Saage tuttavaks: teie tulevane küberturvaja Amir Gole

14. apr. 2016 Õie Tähtla - Kommenteeri artiklit
Amir Gole.

Amir Gole.

TTÜ-s küberkaitset tudeeriv iraanlane Amir Gole räägib Õpetajate Lehele oma väljavaadetest meie ühiskonnas ja virtuaalmaailmas ning kitsendustest, mis tulenevad tema päritolust, samuti eestlaste vähesest seltsivusest ja alkoholi rollist suhtlemisel. Eesti lektoritel soovitab ta oma suulise inglise keele oskuse parandamiseks kursustele minna.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) magistriõppes on võimalik õppida uuel põneval küberkaitse õppekaval, mis jaotub küberkaitse ja digitaalse ekspertiisi erialadeks. Kuna õpitakse inglise keeles, on õppekava populaarne välismaalaste hulgas.

Mida välismaalased pakutavast haridusest arvavad? Vestlesin iraanlase Amir Golega, kes õpib küberkaitset. Tal on käsil teine semester ja hinnanguliselt õpib samal õppekaval üliõpilasi 20−30 rahvusest.

Kuidas selgitate lihtsate sõnadega, mis on küberkaitse?

Ühest vastust sellele küsimusele polegi. Ma ütleks, et meist saavad teie privaatsuse valvurid, hoolimata sellest, kas küberkaitse üliõpilased töötavad pärast lõpetamist riigi- või eraasutuses. Me hoolitseme teie privaatsuse ja andmete turvalisuse eest.

Mida arvate TTÜ pakutavast küberkaitse haridusest?

Küberkaitse magistriprogramm on üks TTÜ tuntumaid programme Euroopas, sest see on ainulaadne. Minu esimene mulje TTÜ-st puudutas töövahendeid ja töökeskkonda. TTÜ-l on head laborid. TTÜ-l on ka suurepärased külalislektorid, kes ise töötavad küberkaitse vallas. Mõned lektoritest on kohalikud, mõned töötavad NATO-s või NATO-ga seotud ja NATO jaoks töötavates organisatsioonides.

Mõnikord käite Tartus loengutes. Kas need kuuluvad programmi või õpite midagi lisaks?

Tartu loengud kuuluvad samasse programmi. TTÜ-l ja TÜ-l on ühisprogramm. See tähendab, et õppides küberkaitset TTÜ-s, peame kaks või kolm õppeainet läbima teistes ülikoolides, mina TÜ-s.

Mida arvate lektoritest? Kas nad on abivalmid?

Mul on kogemusi ainult kahes ülikoolis. Arvan, et kui peaksin neid kahte ülikooli võrdlema, siis ütleksin, et Tartu lektorid panustavad üliõpilaste aitamisse rohkem aega ja on väga kiired. Tavaliselt vastavad nad sinu e-kirjale kümne minuti jooksul, maksimaalselt järgmisel päeval.

Tean, et järgnevat ei ole tore kuulda, aga ükskord sain ma Tallinna lektorilt e-kirja, mille sisu oli järgmine: „Mul ei ole aega teid aidata.” Mind muutis see vastus kurvaks, sest ma tõesti vajasin abi. Rahvusvaheliste lektoritega olen ma väga rahul, aga vahel on meie rühmal väikseid probleeme eesti lektoritega. Mõnikord ei oska nad tehnilisi fakte korralikus inglise keeles selgitada, nad ei oska tehniliste protsesside selgitamiseks piisavalt keelt. Nad kõik on väga professionaalsed ja teavad palju, aga kehva keeleoskuse tõttu ei suuda vahel meid küllaldaselt juhendada ja teadmisi edasi anda. Olukord võib tuleneda sellest, et eriala on uus ja pädevaid lektoreid vähe.

Kas soovitaksite minna neil inglise keele kursustele?

Muidugi, aga soovitan arendada just nende õpetatava erialaga seotut. Kirjutada oskavad nad inglise keeles suurepäraselt. Mis puutub aga rääkimisse ja loengu läbiviimisesse, siis vahel võib osa infost minna kaduma.

Millised õppeained teile õpetamise kvaliteedi tõttu meeldivad?

On aineid, kus teeme praktilisi laboritöid. Kui kõigepealt õpetatakse teooriat ja järgmises seminaris kasutatakse teooriat praktilises tegevuses, näiteks arvutiviirustega tegeldes peame neid ka analüüsima. Ma arvan, et IT-inimestele meeldivad sellised ained, sest nad tahavad näha oma tegevuse praktilist poolt.

Miks läksite õppima küberkaitset?

Eelmisel aastal õppisin ma programmeerimist, aga taipasin, et turvalisuse koha pealt jääb mul teadmisi vajaka. Arvan, et virtuaalmaailmas muutub turvalisuse teema tähtsamaks ja seda teadvustatakse rohkem. Iga päev sõltume üha enam internetist ja tehnikast, nii tegingi otsuse saada osaks teadusest ja inimestest, kes saavad maailma inimesi aidata.

Kas TTÜ küberkaitseharidusega võite töötada igas maailma riigis?

Ma arvan, et jah, aga siiski tekib üks probleem. Näiteks lugesin hiljuti, et USA vajab miljonit küberkaitsetöötajat, aga mina olen pärit Iraanist ja need riigid ei ole sõbralikes suhetes.

Minul ei ole ameeriklaste ja USA-ga seoses isiklikke probleeme, aga tundub, et meid kohtlevad nad kui Iraani valitsust, mitte kui üliõpilasi. Näiteks pakub TTÜ NATO loodud õppeainet, aga väljaspoolt NATO liikmeid pärit üliõpilastele on selle õppimine keelatud. Õppeaine on väga professionaalne ja tehniline, aga kahjuks meie sellest osa võtta ei tohi.

Kas peate olukorda diskrimineerimiseks?

Ma rääkisin oma õppejõududega, kes ütlesid, et nad ei saa reegleid muuta, sest NATO otsustas, kes tohib osaleda, kes mitte. Minu jaoks on see kurb ja imelik, sest me kõik oleme üliõpilased ja näeme kõvasti vaeva. Meilt oodatakse palju, meil on palju kodutöid ja ma ei saanud aru, mis võib olla keelamise põhjus. Samas ei pea ma seda diskrimineerimiseks, vaid reegliks. Üldiselt mul õppejõududega probleeme ei ole, ma ei ole ülikoolis kogenud rassismi ega kellegi eelistamist.

Kas küberkaitset saab kasutada kurbade sündmuste ennetamiseks, näiteks hiljuti toimunud Brüsseli ja Pariisi rünnakute?

Muidugi. Üks meie õpitavatest teemadest on seotud terrorismiga. Küberkeskkonnas rühmitatakse rünnakuid vastavalt nende raskusastmele ja üks rünnakuliikidest on küberterrorism. Küberkaitse on sel juhul väga kasulik ja seda saab kasutada terroriaktide ennetamiseks üsna tõhusalt.

Kui kerge on teil suhelda eestlastega?

Meie kursusel on umbes 20 eestlast, aga nendega suheldakse vähe, sest õpingute ajal töötavad nad täiskohaga ja neil ei ole aega.

Eestlased erinevad iraanlastest. Nad ei ole nii emotsionaalsed ja seltsivad ning nendega on üsna keeruline vestlust alustada. Nendega sõbraks saada on tõeline väljakutse. Kui palute neilt abi, on nad üsna abivalmid. Aga tavaliselt sellega suhtlus lõpebki. Väljaspool ülikooli nad teiega ei suhtle ega võta koos midagi ette. Aga kõik sõltub muidugi inimesest, mõned eestlased suhtlevad välismaalastega siiski rohkem kui teised.

Kas elu väljaspool ülikooli on teie jaoks lihtne?

Ma arvan, et ESN organisatsioonita (MTÜ Noorte Omaalgatuse Toetamise Organisatsioon – toim) oleks välisüliõpilastel Eestis raskem. Mul on mõned sõbrad, kes ei tarbi alkoholi. Nad on kas moslemid või sellised kristlased, kes lihtsalt ei taha juua, ja nad ei käi üldse väljas. Mulle tundub aga, et Eestis on alkoholi tarbimine sotsialiseerumise üks komponent ja alkohol ühendab inimesi. Pead olema vapper, et minna üksinda välja ka siis, kui sa ei tarbi alkoholi, nagu ka siis, kui kohtad varjatud rassismi.

Mis on varjatud rassism?

Mõtlesin selle fraasi ise välja. Tartus seda ei ole. Selgitan. Kui te olete välismaalane, siis peate tihti vastama samadele küsimustele, näiteks, miks tulite siia riiki jne. Ma saan aru, et inimestel tekivad sellised küsimused ja nad näitavad huvi üles. Üldiselt on nendega suhelda siis tore. Aga kui soovite nendega hiljem sõbruneda, kusjuures mõtlen sõprust, mitte romantilist suhet, asi muutub. Me oleme inimesed ja meil on vajadus teistega suhelda. Pärast lühikest vestlust aga nende huvi kaob. See võib tuleneda sellest, et nad kardavad välismaalasi, sest on vaadanud liiga palju Hollywoodi filme. Aga mul on õnneks ka tore eesti sõber, kes mulle vahel nõu annab.

Millises riigis soovite tulevikus töötada?

Ma ei tööta ainult raha pärast. Tahaksin töötada riigis, kus inimesed kohtlevad mind tavalise inimesena. Tahan elada seal, kus olen kohalikega võrdne, ja muidugi sooviksin olla osa laienevast ja kõrgel tasemel teadusest, mis töötab inimestele parema elu pakkumise nimel. Ma ei ole veel riiki välja valinud, aga Eesti ja Põhjamaad tunduvad üsna hästi sobivat.

 

 

 

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!