Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused
Valminud on digipädevuse mudel, mis kirjeldab ootusi õpilaste teadmistele ja oskustele eri vanuseastmetes. Koolidele on mudel abiks uue õppeaasta planeerimisel ja õppematerjalide valikul.
Ministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on infoühiskonnas hästi toime tulemiseks vaja digioskusi. „Selle kevade küsitlustulemuste põhjal näeme, et õpilaste hinnangud enda digioskustele on üsna erinevad nii koolide sees kui ka koolide lõikes. Samuti erinevad õpilaste kogemused digilahenduste kasutamisel õppetöös. Digipädevuse mudel annab koolidele ühtse suuna, milliseid digivaldkonna oskusi ja teadmisi õpetada tuleb,“ selgitas Rillo.
Rillo ütles, et kuigi juba praegu arendatakse digioskusi erinevates ainetes, toimub see tihti ühekülgselt. „Näiteks tekstiloomega tegeletakse eelkõige keeletundides, graafikute koostamisega matemaatikas. Selleks, et digioskuste õpetamist mitmekesistada, oleme õpetajate jaoks kokku pannud ka näited, kus kirjeldatakse, kuidas oma ainetes digivõimalusi ja -vahendeid kasutada,“ lausus Rillo.
Digipädevuse mudelis on viis valdkonda: info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.
Näiteks peaks sisuloome valdkonnas 3. klassi õpilane oskama juhendaja abil ise luua digitaalseid materjale, nt loovtöid.
Keskhariduse omandanuna aga peaks noor oskama luua lihtsamat veebilehte, lühifilmi vmt.
Isikuandmete kaitsmist silmas pidades on mudelis kirjeldatud, et 6. klassi lõpus peaks õpilane oskama kasutada tugevaid paroole ning mitte avaldama delikaatset infot enda ega teiste kohta avalikus keskkonnas.
Et kaitsta oma tervist, peaks õpilane hiljemalt 3. klassi lõpus oskama valida seadet kasutades õige istumisasendi, kohandada seadme valguse järgi ja nägemist säästvalt ning jälgida ise ka seadme kasutamise aega.