Digitaalse arengu eestvedaja Rootsis – digitšempion professor Jan Gulliksen
Jan Gulliksen. Foto: TTÜ
Tallinna tehnikaülikoolis pidas 22. aprillil avaliku loengu Rootsi digitšempion ja kuningliku tehnikaülikooli (KTH) dekaan, inim-masinsuhete professor Jan Gulliksen. Loengu teema oli, kuidas Rootsi edendab digitaliseerimist nii hariduses kui ka tööstuses. Rootsi edendab IT horisontaalset lõimumist juba koolide – õpilaste ja klassijuhatajate – tasandil. Professor Jan Gullikseni eesmärk Rootsi digitšempionina on genereerida ideid, et aidata edendada digitaliseerimist ning tagada Rootsi püsimine IT esirinnas. Maailma majandusfoorumi indeksi NRI (Network Readiness Index) 2015. a tabelis on Rootsi kolmandal kohal, eespool on vaid Singapur ja Soome. Eesti asetub selles pingereas 22. kohale ning kaotab esimestele eelkõige IKT tööstuslikus rakendamises ning majanduslikus tulukuses.
Lapsed digiarengu komisjonis
Rootsis digitaalse arengu eestvedajana on Gulliksen loonud digiarengu komisjoni, mille liikmeteks valis kõikidele üllatuseks lapsed – kaheksa last vanuses 8–18 on valitud Rootsi eri piirkondadest. Komisjonis on võrdselt poisse ja tüdrukuid, kes kogunevad kahel korral aastas Stockholmi arutama digitaalse arengu küsimusi. Stockholmi tulek on lastele põnev: ööbimine hotellis, uued kogemused; nad osalevad hea meelega. Iga lapsega on kaasas tema õpetaja ning õpetajate rolli ühiskonna tuleviku kujundamisel on sellega tugevalt rõhutatud.
Lapsed peavad vahepealsel perioodil lahendama ülesandeid ja tegema uuringuid. Õpetajad ja koolid aitavad neid, aga Jan Gullikseni arvates ei tea tänased täiskasvanud, millega noored tegelevad, mis on neile tähtis. Koolieas on digimaailma pealetung kõige kiirem. Juba praegu on kooliõpilastel taskus mobiiltelefonid, mis paljudel juhtudel on nüüdisaegsemad kui arvutid kooli arvutiklassides, ning selle asemel et neid koolitundide eel ära korjata (mida Rootsi koolides tehakse), on vaja mõelda mobiilsete seadmete kasutusele õppetöös.
Ülikoolidest rääkides tõi Gulliksen näiteks, et akadeemiline õpe on endiselt väga loengukeskne – osa kuulab, osa tukub, osa tegeleb muude asjadega. Tulevikus on ülikooli roll pigem arvutipõhiste kursuste koordinaatori ning teadmiste kontrollija oma, sest infot lisandub infovälja palju ja selle kasutamiseks on kaasaegsemaid vorme kui loeng. Oluline on suurendada tüdrukute arvu tehnilistel erialadel. Gümnaasiumides on tütarlapsed enamuses, aga ülikooli tehnikaaladel õpib Rootsis vaid 10% naistudengeid. Nii käib ka Rootsis diskussioon, kuidas tüdrukute seas IT- ja tehnika õpet atraktiivsemaks teha. Variandid on nn soopõhised eristipendiumid riigile olulistel erialadel või õppelaenu kustutamine tüdrukutel.
Vanema põlvkonna digiareng
Eraldi teemana tõi Gulliksen välja vanema põlvkonna digiarengu. Paljud ei teadvusta, et ka tahvelarvuti ja kaasaegne nutitelefon on sisuliselt arvutid ning neid kasutatakse Euroopa vananevas ühiskonnas üha rohkem, e-tervise lahendused aitavad ka ühiskonnal paremini hakkama saada. Rootsis arutletakse pensioniea tõstmise üle 70. eluaastani.
Varem oli Rootsis probleemiks, et arsti juurde aja kinni pannud inimesed, kes kohale ei ilmunud, said mitteilmumise pärast trahvi. Väga palju oli mitteilmujaid kodutute hulgas. Kodututel polnud aga aadressi ning nendega polnud võimalust kontakti võtta, internetiühenduse jagamist kodututele peeti aga ühiskonnas turvariskiks. Digiarengu komisjon võttis algatusena ekspertidena palgale paljud kodutud ning varustas nad mobiiltelefonidega, palka makstakse aga internetiühendusena.
Tuleviku ühiskonnast rääkides on üha enam juttu inimestega töö osatähtsusest – politseinikud, eripedagoogid ja ka poliitikud olid tehtud uuringu pingerea ülemises otsas. Samas on paljud tänased ametid 20 aasta perspektiivis kadumas. Ilmselt kahaneb vajadus autojuhtide, lihtsate tööseadmete operaatorite järele. Üllatuslikult pakkus tehtud uuring, et digiareng jätab tulevikus kõige suurema tõenäosusega tööta modellid – kolmemõõtmelised animatsioonid ja robotmannekeenid võtavad nende rolli üle.
JAN GULLIKSEN
Jan Gulliksen on 2009. aastast Rootsi kuningliku tehnikaülikooli (KTH) inim-masinsuhete professor, 2011. aastast arvutiteaduse ja -kommunikatsiooniteaduskonna dekaan, 2012. aastast Rootsi valitsuse nimetatud Rootsi digitšempion, samuti Rootsi valitsuse digikomisjoni esimees. Norra kodanikuna puudub tal Rootsis valimisõigus ja ta pole seotud ühegi parteiga.
DIGITŠEMPIONID
Digitšempionid on Euroopa Liidu algatus, mille järgi iga liikmesriigi valitsus nimetab oma riigi digitaalse arengu saadiku. Digitšempioni ülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise ja arendamise eestvedamine eri majandussektorites, -poliitikas ja ühiskonnas laiemalt. Digitšempionid nõustavad ka EL-i poliitikakujundajaid, kohtudes vähemalt kaks korda aastas Euroopa Komisjoniga ning osaledes Euroopa digitaalarengu tegevuskava arendamisel. Digitšempionite idee käis 2012. a välja president Barroso, esimene digitšempion oli Suurbritanniast (2010–2013) Martha Lane Fox. Sellest ajast on 26 liikmesriiki nimetanud oma digitšempionid. Digitšempioni pole nimetanud veel vaid Eesti.
DAAAM Baltic 2016
20.–22. aprillini toimus 11. rahvusvaheline teaduskonverents DAAAM Baltic Industrial Engineering 2016 Tallinn, mis kuulub rahvusvahelisse DAAAM-konverentside sarja. Konverentsi eesmärk on olnud anda Balti riikide ja Põhjamaade noorteadlastele võimalus tutvustada oma ideid ja töid ning leida koostööpartnereid. Siia kogunesid erialateadlased ning ettevõtjad nii Balti riikidest, Põhjamaadest kui ka kaugemalt. Eesti jaoks on see äärmiselt oluline foorum, kus kohtuvad uusimad teadmised ning praktika. Olime sel aastal ka varasemast interdistsiplinaarsemad – IT ja tarneahelate roll tootmises kasvab kiirelt. Sellekevadisel konverentsil tehnikaülikoolis käsitleti uusi tehnoloogiaid tööstuses, tuleviku tootmisettevõtteid, tööstuslikku internetti ja tööstusrevolutsiooni uut lainet Industry 4.0, robootikat, tarneahela juhtimist ja kvaliteedijuhtimist. Kogemusi vahetada ning koostööpartnereid leida said ka ettevõtjad. DAAAM Baltic konverentsi eesmärk on viia kokku teooria ning praktika, analüüsida raalintegreeritud tehnoloogiaid, võttes arvesse nende muutuste dünaamikat, uuendusi, keerukust, lõimimist omavahel ning teiste süsteemidega.
Konverents toimus TTÜ koostöös DAAAM International Vienna, BALTECH-i võrgustiku, Eesti teaduste akadeemia, Eesti masinatööstuse liidu, Eesti mehaanikainseneride liidu, innovatiivsete masinaehituslike tootmissüsteemide tehnoloogia arenduskeskuse IMECC, Tallinna ettevõtlusameti ning Saksa akadeemilise vahetusteenistusega (DAAD). Osalejaid kogunes üle saja. Suurima delegatsiooniga oli esindatud Aalto ülikool. Ettekannetega esinejaid tuli veel Riia tehnikaülikoolist, Ventspilsi ülikooli kolledžist, Vilniuse Gediminase tehnikaülikoolist, Peterburi riiklikust infotehnoloogia, mehaanika ja optika ülikoolist (ITMO), West Bohemia ülikoolist ja mujalt, kaugeim osaleja oli Peshawari ülikoolist. Konverentsi avas teadusprorektor Renno Veinthal, avaettekanded tegid prof Jüri Riives (TTÜ/IMECC) ja prof Petri Kuosmanen (Aalto ülikool). Teise päeva plenaarettekanded tegid Ieva Pranka (Läti ülikool / DAAD), prof Sönke Reise (Wismari tehnikakõrgkool), dr Dieter Meissner (TTÜ) ja konverentsi lõpetas plenaarloenguga dekaan professor Jan Gulliksen (KTH). Konverentsi lõpetuseks tutvusid huvilised mehaanikateaduskonna laborite, Mektory ja Mehhatroonikumiga.
Kolme a-ga DAAAM on lühend Doonau-Aadria automatiseerimise ja tootmise assotsiatsiooni ingliskeelsest nimetusest (Danube Adrian Association for Automation & Manufacture), selle algataja on TTÜ audoktor prof Branko Katalinic Viini tehnikaülikoolist. DAAAM-konverentsidel analüüsitakse tööstuse ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtetes tootmise uusimaid trende infotehnoloogia ja arvutisüsteemide aspektist.
Digiharidus ei vaja niivõrd üldist promomist, kui seda..Lugesin, et Jan Gullikseni digikomisjonis on 8-18.a. lapsed.Millega nad sellises komisjonis tegelevad? Millist nõu annavad? Mida on aidanud „selgemaks „ saada.. See kõik jäi kahjuks vastuseta.