Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults: „Soovin, et keelekümblusmeetodid jõuaksid ka eesti kodukeelega õpilasteni”
Mari-Liis Sults.
LAK-õppe kuu ehk lõimitud aine- ja keeleõppe kuu raames avasid mitmed koolid külalistele oma klassiukse. LAK-õppe rakendamine on võimalik igas koolis ning järgnevalt vahendab Huvitav Kool Tallinna kunstigümnaasiumi kogemust, väljakutseid ja rõõme, mida LAK-õpe endaga kaasa toob. Vastab Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.
Millal ja miks otsustasite LAK-õppe kooliks hakata?
Keelekümblus on üks LAK-õppe moodus ja seega saime LAK-õppe kooliks 2010. aasta sügisel, mil avasime Tallinna kunstigümnaasiumis esimese keelekümblusklassi. Iga järgmine sügis tõi uue keelekümblusklassi. Meie kooli esimesed keelekümblusõpilased on praegu kuuendas klassis, kokku on koolis ligi sada keelekümblusklassis õppivat last.
Tallinna kunstigümnaasium oli 2009. aastal kõige suurema muukeelsete õpilaste arvuga kool Tallinnas. Teise emakeelega õpilaste õpetamine tavaklassis muutus aina raskemaks, kuna nende hulk kasvas. Seega otsustas toonane direktor keelekümblusklasside loomise kasuks. Mina olin sellel ajal keelekümblusõpilaste eelkooli õpetaja (direktor alates 2015 – toim). Edasi sain töötada ka keelekümblusõpilaste klassiõpetajana ning mõne aja pärast sai minust koolis keelekümblusprogrammi koordinaator.
Esimesed neli aastat nimetasime kooli keelekümbluskooliks. Sel hetkel, kui õpilastel tekkis rohkem aineõpetajaid, oli selge, et LAK-õppe mõistest lähtudes oleme lõimitud aine- ja keeleõppe kool, kus iga õpetaja mõtleb tundi ette valmistades rohkem aineteadmiste-oskuste kombineerimisele keeleteadmiste-oskuste ja õpioskustega ning lähtub õpetamisel ka õpilaste huvist.
Milline on Tallinna kunstigümnaasiumi LAK-õppe eripära?
Olen meie kooli keelekümblust arendades kirjutanud bakalaureusetöö ja magistritöö. See on aidanud õpetamise ja selle hindamise otsuseid langetada teadlikumalt, autoriteetidele tuginedes.
Tallinna kunstigümnaasium täidab keelekümblusprogrammi nõudeid esimeses neljas klassis. Vene keele kui emakeele tunnid on meie keelekümblusklassides alates teise klassi teisest poolaastast, nagu programm ette näeb. Kolmandas ja neljandas klassis õpetame vene keeles inimeseõpetust ja tööõpetust. Alates viiendast klassist on kõik ained eesti keeles, välja arvatud vene keel emakeelena.
Otsustasime programmimuudatuse kasuks seepärast, et oleme siiski eesti õppekeelega kool. Kultuuridevahelise mõistmise soodustamiseks ja õpilastele eduelamuse tagamiseks jagame ühe lennu õpilased alates viiendast klassist rühmadesse nende matemaatikaoskuse järgi. Seega tekib kaks rühma, kus on eesti ja vene kodukeelega õpilased segamini. Praegu on rühmiti tunnid alates viiendast klassist matemaatikas, ajaloos ja inimeseõpetuses. Sellised rühmad on nüüdseks toiminud kaks õppeaastat.
Viiendast klassist algavat õppekorraldust selgitan lapsevanematele juba siis, kui nad toovad oma lapse esimesse klassi. Peamiselt soovime seda, et õpilased saaksid õppida omas tempos. Ka õpetajatel on lihtsam aineoskustelt homogeensema rühma jaoks tunde ette valmistada.
Vaadates kogu protsessi, milline on see teekond olnud?
Protsess on minu kui uuriva õpetaja ja värske juhi jaoks olnud väga huvitav. Ühest klassitäiest keelekümblusõpilastest on saanud sada.
Keelekümblusmetoodika ei ole midagi keerulisemat kui heade pedagoogiliste tavade ja meetodite kontsentratsioon. Need töötavad igas klassis. Õpetades keemiat eelmisel aastal põhikooli kaheksandas ja üheksandas klassis, kasutasin õpetamisel samu meetodeid nagu keelekümbluse esimeses klassis − sisu ja raskusaste oli ilmselgelt erinev ning tulemus väga hea.
Alates 2010. aastast on säilinud ja arenenud õppeprotsessi eesmärgistamine ja tagasisidestamine õpilaste poolt nn visuaalse nädalakava kasutamise raames. See on nädalateema tutvustamine visuaalselt. Koos õpilastega eesmärgistatakse nädal ja nädala pärast reflekteeritakse selle tulemused.
Esitasime selle projekti konkursile „Uuenev haridusasutus 2016 − me õpime kõikjal”.
Huvitav on olnud jälgida töömaterjalide loomist ja arendamist. Iga keelekümblusõpetaja areng on olnud ka kogemus omaette. Näiteks sel aastal töötab eesti õppekeelega esimeses klassis hoopis keelekümbluskogemustega õpetaja. Ta kasutab õpetamisel keelekümblusmetoodika põhimõtteid ning on õpilaste suur lemmik.
Millised on keelekümbluse suurimad väljakutsed?
Koolijuhile on väljakutse leida motiveeritud õpetajaid, kes suudavad oma ideed ja mõtted õpilasteni viia. Oluline on ka, et õpetaja saab aru, et tema mõjutab oma eeskujuga klassi hoiakuid, et tal on suur vastutus ka selle eest, kas õpilastest saavad eesti keelt rääkivad lapsed. Oleme õpetajate leidmisel kasutanud programmi „Noored kooli” abi. Olen selle programmi õpetajate valikuga väga rahul.
Teiseks suurimaks väljakutseks on õpilastele sõnalise hinnanguvaba tagasiside andmine. Oleme teinud seda juba kuus aastat. Lisaks tagasisidele anname vanemale teada iga õppeaine eesmärgid, et nad teaksid, mille alusel õpilasele tagasiside antakse. Viiepallisüsteemiga harjunud õpetajatel on raske üle minna hinnanguvabale sõnalise ja õpilase arengut toetavale tagasisidele.
Olen tegelenud sellega pikalt ja näen, et meil on ikka veel arenguruumi. Eriti õpilaste ja lapsevanemate kaasamisel hindamisprotsessi. Samas on näha ka töövõite, kuna neljanda klassi õpilased, kes saavad lisaks hinnangule ka hindeid, ei vaata hindeid tunnistuse kättesaamisel, vaid loevad suure huviga, mida õpetaja on nende kohta kirja pannud.
Õpetajate jaoks on suurim väljakutse kõrgete sihtide ja eesmärkide seadmine endale ja õpilastele. Õpilased õpivad ainet täpselt sellel tasemel, milleks õpetaja neid innustab.
Millised on keelekümbluse suurimad rõõmud?
Keelekümbluse suurim rõõm on see, kui õpilane saab õpetajast aru ja hakkab ise eesti keeles rääkima, ning ka hetk, mil õpilased hakkavad omavahel eesti keeles vestlema.
Naudingut pakub see, kui õpilased suudavad juba esimeses klassis eesmärgistada oma nädala, hinnata tehtut liigse kriitikata ning selgitada oma õpitud oskusi ja avaldada arvamust ka teiste õpilaste esinemiste või tööde kohta.
Mis eristab keelekümblusõpetajat tavalisest?
Keelekümblusõpetajal on heade pedagoogiliste meetodite pakett. Tihti on tal ka teiste keelekümblusõpetajate toetav võrgustik ning ka koolis toimiv keelekümblusmeeskond. Ta on avatud meele ja mõtlemisega ning suudab ennast ilmekalt žestide abil väljendada. Hiljem asenduvad žestid oskusliku joonistamis- või selgitamisoskusega.
Väga oluline on nn kastist välja mõtlemine ja õpilastele kõrgete eesmärkide seadmine. Samamoodi on oluline õppekava üldosa lugemine ja sellest aru saamine. Lisaks peab olema julgust ja enesekindlust „liigutada” teemasid tavapärasest erinevalt ja saada õpitulemusi oma aines vastavalt sellele, missugune on kuni kolmanda klassini konkreetsete õpilaste arengutase ning kuidas see koos nende huvidega muutub.
Kui palju mängivad laste keele omandamisel rolli lapsevanemad? Milline on nende soov laps kümblusklassi panna?
Keelekümblusklassi lapsevanemad on väga julged ja enamasti teadlikud keelekümblusmetoodikast. Kulutan palju aega metoodika tutvustamisele ning selle võrdlemisele sõnade pähe õppimisega.
Lapsevanematel lubame alati tulla koolitundidesse õpetamise metoodikaga tutvuma ning oma last ja tema käitumist jälgima. Lapsevanemad peavad sealjuures mõistma, et nad ei tohi kodus eestikeelseid tekste vene keelde tõlkida.
Meil on üks selline negatiivne näide: lapsevanem tõlkis kodus kõik tekstid vene keelde ja laps ei õppinud koolis peaaegu midagi. Teise klassi lõpus viis vanem oma lapse vene õppekeelega kooli. Samas aga soovitan vanematel lastega kodus vene keeles rääkida, kuna alates viiendast klassist ei taga me keelekümblusõpilastele nende emakeeletaseme tõusu. Kuid hea emakeeletase tagab ka hea eesti keele taseme.
Lapsevanemad on aina rohkem hakanud eesti keeles rääkima, kuid igas klassis on ka vanemaid, kes eesti keelt ei oska. Õpetajalt me vene keele oskust ei eelda. Õpetaja saab vanemaga suhelda lapse toel või siis kasutame tugipersonali, aga ka minu abi. Seni ei ole keeleoskuse pärast ükski probleem lahendamata jäänud.
Vene kodukeelega lapsevanemate hulk, kes soovivad oma lapse kümblusklassi panna, on tõusuteel. Samas on ka kõhklevaid vanemaid, kellel soovitan siis ikka minna vene õppekeelega kooli, sest kui vanem on kahtleval positsioonil, ei ole mõtet last solgutada.
Peamine motivaator laps meie kooli LAK-õppe klassi panna, on lapsevanematele eestikeelne gümnaasiumiharidus. Ehk õpilane saab ühest ja samast koolis kätte nii põhikooli- kui ka gümnaasiumihariduse, mis võimaldab tal Eestis kõrgharidust omandada ja siinsel tööturul hakkama saada.
Milline on see tulemus ja mõju, mida keelekümbluskoolina soovite saavutada?
Mina soovin keelekümbluskoolina jõuda sinna, et keelekümblusmeetodid jõuaksid ka eesti kodukeelega õpilasteni. Praegu on tööturul eelistatud olukorras keelekümblusklassides õppivad õpilased, kes oskavad üheksanda klassi lõpuks suhelda kolmes keeles, omades vajalikke üldpädevusi ning vastutades oma õppimise eest.
Viie aasta pärast tuleb meie kooli klass, kus on võrdselt nii eesti kui ka vene kodukeelega lapsi ning õpe on kakskeelne. Sel sügisel alustavad need tulevased õpilased Kellukese lasteaias.
Meie koolis on juba eesti kodukeelega lapsevanemaid, kes mõistavad, et nende lastel on vaja osata ka vene keelt. Neile oleme proovinud pakkuda võimalust õppida vene keelt huviringis. Tallinna kunstigümnaasiumis toimub lõimumine mõlematpidi.
Milline kool peaks üldse keelekümbluskooliks hakkama?
Keelekümbluskooliks hakkab iga kool, kus õpivad muu kodukeelega õpilased, sh uussisserändajad. Koolil võivad lihtsalt puududa teadmised keelekümblusprogrammi meetoditest, mis võiksid ja peaksid iga taolist kooli huvitama.
Keelekümblusmeetodid annavad aluse õppe diferentseerimise mõistmiseks ja rakendamiseks sel viisil, et õpetaja ei pea rabeledes hulluks minema. Kindlasti peab juhtkond toetama keelekümblusklasside avamist ning lapsevanematele olema tehtud selge ja konkreetne teavitustöö.
Tere mariliis aitäh et teie olite minu õpetaja 2kl-5kl