Leedu esimese õuelasteaia kogemus innustas Eesti õpetajaid

29. apr. 2016 Liisa Kaasik MTÜ Lapsed Õue asutajaliige - Leedu esimese õuelasteaia kogemus innustas Eesti õpetajaid kommenteerimine on välja lülitatud

Leedu Lauko darželise õuelasteaia õpetajad jagasid seminaril oma kogemusi, kuidas mäng, õpe ja loodus laste jaoks kokku põimida. Foto: Greta Juodžiukynaitė

Tartus Emajõel Sisevete Saatkonnas (mis on ainulaadne ujuv jõekohvik) kogunes paarkümmend lasteaedade ja -hoidude õpetajat üle Eesti, et saada osa Leedu esimese õuelasteaia Lauko darželise liikmete juhendatud õuesõppe seminarist.

Lauko darželise sünd

Päev algas Vilniuses tegutseva õuelasteaia asutaja ja juhataja Zilvinas Karpise ettekandega, mille elavdamiseks ta kasutas mitmeid õuesõppeteemalisi grupitöid. Õpetajad leidsid end koguni sigade moodi röhkimas ning pihkudega vihmasabina heli järele tegemas. Zilvinas on nimelt hariduselt helilooja ning finantsanalüütik. Ta töötas kümme aastat SEB pangas ja liikus karjääriredelil hoogsate sammudega ülespoole. Öeldakse küll, et laste saamine muudab inimesi palju, kuid Zilvinase jaoks oli see tõeline kannapööre.

„Kui otsisime pojale kodu lähedusse lasteaeda, avastasin, kui vähe aega saavad lapsed õues veeta. Kuna valikut ei olnud, panimegi lapse munitsipaallasteaeda,” jutustas ta. „Sageli, kui jõudsime pärast loodusmatku perega oma korterelamu ette, hakkasid lapsed autos hädaldama: me ei taha koju minna! Tundsin üha rohkem, et pean meie pere ellu enam loodust tooma. Soovisin teha midagi, mis tuleks kasuks mu lastele ning oleks minu endaga tõeliselt kooskõlas, ohverdades selle nimel kõrgepalgalise töökoha.” Nõnda saigi alguse idee asutada Lauko darželis.

„Olin Stockholmis näinud, et õuelasteaiad võivad tegutseda ka suurlinnas, seal võis eri vanuses õuelasteaedade lapsi avalikus pargis mängimas näha. Skandinaaviamaadel on õuelasteaedade kogemust üle kolmekümne aasta. Muide, kas teadsite, et ka kroonprintsess Victoria valis oma vanemale lapsele õuelasteaia?” küsis Zilvinas seminaril osalejatelt ning kohtas üllatunud nägusid. „See peaks ometi kummutama müüdi, et õuelasteaiad on äärmusliku maailmavaatega metsapoole lapsevanematele,” naeris leedukast koolitaja.

Lastehoiust lasteaiaks

Alustati suvelaagrist, seejärel tegutseti mõnda aega lastehoiuna, praeguseks on Lauko darželis formaalselt lasteaed, hoolimata sellest, et Leedus kehtivad seadused lähtuvad eeldusest, et lasteaiad tegutsevad siseruumides. „Ametnikud on valdavalt olnud vastutulelikud ja mõistnud, et kõikidele seadustes ettenähtud tingimustele me õuelasteaiana vastata ei saa,” rääkis Zilvinas. Fotodelt said kohaletulnud näha, milliseid suuri muutusi on 2014. aasta sügisel linna ääres looduspargi servas alguse saanud ettevõtmine läbi teinud: akendeta aidast ja euroalustele ehitatud hügieeninurgaga lastehoiust on saanud nii ruumide kui ka õppekava poolest lasteaiana arvestatav asutus, kus lapsi ligi kolmkümmend ning õpetajaid ja abilisi kokku seitse.

„Kõige suuremaks komistuskiviks on rahaline toimetulek. Maksame oma õpetajatele vähemalt valdkonna keskmist palka. Riiklikud ja kohaliku omavalitsuse toetused on üpris väikesed ning see teeb õuelasteaia lapsevanematele munitsipaallasteaiast oluliselt kallimaks. Selge see, et õuelasteaia asutamine ei ole äriprojekt,” selgitas Zilvinas küsijatele ka ettevõtmise rahakülge.

Õuesõppe pedagoogika

Lauko darželis võtab vastu lapsi alates kahe ja poolestest kuni eelkooliealisteni. Pedagoogiliselt ei järgita ühtki kindlat õpetust, vaid nopitakse sobivaid elemente eri metoodikatest, põimides õuesõpet, vaba mängu ning looduskasvatuse põhimõtteid, seda kõike riikliku koolieelse lasteasutuse õppekava raames.

Oma õpetajate koolitamiseks on käidud Skandinaavias ning Inglismaal tegutsevaid metsalasteaedu vaatamas.

Põhimõte on olla võimalikult palju väljas, vaid ekstreemsetes ilmaoludes – liigse kuumuse või külmaga – ollakse toas.

Vastu võetakse ka lapsi, kellega vaimsetel või tervislikel põhjustel on tavalasteaias keeruline hakkama saada. „Üks lapsevanem näiteks valis õuelasteaia silmaarsti soovitusel, kuna õuekeskkonna kauged ja avarad vaated mõjuvad ravivalt,” tõi Vilniuse õuelasteaia õpetaja Dovile näite.

Lauko darželis on praeguseks terves Leedus tuntud õuelasteaed ning see algatus kogub üha enam poolehoidjaid ja kaasamõtlejaid.

Näpunäited praktikutele

Leedu õuelasteaia õpetajad Dovile Parniauskaite-Lobanova ja Greta Juodžiukynaite jagasid ka oma kogemusi, kuidas mäng, õpe ja loodus laste jaoks kokku põimida. Osalejatele korraldati aardejaht pargis leiduvate looduslike „aarete” kogumiseks. Hiljem meisterdati aaretest laevukesed ning moodustatud meeskondade vahel toimus meeleolukas paadiralli. „Oli nii tore näha, et õpetajad olid suures õhinas. Mõnelgi said jalad märjaks laevukest pargilombi madalikelt välja aidates,” kirjeldas osaleja, Tartu õuelastehoiu õpetaja Kärt Metsoja toimunut.

Seejärel uuriti tähelepanu suunamise vahendeid, näiteks kuidas papist väljalõigatud raami või WC-paberi toru abil loodusest mitmesuguseid motiive leida. Ühe näitena võib lastel lasta puuvõrest otsida tähtede või maapinnalt loomade kujutisi, võimalusi on piiritult.

Liikumisharjutusena tuletati õpetajatele meelde mängu „Härra Hunt, mis kell on?”, kus lastel on võimalus proovile panna oma julgus ning väledad jalad.

Kuigi päev oli jaanuari kohta päikseline ja kevadehõnguline, mindi pärast mõningast rahmeldamist siiski tuppa varbaid soojendama. Siin moodustas õpetaja Dovile kaasavõetud valgete linadega omalaadsed ekraanid. Kõigepealt oli ülesanne pargist leitud „aarded” ära grupeerida. Seejärel paluti osalejail silmad sulgeda ning tõsteti linal midagi ümber või võeti ära, ülesandeks oli märgata, mis oli muutunud. Lõpuks pandi esemed ühesuguste karbikeste alla ning mängiti nendesamade aaretega „Memory” mängu.

Osalenute tagasiside seminarile oli rahulolev. Koju mindi naerulsui, tulvil indu oma töökoha lasteaedades õuesõppe aega pikendada ning mitmekesistada.

Õuelasteaedade seminarid Tartus

Seminar Leedu õuelasteaia asutajatega sai teoks tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusele ning on üks neljast samalaadsest sündmusest, mis 2015/16. õppeaasta talvel ja kevadel Tartus läbi viiakse. Seminarid on olnud õpetajate hulgas väga menukad. Aprilli keskel toimus seminar Tartu loodusmajas, kus külalisteks olid pikaaegse õuesõppe kogemusega rootslased Kerstin Andersson ja Liselott Ottosson sealsest õuelasteaedade katusorganisatsioonist I Ur och Skur (Väljas Iga Ilmaga). Viimase seminari kohta mais ning õuelaste­aedade teema kohta üldisemalt saab teavet MTÜ Lapsed Õue blogist ­lapsedoue.blogspot.com.

Vaata lisaks Leedu esimese õuelasteaia Lauko darželis kodulehte: http://laukodarzelis.lt/.
Facebooki leht: https://www.facebook.com/laukodarzelis/.

 


Mis kõige rohkem meelde jäi?

Laura Õigus, Tallinna Pallipõnni lasteaia õpetaja:

Õppepäev õpetas ja innustas märkama lihtsaid ja suurepäraseid võimalusi meie ümber, mis aitavad luua lastele põnevaid ja mängulisi õpimomente ja täidavad ka õpetaja seatud õpieesmärke.

Ühe peamise sõnumina jäi minu jaoks kõlama, et õues õppimiseks ei ole vaja erilisi tingimusi ega ka vahendeid. Vaja on turvalist õuekeskkonda, julgust saada tegevuse käigus poriseks ning õpetajana loovust ja ettevõtlikkust, mida oma eeskujuga lastele edasi anda. Väga lihtsate vahenditega saab lastele luua suurepäraseid elamusi.

Sama suur rõõm, kui oli kõiki neid mõtteid õppepäevalt koguda, on neid ka tööl jätkuvalt ellu viia ning näha laste suurt indu õues tegutseda. Just tegevused õues on need, mis lastega koos päeva või nädalat kokku võttes neil esimesena meelde tulevad ning elavat vastukaja tekitavad.

Aitäh, MTÜ Lapsed Õue ning Leedu õuelasteaed!

Ikka julgelt ja iga ilmaga õue lastele seiklusi pakkuma!