Loodusteaduste õpetamisest saabuva tippvõistluse valguses

29. apr. 2016 Imbi Henno HTM-i üldharidusosakonna peaekspert - Loodusteaduste õpetamisest saabuva tippvõistluse valguses kommenteerimine on välja lülitatud

euso1

euso2Eestis toimub 7.–14. maini 14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad EUSO. Eesti õpilased on sellel osalenud juba üheteistkümnel korral ning kahel korral (2008 ja 2012) osutunud üldvõitjaks.

Kuni 16-aastastele mõeldud EUSO sai 2003. aastal alguse Iirimaal Dublinis. Olümpiaadi ellukutsuja, toonane Dublini ülikooli õppejõud Michael Cotter soovis ellu kutsuda aineteülese (bioloogia, keemia ja füüsika) olümpiaadi, mille ülesanded on seotud igapäevaeluga, probleemide lahendamisega ning lahendatavad meeskondlikult.

Olümpiaad kui talendijaht

EUSO on eksperimentaalne võistlus, kus kolmeliikmelised võistkonnad lahendavad bioloogiat, keemiat, füüsikat ja matemaatikat lõimivaid ülesandeid. Lahenduse leidmiseks on vaja võistkonna kõiki liikmeid ning õpilased peavad suutma ühendada oma teadmised ja oskused. Nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele on toonud kaasa ka rahvusvahelise konkurentsi talentide otsimisel. Üks võimalus leida teadusest huvitatud noori, on aineolümpiaadide korraldamine. Michael Cotter, kes külastas eelmise aasta lõpus Eestit, rõhutas, et loodusteadusi tuleb õpetada lõimivalt. Oluline on, et õpilased mõistaksid ainete seoseid, näeksid looduse ning ühiskonna seoseid ning oskaksid teha koostööd.

Tosina aastaga tippvõistluse korraldajaks

Eesti liitus EUSO-ga 2004. aastal, kui seal vaatlejana osales toonane TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp. TÜ teaduskool hakkas korraldama ka Eesti koolinoorte loodusteaduste olümpiaadi, et osaleda rahvusvahelistel olümpiaadidel. Tavaliselt saab iga riik saata EUSO-le kaks võistkonda, aga kuna Eesti on sellel aastal korraldaja, on meil võimalus välja panna neli võistkonda, millest kaks osalevad ametlikus arvestuses. Meie esimesest olümpiaadist alates on žürii esimeheks ja ka Eesti esindajaks EUSO rahvusvahelises komitees olnud TÜ keemia instituudi lektor Karin Hellat. Tema on ka mais toimuva EUSO peakorraldaja Eestis.

Kas peaks muutma riigisiseste olümpiaadide formaati?

EUSO võistlustel esindavad riike üldjuhul võistkonnad, mis koosnevad ühe kooli õpilastest. Mida teha, et meiegi õpilased jõuaksid EUSO-le koolimeeskondadena? Vahest võiksid ka meie põhikooliõpilased võtta omavahel mõõtu meeskonniti? Võib-olla tuleks rohkem panustada õpilaste meeskondlikku ettevalmistusse? Koolides peaks arendama tegevust ning projekte, mis kutsuvad loodusteadustest ja matemaatikast huvitunuid õpilasi ja õpetajaid koostööle. Üha rohkem võiks suunata õpilasi aineüleseid ja igapäevaeluga seotud ülesandeid lahendama.

Koostöö on määrava tähtsusega

Kui küsime loodusteaduste piirkonnavoorus õpilastelt, kes aitas neid olümpiaadiks valmistuda, vastatakse enamasti, et üks tubli õpetaja. Õpetajad peaksid praegusest rohkem koostööd tegema, et rakenduks ainete lõiming ja õpilastel kujuneks terviklik loodusteaduslik maailmapilt, aga koostööd tuleb rohkem teha ka õpilaste ettevalmistamisel olümpiaadideks.

HTM on noorte huvi tõstmiseks algatanud mitmeid tegevusi. Eelmisel kümnendil käivitati Teadustiigri, Tiigrimatemaatika ja Tehnotiigri programmid, samuti mitmeid robootika- ja programmeerimise ringe. Eesti teadusagentuur korraldab noorte leiutajate konkurssi. Samuti toetatakse teadushuvihariduse võrgustiku loomist, õpilaste teadusfestivali arendamist, loodus- ja täppisteaduste õpetamist huvikoolides ning sel teemal huviringide teket üldhariduskoolides jne. Jätkub ka noorte teadusvõistluse „Rakett 69” tootmine.

Soovime edukat koostööd olümpiaadi korraldajatele ja edu kõigile osalejatele!

Eestis toimuva EUSO 2016 peakorraldaja on Tartu ülikool ja seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.