seisukohtade kaalumisel siiski jõutud seisukohale, et kui lapsel ei ole palavikku ega halba enesetunnet, võib ta tulla lasteaeda. Köha ja nohu on meie kliimas normaalsed ja ei ole põhjus kaheks nädalaks koju jätmiseks. Kui laps on nõrga immuunsusega, ei saagi ta sellises lasteaias käia, kui on Eestis. Siin on väga väikeses ruumis koos suur hulk erinevaid lapsi.
Tere!
Pideva nohu ja välja ravimata köhaga lasteaias käimine viib astmani , hilisemas elus. Neid juhuseid tean üsnagi palju…..
parimate soovidega