Siis kui äpp ei aita
Margus Pae
Algatuseks lugu, mis oma grotesksuses tundub nii uskumatu, et võib olla ka linnalegend. Riigikaitselaager – ja nagu ikka, jagatakse õpilastele ülesanded. Ühel hetkel pöördub õpetaja poole segaduses õpilane, kes ei saa aru, mis veega lahti on – see mullitab ja aurab. Oli teine keema läinud, kuid õpilane polnud kunagi näinud lahtist keeva vett.
Riigikaitseõpetus annab tööriistakasti
Tõsi või mitte, kuid lugu kirjeldab hästi probleemi, mida riigikaitseõpetajad ikka ja jälle kogevad – veel paar põlve tagasi elementaarsena näivad teadmised on kuhugi kadumas. Kuid äpp lõket ei süüta ja vett ei keeda. Eriti, kui levi ei ole või telefonil aku tühi. Kuid mida teeb kriisiolukorras kodanik, kel puuduvad kõige algelisemad oskused enda ja teiste aitamiseks? Riigikaitseõpetus annab tööriistad, tõsi, pigem algaja stardipaketi kui meistri varustuse, kuid tagab algsed toimetulekuoskused.
Loodan, et järjest vähem on ruumi valearusaamal, justkui oleks riigikaitseõpetus mini-SBK (sõduri baaskursus), mille praktiline pool seisneb peamiselt relvaõppes ning noormeeste ettevalmistamises ajateenistuseks. Jah, relvaõpe on riigikaitseõpetuse osa, kuid riigikaitseõpetus ja ajateenistus on siiski täiesti erinevad asjad. Ajateenistus tagab reservarmee järelkasvu ja väljaõppe, kuid riigikaitseõpetus sissejuhatuse laiapindsesse riigikaitsesse, andes ülevaate kodaniku rollist riigikaitses ja riigikaitse ajaloost, samuti baasoskused kriisiolukordades hakkama saamiseks. Kusjuures kriisiolukordade all tuleks rahuajal mõista peamiselt tsiviilkriise.
Mis puudutab sõjalisi kriise, siis paradoksaalsel kombel on riigikaitseõpetus meie koolides vajalik ennekõike seepärast, et sõjalisi kriise ennetada. Ka laiemalt on riigikaitse peamine eesmärk luua usutav heidutus ning rahva kaitsetahe on selle heidutuse tuum.
Kuidas mahutada väärtuste skaalale kaitsetahe?
Tänapäeva avatud maailmas ei ole valmisolek oma maalapi eest välja astuda iseenesestmõistetav, sellele on hulk alternatiive. Lennupileteid müüakse, keeled on suus ning elukohtade valik „turul” mitmekesine. Lisaks sisaldab igasugune kaitsetahe varjatult valmisolekut ohverdada – tänapäeva hedonistlikus maailmas mitte just kõige arusaadavamat ja hinnatumat väärtust. Riigikaitseõpetaja kõige olulisem ülesanne on viia noorteni teadmine, et Eestit ja oma kodu kaitseme me ise ning igaühe valmisolek on Eesti jaoks eksistentsiaalse tähtsusega. Riigikaitse ei ole teenus, mida saab kaitseväelt osta, või ülesanne, mida saab delegeerida naabrimehele, kuna see on ajateenistuses käinud, viitsib sportida ja on muidu ka tugevam. Jah, riigi kaitsevõime on praegu paremas seisus kui kunagi varem, kuid alati heidutab vaenlast kõige paremini veendumus, et meie alistamine on raske mitte raua koguse tõttu, vaid seepärast, et rahva kaitsetahe on üleüldine ja kompromissitu. Juba Sun Zi tõdes: „Võitmatus sõltub endast, võidetavus sõltub vaenlasest.” Riigikaitseõpetuse peamine eesmärk on seega noorte maailmavaate häälestamine viisil, et nende väärtuste skaalal seisaks kindel usk Eesti kaitstavusse ja valmisolek vajadusel kõik oma oskused meie riigi kaitseks rakendada.
Eksamiks tuleb olla valmis
Riigikaitseõpetuse tunnis kasvatatakse vastutustundlikku ja hoolivat kodanikku, tänu kellele on meie ühiskond igas mõttes kaitstum ja turvalisem. Piltlikult öeldes toimub riigikaitseõpetuse päris eksam olukorras, kui äpp enam ei aita, ning sageli satutakse eksamile siis, kui seda kõige vähem oodatakse. Erinevalt teistest ainetest võib sellel eksamil olla vahetu ja reaalne mõju enda või lähedase heaolule või elule. Palju on neid, kes seda eksamit kunagi andma ei pea. Vähem on neid, kellel tuleb eksam sooritada, kuid pole kahtlust, et pärast edukat eksamit tänatakse kooli ja õpetajat, kes vajalikud oskused omal ajal selgeks tegid. Loodan väga, et meie riigil ei tule seda eksamit sooritada, kuid kui tuleb, on meie tahe ja valmisolek strateegilise tähtsusega.