Ülikool on andnud kooli kaasa mahuka pagasi
Sofya Tsyrulnikova. Foto: Sirje Pärismaa
„Praegused ülikoolilõpetajad saavad aru, et tund peab olema huvitav. Oleme ülikoolist kaasa saanud palju teadmisi ja õpilaste aktiveerimise võtteid, meie õpetamismeetodid erinevad vanemate kolleegide omadest,” lausub Sofya Tsyrulnikova, kes valmistub lõpetama Tartu ülikoolis loodusteaduste õpetaja eriala ning alustas jaanuarist tööteed Leie põhikoolis.
Sofya Tsyrulnikova õppis bakalaureuseastmes ülikoolis keskkonnatehnoloogiat ja tegi lõputöö geoloogiast. Mõtles, kas valida magistriõppes geoloogia või õppida õpetajaks, ja sai ka mõlemale erialale sisse, kuid õpetajatöö tõmbas siiski rohkem.
„See on aktiivne töö, mulle väga meeldib suhelda ja tegelda lastega. Teadsin, et nii on mul edaspidi kindel rakendus – saan kooli tööle minna,” räägib Tsyrulnikova.
Töölemineku võimalus tekkiski veel enne, kui diplom käes. Üks kursuseõde, kes juba töötas Viljandimaal väikses Leie koolis õpetajana, kutsus Tsyrulnikova lapsepuhkusele läinud kolleegi asendajaks. Jaanuarist õpetabki noor õpetaja 5. ja 6. klassile loodusõpetust ning 8. ja 9. klassile keemiat.
„Ei saa öelda, et midagi oleks raske,” särab noor õpetaja. „Lapsed harjusid minuga suhteliselt kiiresti ja muutusid üsna ruttu avatuks. Nad on tublid, keegi pole tahtnud mind proovile panna. Aga meil on ka vähe lapsi, ainult viis õpilast klassis. Saan igaühele anda just talle sobivaid ülesandeid. Mõni laps käib meie kooli isegi Tartust.”
Väikses koolis ei õnnestu kellelgi anonüümseks jääda, teise nädalaga olid õpetajal kõigi nimed selged.
Võrreldes viiendat-kuuendat klassi suurematega, ütleb Tsyrulnikova, et noorematel pole veel sama suurt vastutust kui lõpuklassidel, kes mõtlevad, mis neist edasi saab, ja pühenduvad seepärast õppimisele rohkem.
Õue õppima
Tsyrulnikova peab väga tähtsaks, et kõik tunnid oleksid huvitavad.
„Kõik, kes lõpetavad praegusel ajal ülikooli, saavad aru, et tund peab olema huvitav. Meile on õpetatud igasuguseid nõkse, kuidas seda teha. Ka vanematel kolleegidel on meilt õppida, ja nad tunnevad huvi,” räägib Tsyrulnikova. „Õpetaja olla on praegusel ajal väga huvitav, tehnoloogia on arenenud, õppematerjalid köitvad.”
Tulevastele õpetajatele on ülikoolist pagasiks antud erinevaid võtteid õpilaste aktiveerimiseks. Tehakse näiteks huvitavaid rühmatöid, ilusa ilmaga õpitakse õues, vaadatakse koos videolõikusid.
„Palju materjali on internetist kättesaadav, neile väga meeldib ülesandeid arvutis teha,” kõneleb Tsyrulnikova. „Ja õues meeldib lastele õppida. Külma ilmaga tegime ilmavaatlust, see neile nii väga ei meeldinud, aga ilusa ilmaga tahavad küll õue minna.”
Loodusained kätkevad endas ka palju lõimingut igapäevaeluga, praktilisi töid ja ülesandeid. Loodusõpetuse tunnis tehakse matemaatikaülesandeid, et midagi loodusesse puutuvat välja arvutada.
Tsyrulnikova ütleb, et kui vaja nõu, saab alati kolleegidelt küsida. Näiteks uuris ta algul e-kooli täitmise kohta. „Meie koolis ei ole sellist asja, et poleks aega üksteisega rääkida,” kiidab ta.
Palju praktikat
Tsyrulnikova kiidab pedagoogilise praktika suurt rolli. Magistriõppe teisel aastal oli ta praktikal kahes koolis: gümnaasiumiastmele andis tunde Hugo Treffneri gümnaasiumis ja põhikoolile Tartu Hansa koolis.
„Mulle väga meeldis tunde anda. Hansa koolis kasutasin palju aktiivõppe meetodeid ja sain tunde anda ka uues avatud klassiruumis,” räägib Sofya. Avala ja sõbraliku suhtlejana tajus ta kohe, et lastega kontakti leidmine pole probleem.
„Kui esimest korda lähed klassi ette, siis oled neile võõras, aga kui mõni tund on mööda läinud, muutuvad lapsed palju avatumaks ja rõõmsameelsemaks,” kirjeldab ta.
Juba praktika ajal oli tal võimalus ühte õpetajat asendada ja ennast proovile panna. Praktikal ja päristööl ta suurt vahet ei näe. Esimestes tundides praktika ajal istus õpetaja klassis, et distsipliiniga probleemide tekkimisel sekkuda. „Ainus vahe on vast selles, et praktika ajal teavad õpilased, et oled ajutine ja lähed varsti ära,” arvab Tsyrulnikova.
„Minu jaoks oli praktika lõpus südamlik hetk, kui Hansa kooli 9. klass ütles, et neil on kahju, et ma ära lähen,” meenutab ta. Tema sõnutsi oli kasulik ka esimese magistriaasta praktika. Seal vaatlesid tudengid päris palju kogenud õpetajate tunde, mis oli hea kogemus. Raske oleks klassi ette minna, kui pole midagi näinud!
Ülikooli ajal olid tudengid praktikal ka kohtades, kus õpitakse erinevate õppeprogrammide järgi, näiteks saadi ülevaade AHHAA-s koolidele pakutavast.
„Kui ülikool läbi, lähen täiskohaga tööle. Kui Leie kool pakub täiskohta, jäängi sinna,” ütleb Tsyrulnikova. „Praegu keskendun ülikooli lõpetamisele ja panustan sellesse. Magistritöö on gümnaasiumiõpilaste motivatsioonist valida loodusteaduslik karjäär. Õppimise kõrvalt soovitan teistelgi alustada õpetajatööga, aga enne tuleb mõelda, kui suure koormusega jõuad seda teha. Mul on vähe tunde ja aega jääb piisavalt.”
Venekeelse kooli lõpetanud Sofya Tsyrulnikova eesti keel on veatu. Keelt on aidanud omandada nii eestlasest abikaasa kui ka sõbrad-tuttavad.
„Kõige paremini õpibki keele ära keelekeskkonnas suheldes,” soovitab särava naeratusega naine.
Rõõmsas tujus ja naeratusega läheb ta alati ka tööle. „See on väga tähtis, et töötad kohas, kuhu tahad minna. Senimaani on kõik väga hästi,” lausub noor õpetaja.
Sofya Tsyrulnikova CV
- Sündinud 24. augustil 1989.
- 2012–… Tartu ülikool, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõpe.
- 2007–2012 – Tartu ülikool, keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõpe.
- 2007 – lõpetas Tartu slaavi gümnaasiumi.
Soovitused noorele õpetajale
- Ole rõõmsameelne!
- Tee tunnid huvitavaks. Õpilastel on igav, kui tuled ja hakkad loengut pidama.
- Küsi kolleegidelt nõu, kui milleski kahtled, ära häbene!
KOMMENTAARID
Eero Plamus
Leie põhikooli direktor Eero Plamus:
Leidsime Sofya jaanuari alguses, kui vajasime loodusainete asendusõpetajat. Juba esimesel kohtumisel oli ta avatud, vastutulelik, tundis huvi kooli siseelu vastu. Nii kolleegid kui ka õpilased võtsid Sofya kiiresti omaks.
Sofya õpetab keemiat 8. ja 9. klassis ning loodusõpetust 5.–6. klassides, kus tuleb õpetada liitklassis. Seega pakub väike maakool üheaegselt töötamisele mitmekülgse praktikakogemuse. Sofya on õpetaja, kes rõhutab, et õpitakse mitte ainult selleks, et õpitud oleks, vaid teema peab saama selgeks. Ta rõhutab ka, kui tähtis on oskus teadmisi praktikas rakendada.
Just vanema astme õpilased on kiitnud, et Sofya kasutab tundides palju loovtööd. Oma koha on õppeprotsessis leidnud esitlused, selle koostamise ja ettekandmise oskust peetakse haridustee jätkamisel tarvilikuks. Leie kool asub Võrtsjärve põhjakaldal, naabruses asuvad looduskaitsealad ja voolab Suur-Emajõgi. Kevadesse planeeritud õppekäigud rikastavad koolipingis õpitut: mis tunnis selgeks ei saanud, selle saab looduses selgeks rääkida.
Sofya on pakkunud välja ideid klassivälise tegevuse mitmekesistamiseks, ta on rõõmsameelne organisaator, tunneb koolielust naudingut. Tore, kui selline õpetaja koolis töötab, soovime talle edu magistriõppe lõpetamiseks ja loodame, et meie koostöö jätkub uuel õppeaastal.
Tormi Kotkas
TÜ loodusteadusliku hariduse keskus, Sofya magistritöö juhendaja
Tormi Kotkas:
Sofya on hästi edumeelne ja tegus tudeng. Temast õhkub positiivsust ja ta naudib õpetamist. Tema soov on muuta tunnid õpilastele võimalikult huvitavaks ja mitmekesiseks, mis on ka gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava üks suurimaid eesmärke – panna tulevased õpetajad tunniandmisele loovalt lähenema ning kombineerima selleks nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke õppemeetodeid ja -vahendeid.
Kena kõik. Kahtlemata on siin tegemist noore ja entusiastliku õpetajannaga, kes tõesti püüab tunde teha oi kui huvitavaks. Kuid üks asi on töötada maakoolis ja viie õpilasega, aga sootuks teine asi on sama teha linnakoolis, kus klassis 27-35-40 õpilast. Miskipärast arvatakse, et kõrgkoolist kaasa saadud pagas on rakendatav kus tahes ja millal tahes. Elus see siiski nii ei ole.
Tavalised kogenud õpetajad peaksid rohkem kirjutama ja rääkima avalikkusele sellest, missugustes oludes neil tegelikult tuleb töötada. Muidu jäävadki peale ministeeriumiametnike entusiastlikud eluvõõrad rõkatused koolielu hoogsast uutmisest, millel tegelikult puudub tõsieluline põhi.