Õpetaja mõõdupuu on efektiivsus – aga kuidas seda mõõta?
Professor Izhar Haq .
Professor Izhar Haq võrdleb õpetajat arstiga. Mida paremini arst oma töövahendeid kasutab, seda parema tulemuse ta saavutab. Kuidas õpetaja töövahendeid ja töömeetodeid kasutab, see näitab, kui hea õpetaja ta on, mis omakorda peegeldub õpilaste õpitulemustes.
28. aprillil pidas Tartu ülikoolis loengu 25-aastase õpetamiskogemusega, mitmes juhtivas ülikoolis töötanud ja 2015. aastast Suurbritannias tegutseva ettevõtte Smart Education System juht professor Izhar Haq. Tema loeng teemal „Uuenduslik õpianalüütika tööriist andmete automaatseks, objektiivseks ja reaalajas mõõtmiseks” tutvustas uuenduslikku TLS-tööriista (vahend õpetamise efektiivsuse mõõtmiseks − Teaching and Learning Slides), mis sisuliselt tähendab tarkvara, mille abil saab objektiivselt mõõta õpetamise efektiivsust.
Avasõnad lausunud professor Margus Pedaste toonitas, et TÜ-s muutub õpianalüütika roll üha tähtsamaks ja on tohutult andmeid, mida kasutatakse liiga vähe. Professor Haq nõustus, et tänapäeval kasvab andmehulk meeletu kiirusega. Murekoht on aga see, kuidas seda otstarbekalt kasutada.
TLS-tööriist võimaldabki koguda andmeid õpetamise ja õppimise kohta ning vastata küsimusele: kas ma olen hea õpetaja?
Vähendab töökoormust
Professorit ajendas TLS-i looma töökoormus, mis saadab õpetajat lisaks õpetamisele. TLS aitab õpetaja töökoormust vähendada, kogudes tema eest andmeid ja analüüsides neid. Õpetaja peab ainult õigele nupule vajutama.
Professori sõnul peaks õpetaja eelkõige õpetama. Kuna meie tulevik sõltub õpilastest, on igal õpilasel õigus saada kvaliteetset haridust. Kui 25 aastat tagasi õpetati Harvardi ülikoolis veel tahvli ja kriidi abil, siis enam mitte, sest maailm on muutunud, nagu ka õpetamise meetodid.
TLS aitab registreerida, milliseid õppemeetodeid õpetaja kasutab ja millisel määral. TLS võtab arvesse KPI-sid ehk õppimise tulemuslikkuse põhinäitajaid, mida professor tõi välja 24. Näiteks kui õpetajal on 20 õpilast, kuidas ta mäletab, millist õpilast on ta millisel päeval küsinud, millised õpilased ja millal on grupitöös osalenud. Kuidas õpetaja mäletab, kas ta on õpetanud kogu vajalikku õppekava. Keegi ei soovi, et tema lapsele õpetataks ainult 30 protsenti näiteks inseneriteaduse õppekavast, sest nii ei leiaks ta kunagi erialast tööd. Õpetaja peab suutma edasi anda 90−100% õppekavast.
Nüüd ja kohe!
Kunagi oli klassiruum kui must kast – keegi ei teadnud, mis seal täpselt toimub. Nüüd, kus meil on kaamerad ja muu tehnoloogia, on klass muutunud pooleldi läbipaistvaks, me võime hoomata, mis seal toimub.
Tõde on aga see, et keegi ei viitsi läbi vaadata igat videot, mis koolis on salvestatud, et hinnata õpetaja pädevust. Õpetajate tööd kontrollitakse aeg-ajalt. Tulevikus peaks professori kujutluse kohaselt muutuma klassis toimuv tegevus läbipaistvaks.
Võtmesõnad on „nüüd ja kohe”. Õpetaja tegevust saab jälgida vahetult, mis võimaldab anda talle tema töö kohta kohest tagasisidet. Professori sõnul ei tohi jälgimist karta: kui õpetaja teeb oma tööd hästi, ei ole tal midagi karta, vastupidi, ta peaks rõõmustama, et ta head tööd märgatakse.
Izhar Haq jagas õpetajad kolme kategooriasse.
1) Head õpetajad – efektiivsed, hingega õpetamise juures, neil tuleb õpetamine väga hästi välja ja nende õpilaste õppeedukus on väga hea.
2) Nõrgemad õpetajad – kategooria, kuhu ta ka ennast liigitas. Need on õpetajad, kes ei õpeta piisavalt efektiivselt, aga tahavad oma töökvaliteeti parandada. Enamik õpetajaid kuulubki siia kategooriasse. Hea õpetaja võib siia kategooriasse langeda, kui ta laseb ennast lõdvaks. TLS ütleks neile, et nad ei ole kasutanud näiteks seda KPI-d või on kasutanud seda KPI-d vähe jne. Praegu ei tea paljud õpetajad, et nad siia kategooriasse kuuluvad, sest tagasisidet nende tööle antakse harva, näiteks kord poolaasta jooksul.
3) Halvad õpetajad – õpetajad, kes ei soovi ennast arendada. Nad oskavad haridussüsteemi enda huvides ära kasutada, õpetades väheefektiivselt. Need õpetajad ei muutu kunagi.
Objektiivne tagasiside
Õpetamise tulemuslikkuse mõõtmise suurimaks probleemiks tänapäeval peab professor tagasiside subjektiivsust. Näiteks populaarne õpetaja saab õpilastelt positiivsemat tagasisidet, tihti on õpetaja aga populaarne, kui ta õpetab ainult testi jaoks ja kõik vähegi õpihimulised õpilased saavad temalt hea hinde või kui ta õpetab õppekavast näiteks 50 protsenti ja tema aines on kerge läbi saada.
Professori arvates ei ole õpetajal õigust õpilast halvasti õpetada. Objektiivne hindamismeetod aitaks lahendada subjektiivse hindamise probleemi. Probleemiga on varemgi tegeldud, näiteks MET-projektis Bill Gatesi juhendamisel või ÜRO SDG (jätkusuutliku arengu eesmärkide) projektis. TLS eelis on vahetu objektiivne tagasiside.
Professori sõnul on oluline näha pilti linnulennul. Kui vanasti oli õpetamine õpetajakeskne, siis üha enam muutub see õpilasekeskseks, seega on inimese arengus võtmeroll õpetajal. Kui õpetaja ei ole hea, siis miks peaks õpilasedki häid tulemusi saavutama? Seega peaks õpetaja teadma, kas ta on hea või mitte.
Loodus on harmooniline, kui looduses midagi muutub, siis loodus kohaneb. Haridussüsteem ei suuda iseseisvalt muutustega kohaneda.
Uuringute kohaselt kasutab 95 protsenti õpetajatest PowerPointi. Professori sõnul on PowerPoint passiivne õpetamisvahend. PowerPoint ei ütle õpetajale, kas ja millist õpilast ta just küsis. PowerPointi võib võrrelda autoga, millel ei ole kütust. Üheks võimalikuks kütuseks peab professor TLS-tööriista.
TLS-iga saab võrrelda ka sama õppeaine õpetajate tööd eri koolides. TLS-i kõige keerulisem osa on mõõta sotsiaalset ja emotsionaalset õppimist, mis moodustab kümnendiku mõõdetavatest tulemustest, seega 90 protsenti andmetest mõõdetakse ülitäpselt. Tulemused viib tarkvara korrelatsiooni õpilaste õppetulemusega ja õpetaja saabki objektiivse tagasiside.
Izhar Haq: „Kes ei suuda, ärgu õpetagu”
Kui paljud haridusasutused kasutavad TLS-tööriista?
Alustasime viies ülikoolis, lisaks on mõned ootejärjekorras. Praegu tegutseme Türgis, Araabia Ühendemiraatides, Pakistanis, läheme Nigeeriasse. Järgmised sihtriigid on Ühendkuningriik ja USA.
Kas tehnoloogia sobib pigem ülikoolidele või igasse kooli?
Tehnoloogia sobib igasse haridusasutusesse, algkoolist ülikoolini. Kui võrrelda tehnoloogiat autoga, siis võib öelda, et mootor on üks, aga mudel erineb, näiteks BMW on algkool, ülikool võib olla Bentley, aga mootor ehk tehnoloogia on TLS.
Kas TLS-tööriista kasutamisel tuleb vajutada igaks tegevuseks erinevat nuppu, näiteks grupitöö puhul grupitöönuppu?
Jah. Kui te teete grupitööd, siis vajutate grupitöönuppu ja programm hakkab analüüsima, milline grupitöö see on, kui palju aega sellele kulus, milliseid tegevusi grupiga tegite jne. Kui te ei vajuta grupitöönuppu, ütleb süsteem, et te teete midagi, millest te ei ole programmile teada andnud. Nii et tehnoloogia aitab õpetamise kvaliteeti parandada, aga selleks peab õpetaja süsteemiga koostööd tegema.
Näiteks professor Margus Pedaste uurib õpetamise meetodeid. Tema projekti saaks integreerida TLS-tööriista, nii et ta saaks automaatselt koguda vajalikku teavet.
Mitut õpetamise meetodit suudab TLS-tööriist jälgida ja registreerida?
Praegu oleme integreerinud umbes 35 õpetamise elementi. Kõiki uusi tehnoloogiaid, näiteks virtuaalreaalsuse kasutamist õpetamisel, nutitelefone, on võimalik süsteemiga ühendada, seega on programmi töövaldkondi lihtne laiendada. Iga organisatsioon valib ise, milliseid elemente jälgitakse.
Te mainisite kategooriat „halvad õpetajad”. Kui keegi saab teada, et ta on halb õpetaja, kas on välja töötatud ajapiirang, mille jooksul ta peaks end parandama?
Ma arvan, et ühe semestri ehk umbes nelja kuu jooksul peaks aru saama, kas õpetaja suudab enda töökvaliteeti parandada või mitte. Kui ta ei suuda, ei tohiks ta enam õpetada. Isegi pärast esimest loengut on võimalik õpetajale anda tagasisidet, sest andmeid saadakse reaalajas. Süsteem annab õpetajale võimaluse enda töökvaliteeti parandada.
Kui palju aega kulub TLS-tööriista sisseseadmiseks?
Tehnika peale kulub kaks tundi, õpetajate koolituseks kolm. Süsteemi on iseenesest väga kerge kasutada.
Kas Õpetajate Leht on artikli avaldamisega hiljaks jäänud? 1. aprill oli peaaegu üks kuu tagasi.
Hea õpetaja peaks mitte ainult kvaliteetselt õpetama,aga omama ka kaastundlikku hinge suhtlemisel õpilastega.Õpetaja ei pea halvustavalt suhtuma oma õpilastesse, ega tekitama probleeme suhtlemises viimastega.
Tean ühte õpilast, kellel on väga raske hingeline stress,mida põhjustab tema lähedase sugulase raske haigus. Õpetaja,kes peaks kas või ainult moraalselt , rääkimata selle perekonna materiaalsest toetusest,suhtub tüdrukusse halvustavalt,igati tüdrukut ignoreerides, tehes lapse olukorra veel raskemaks.
Ei ole hiljaks jäänud! Hea nali on alati omal kohal, aga tegelikult on ka viimane aprill meie kommete järgi naljapäev! Kõik klapib! KAS TÕESTI KÕIK INIMESED ARVAVAD, ET NUTINDUST TULEB VEELGI EDASI ARENDADA? OLEME SELLEGA JA DEMOKRAATIAGA JUBA TOTAALSES UMMIKUS! KES HALASTAKS? ENAM EI LOE EGA KIRJUTA-AINULT TÄIDAME NUTILÜNKA JA GOOGELDAME 12.KLASSIS ELEMENTAARSEID IGAPÄEVAASJU?
Ja nii jõuabki ASJATUNDMATUS kooli – pealiskaudsuse ja sõnadega mängu kaudu. Tähtis, et esineja oleks välismaalane, aga kodus “sobib” õpetajatööst rääkima just kõlava tiitliga inimene (ükskõik milliselt alalt)… Didaktikat kui TEADUST tundku vaid õpetaja, aga kui ümberringi on sellised “targad” õpetajad? Miks liigub küll maailm (vähemalt kool) tohutu PEALISKAUDSUSE teed – sõnavahu saatel?