Viljandi tantsunädalale oodatakse kooliõpilasi!
Foto: Anu Sööt
23.–29. aprillini toimub Viljandimaal 11. korda tantsunädal, millega tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva 29. aprillil.
Alates 2010. aastast kuulub tantsunädala programmi kaasaegse tantsu kooliprogramm „Mõtlevad tantsijad”. Kuna see on tavalisest tantsuõpetusest laiem ja rakendatav mitme õppeaine õpetamisel, palusin programmi idee autoril seda lähemalt tutvustada.
Ele Viskus.
Ele Viskus, oled kaasaegse tantsu kooliprogrammi „Mõtlevad tantsijad” idee autor ja looja. Kust mõte tuli ja kuidas seda ellu viite?
Tihti peetakse tantsu ainult kehaliseks eneseväljenduseks ning kaasamõtlemist, põhjendatust ning kontekstispetsiifilisust ei peeta oluliseks. Aga see on oluline! Isegi kui sa suudad suurepäraselt 17 piruetti järjest sooritada, siis oluline on, mida sa nende piruettidega peale hakkad, mida teed enne ja pärast piruette kogu terviku raames. Seega lõime koos lavastusgrupiga 2010. aastal tantsu ja liikumise lavastamise kooliprogrammi, kus ei ole oluline tantsutehniline oskus, vaid liikumise kombineerimine. Lihtne, kõigile „kättesaadav” liikumine on suurepärane materjal. Kuna lavastused hõlmavad endas ka muid meediume, olime juba algusest peale kaasanud valguskunstniku ning otsisime sobivat heli, et tekitada noortele huvitav ruum ja atmosfäär. Et nad julgeksid liikumisega katsetada ning näeksid lihtsa liikumise potentsiaali, on valguskujundus ja heli väga olulised. Kasutasime palju väikese valguskaunistusega pimendatud ruumi ning elektroonilist muusikat.
Miks peab õpilastele kaasaegset tantsu tutvustama? Mis vanusele see mõeldud on?
Tavaliselt osaleb kooliprogrammis üks klassikomplekt ühe akadeemilise tunni vältel. Tund julgustab noori midagi põnevat looma. Vahel mõeldakse, et kui sa näiteks spagaati ega Beyonce’i video liigutusi järele teha ei oska, siis pole mõtet tantsuga tegelda. Meie kooliprogrammis saavad aga noored tööriistad, mida nad oskavad kasutada. Ja kui neil on tunnis kaasategemise kogemus, julgevad nad ka ise initsieerida ning luua.
Lisaks on see justkui silla ehitamine kaasaegse tantsu ja noore publiku vahele. Kaasaegne tants, tihti abstraktne ja mitte nii „tantsuline”, võib mõne uue ja/või noore publikuliikme jaoks olla arusaamatu, aga on võimalik luua sild, kus mõistetakse otsida lavastuslikku terviklikkust ja intrigeerivaid lahendusi, selle asemel et kritiseerida „tantsu” puudumist. Me loodame kasvatada Eesti noort teatri- ja tantsupublikut, kes perifeerias elades ei pruugi ajakohase (Eesti mõistes Tallinna ja Tartu skeene) etenduskunstiga kokkugi puutuda.
Milline on olnud läbi aastate programmis osalenud õpilaste tagasiside?
Tavaliselt räägitakse skaalal meeldib – ei meeldi. Enamasti ikka meeldib, kuid usun, et päris tõest tagasisidet me ei saa. Need jutud räägitakse omavahel ära vahetundides ja arutletakse võib-olla mõne aineõpetajaga.
Kas sellist meetodit saab kasutada ka teiste ainete õpetamisel? Või on see vaid etenduskunstide spetsiifiline?
Ühel aastal sidusime oma tunni ja lavastuse füüsikatunniga. Näitasime, et tants ei pea tegelema alati ainult iseendaga, vaid võib tegutseda koos teiste teemade ja valdkondadega. Loomulikult saab aineid sellega siduda – kirjandusest hispaania keeleni –, siin on alati küsimus aineõpetaja huvis ja uuenduste haaramises.
Kui rääkida atmosfääri tekitamisest, siis see on oluline igas tunnis. Ainele sobiv atmosfäär toetab õppimist alati, kõigele saab läheneda loovalt. Võib lasta õpilastel ajalootundi kuulata, istudes laudadel, mitte toolidel. See mõjutab ja hoiab ärkvel, mis on õppimise oluline alus.
Programm sai alguse küll 2010. aastal, kuid selle lavastajad ja läbiviijad on muutunud. Kas oled ise lavastamisest väsinud?
Tantsunädala tegemiste tõttu ei ole mul võimalik „Mõtlevate tantsijate” programmi väljatöötamise ja läbiviimisega süvitsi tegelda. Pealegi on meil ägedaid koreograafe ja tantsuõpetajaid, kes suudavad programmile midagi uut lisada. Minna kaugemale ja uutesse kohtadesse. See lavastajate muutus on olnud tingitud nii välistest kui ka sisulistest teguritest. Minu arvates on see programm juba rikastunud.
Milline on „Mõtlevate tantsijate” tulevik? Kuidas on see sünkroonis õpetamispõhimõtete muutumisega?
„Mõtlevad tantsijad” on käinud käsikäes TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (TÜ VKA) tantsukunsti õppekava tudengitega, sest seal puhuvad enamasti uuemad õpetamispõhimõtete tuuled. Kui koostöö kultuuriakadeemiaga sellisena jätkub, võib kindel olla, et nii vanad kui ka uued põnevad õppemeetodid „Mõtlevate tantsijate” programmi kaasa tulevad.
Iseenesest võiks programm toimida ka töötubade seeriana, mis lubaks luua lavastuslikku tervikut. Sest kuigi pea iga noor saab ise oma mobiiltelefonist lavastusele heli kujundada ja valgustki teha, peab need variandid ka läbi tegema. Sellest on juttu olnud n-ö repliigi korras, kuid multimeedia seadmete kättesaadavus lubab „Mõtlevate tantsijate” programmi kaudu praegusest enamatki õpetada. See aga eeldab veidi rohkem aega kui 45-minutiline tund.