Säuts, mis kasvas kajakakisaks

15. apr. 2016 Ago Gaškov ajakirjanik - 4 kommentaari
Ago Gaškov

Ago Gaškov

Vinni-Pajusti gümnaasiumi emakeelepäev kõlab, kajab ja müriseb senimaani. Kirjandusõpetaja Marge Guljavini kirjutatud ja lavastatud ning kooli näiteringi ette kantud näidend „Räägime millestki?” on kajama pannud ajakirjanduse, rääkimata sotsiaalmeediast. Üks suudlus laval muutus kõrvakiiluks elus.

Kirjutan seda kommentaari aprilli teisel reedel ja säutsuskandaalist on möödunud juba tubli kolm nädalat. Aga lugu ei vaibu, sest sellel ei lasta vaibuda. 6. aprilli Virumaa Teataja kirjutab sellest taas. Seekord teemal, et säutsuskandaali sattunud kool palub vabandust.

Vinni-Pajusti gümnaasiumi direktor Henry Kallaste soovib loole punkti panna. „Palusin õpilaselt vabandust ja käskkiri, millega avaldati talle noomitus ebaõpilasliku käitumise eest, on täies ulatuses tühistatud,” ütles Kallaste. Õpetaja Marge Guljavin polnud direktori sõnul tol päeval veel vabandust palunud. „Ta teeb seda esmaspäeval, seega 11. aprillil,” kinnitas koolijuht.

Koolijuhi sõnul on aeg panna juhtumile punkt, sest see segab õppetööd. Juhtumis on sõnavabaduse rikkumise ja õpilase tagakiusamise elemente. Küsimusele, kuidas protsess võib mõjutada lõpueksameid sooritavat õpilast, vastas direktor, et lõpueksamite tõttu tulebki asi lõpetada. Ajakirjandusega on skandaali teemadel suhelnud vaid koolijuht. Õpilane ei suhtle ka kooliga ning on valinud enda esindajaks MTÜ Ülokooli.

Sõnavabadus on aga Eestis (õnneks) muutunud nii oluliseks, et paari väljapigistatud vabandusega säutsuskandaal ei lõpe. Lisaks tõigale, et seda on käsitlenud nii trükiajakirjandus kui ka kodanikuajakirjandus, on juhtumist artikkel netientsüklopeedias Vikipeedia. Tõsi küll, seda püüti sealt kõrvaldada. Vikipeediasse jäi artikkel alles, kuid YouTube’ist on näidend praeguseks kõrvaldatud.

Mina jõudsin seda vaadata. Minu arvates oli kõnealune suudlusstseen ülepingutatud ja võib-olla ei pidanuks seda koolinäidendis kasutama. Ülepingutatud oli ka õpilase reaktsioon, ent õpetaja käitumine ületas mõistlikkuse piiri.

Üks säuts Twitteris, postitus Facebookis või mõnes muus sotsiaalmeedia­kanalis ei tohi tagakiusamist esile kutsuda. Kool peab pigem julgustama noori oma arvamust välja ütlema. Loomulikult ei sobi oma kooli pornogümnaasiumiks nimetada, aga represseerimise asemel oleks kirjandusõpetaja pidanud õpilasega inimlikult rääkima. Nüüd on kogu koolile ebameeldiv maine loodud, ja seda sugugi mitte ühe säutsu pärast, vaid põhjusel, et säutsust sai kajakakisa prügimäe kohal.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar polnud nädalavahetusel veel kooli vastust lugenud. Intervjuu, mille siinkohal avaldame, on tehtud märtsi lõpus.

„Meil on olemas õpilase kiri, kus postitust Twitteris on tõlgendatud kui väljaastumist kooli vastu, talle on tehtud ettepanek koolist lahkuda, paluda kõikide klasside ees vabandust ning minna ja lugeda kooli ees luuletust, et siis saaksid kõik tema peale näpuga näidata. See on õpilase vaade. Koolipoolne vaade – oleme rääkinud direktoriga, teavitanud olukorrast kohalikku haridus- ja sotsiaalametnikku. Kooli seisukoht on, et nii karm see olukord ei olnud. Kui aga võtta kokku kogu info, mis meil on, siis koolis on mindud vastuollu õpilase sõnavabadusega. Õpilane ei ole kedagi isiklikult solvanud. Ta on avaldanud oma arvamust. Loomulikult tuleb temaga rääkida, kuidas see võib kellelegi mõjuda. Kindlasti ei ole tehtuga proportsionaalne ähvardus koolist välja arvata ja nõudmine käia kõikide klasside ees vabandamas. Kindlasti ei ole õpetajad käitunud sotsiaalselt intelligentselt ja õpetajaeetikale vastavalt. Koolijuht on meile kinnitanud, et õpilast koolist välja ei arvata ja mingeid tagakiusamismeetmeid rakendatud ei ole. Õpilane teeb eeleksameid ja jätkab õppetööd. Tundub, et kooli sees on olukord lahendatud. See ei tee olnut olematuks. Rumal lugu,” rääkis Käosaar.

Käosaar lisas, et hinnang on antud selle info põhjal, mis ministeeriumil on. „Pole teada, kas kooli reaktsiooni põhjustas ainult postitus Twitteris või lisandus sellele veel midagi, näiteks õpilase muu käitumine,” nentis ta. Küll aga loodab Käosaar, et juhtum paneb teised koolid arutlema õpilase sõnavabaduse, selle piiride ja sõnavabaduse kaitse üle. „Oma arvamuse väljaütlemine on hea, iseasi, kuidas seda teha. See juhtum oleks olnud koolile hea võimalus selle üle arutada,” on tema seisukoht.

Ka õpetaja on inimene ja temalgi on õigus õpilaste käitumise tõttu solvuda. „Kirjandusõpetaja oleks võinud õpilasele öelda, et see polnud kena, mida sa ütlesid. Oleks võinud omavahel arutada. Ka selle üle, miks selline stseen näidendisse kirjutati. Oleks saanud arutleda sellegi üle, mis on kohane koolis ja mis laval,” soovitas Käosaar. Õpilase ahistamine, isegi sellega ähvardamine, ei ole tema hinnangul kohane.

Tartus töötav kogukonnaraadio Generaadio arutles oma saates „Olukorrast konnatiigis” säutsuskandaali teemadel filosoofiaolümpiaadist osa võtnud õpilastega. Üks huvitavamaid hinnanguid, mida filosoofiahuvilised gümnaasiumiõpilased andsid, kõlas: tegemist on kahepoolse näidispoomisega. Kooli juhtkond ja õpetajad korraldasid õpilase näidispoomise, meedia aga kooli juhtkonna ning õpetajate näidispoomise. Selge on aga see, et noored ei mahuta ennast nendesse raamidesse, millega õpetajad harjunud on. Noored soovitavad asja võtta huumoriga ja otsida mõõdukaid lahendusi. Skandaali põhjustas saates esinenud õpilaste hinnangul koolijuhtkonna vale käitumine. Twitteri säutsu eemaldamise nõue tekitas selle vastu pigem huvi, kui summutas skandaali.


SÄUTSUSKANDAAL

Vinni-Pajusti gümnaasiumi säutsuskandaal sai alguse gümnaasiumi 12. klassi õpilase Twitteri säutsust 15. märtsil 2016 kooli aulas etendatud näidendi „Räägime millestki?” kohta, mis taunis sellesse kaasatud suudlusstseeni ja nimetas kooli Vinni-Porno gümnaasiumiks, sest ühelt poolt olla emakeeleõpetaja mitmetel juhtudel korranud, et „kool pole suudlemise koht”, ning teisalt lasi ta lavastada näidendi, kus oli neiu ja noormehe vaheline põhjalik suudlemisstseen, mille vaatajate seas oli palju alaealiseid õpilasi. Näidendi autoriks ja lavastajaks on emakeeleõpetaja Marge Guljavin, etenduses mängisid kooli näiterühma liikmed.

Olles säutsust teada saanud, reageeris kooli juhtkond kiiresti ja käskis õpilasel säuts kustutada ning sundis õpilast gümnaasiumi kõikide klasside ees vabandust paluma.

Kooli juhtkonna ja emakeeleõpetaja käitumine algatas sotsiaalmeedias diskussiooni, kus ühelt poolt heideti ette muuhulgas õpilase tsenseerimist väljaspool kooli, tema õigustamatut karistamist, kooli silmakirjalikkust suhtumises intiimelu küsimustesse ja õpetaja ähvardust avaldada õpilase kohta isiklikke andmeid, kui õpilane peaks skandaali teemal meediaga suhtlema.

Õpilase kaitseks astus välja 12. klass oma pöördumisega, milles kinnitati, et kool karistas õpilast ülekohtuselt ning ei austanud tema sõnavabadust arvamuse avaldamisel näidendi kohta. Haridusministeeriumi kinnitusel aga kool ebaproportsionaalseid karistusmeetmeid ei rakendanud ja et osapooled on saavutanud kokkuleppe ning juhtumist „õppetunni” saanud. Sündmuste arenedes võttis sõna ka kooli 11. klass, kes asus etenduse lavastanud õpetaja poolele.

Muuhulgas on õpilasele avaldanud toetust kirjanikud Kaur Kender ja Jürgen Rooste ning diametraalselt erinevate maailmavaadetega ühendused: liberaalne nihilist.fm ning konservatiivsed SAPTK portaal objektiiv.ee ja EKRE-t toetav Nõmme TV.

Lisaks säutsule eemaldati YouTube’ist 20. märtsi õhtul näidendi 15. märtsil üles pandud videosalvestus etendusest. Videosalvestis jäi osaliselt alles Nõmme TV uudisklipile.

Kooli ja õpetaja käitumist kritiseeriti teravalt ka üleriigilises ajakirjanduses.

Allikas: Vikipeedia

4 kommentaari teemale “Säuts, mis kasvas kajakakisaks”

  1. Luule ütleb:

    Ja lugeja arvata on, et loole teeb lõpu tavaliselt ikka toiduahela lõpulüli, olgu see siis ronk. šaakal või mõni kotkas.

  2. Teine Eestlane ütleb:

    Sama juhtumit käsitles pealkirja all “Inimeste mõnitamine kui „euroopalik väärtus” 30. märtsil oma lugejakirjade rubriigis ajaleht Kesknädal. Rakvere pensionär Eevi Geidik kirjutas: “Värsket näidet julmast mõnitamisest pakkus 19. märtsi Virumaa Teataja. Asjalugu on selles, et Vinni-Pajusti gümnaasium on lausa hiilanud nutikusega, leiutades oma õpilase mõnitamiseks igasuguseid võtteid. Võrreldes koolis käivitatud nõiajahi ulatusega kahaneb ühe tütarlapse internetis säutsumise tähtsus lausa tibatillukeseks. Nimelt oli tüdruk avaldanud teravat arvamust koolis lavastatud näidendi kohta ja õpetajaskond asus aega viitmata neiukest „lintšima“. Temalt nõuti vabandamist küll õpetajate ees, küll klassides eraldi.
    Kättemaks ei tunne piire ja tõerääkimine on igal juhul ohtlik tegevus. Oma arvamust avaldada ei tohi, kui see kõrgemalseisjate arvamusega kokku ei lähe! Aga seda, et inimest võib ohjeldamatult ja piiritult mõnitada, seda õpetab meile peavoolumeedia. Ning õpetajadki on õpetust võtnud! [—]

    Koolikiusamise eripalged. See, mida tegi Vinni-Pajusti gümnaasium oma õpilasega, on kõige ehtsam koolikiusamine, kusjuures kiusajaiks on õpetajad. Loomulikult õpetajad oma tegude eest ei vastuta; vastutust peab nõudma ainult õpilastelt. Vägivallateod peavad siiski ajakirjandusse jõudma, olenemata sellest, millise hinnangu ajakirjandus neile annab. Kõige edukam vägivald on salajane vägivald. [—]

  3. Luule ütleb:

    Teisele eestlasele arvan, et tekkis hea näide, kuidas väikesest säutsust, mida minagi tegin, võib kasvada laviin ja kuhjaga süüdlasi ja süüdistajaid. Lugu on juba habemega looks saanud, aga leppimist ei näi tulemaski. Kogu see kirjutiste ahel on juba pikka aega kerinud. Võib vaid uskuda, et parem oleks üldse mitte säutsuda. Parimate lootustega.

  4. D. ütleb:

    Lp. ajakirjanik Ago Gaškov. Õp. Guljavin ei KIRJUTANUD antud näidendit, nagu nüüd juba nii mõnestki kohast lugeda võib. Näidend koosnes Eesti tuntud kirjanike ja paari tundmatu autori tsitaatidest. Nii tuntud ajakirjanikuna võiks ennast faktidest kurssi viia.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!