Helendav laud ja peidetud sahtlid

Saarepuust helendav laud. Laia lauaplaadi saamiseks on omavahel sobitatud mitu saarepuu planku, millele on jäetud loomulik poomkant. Oksaaugud ja kuivamispraod on täidetud pimedas helendava vaiguga (sisaldab fosforit). Meeskonnas olid Sigmar Hekki, Rainer Hurt, Kristel Taaramäe ja Laura Sügis. Foto: Ragnar Kurm

Hariduse kitsaskohti on parem lahendada korraga, mitte ükshaaval.

Võrumaa kutsehariduskeskusse õpetama tulles nägin, kui heade seadmetega on varustatud meie puidu ja metalli masinasaalid. Kui oleksin aastad tagasi sellisesse kohta sattunud, oleksin seal ilmselt lausa elanud. Puidutöö meeldib mulle, olen enda tarbeks puidust riiuleid, laudu jms teinud.

Millegi oma kätega valmis tegemine pakub rahuldust ning selle väljamõtlemine inspireerib. Kui tehtust on kellelegi kasu, teeb see rõõmu. Olen endalt ikka küsinud, kuidas siduda neid tundeid haridusega. Arvan, et kõigile on tuttav õppimine sunni ja vastumeelsusega. Selliselt õpitu ei püsi kuigi kaua meeles.

Kui õpilasel tekib idee millegi loomisest, tahab ta selle ka valmis teha. Spontaanselt on ta valmis omandama ka vajalikke teadmisi ning see on põnev. Kogemus, tunne ja  teadmine salvestuvad kogu eluks. Ühiselt meeskonnas tegutsemine lisab põnevust juurde.

Nende probleemide üle mõeldes tekkiski idee korraldada projekt „Ideest teostuseni”, mis aitaks õpilastel leida üles huvi ja inspiratsiooni, pakuks neile oma käega tegemise rõõmu, aitaks leida oma koha elus ja võimaldaks õppimise käigus ka suhelda. Projektil oli kokku üheksa eesmärki. Selgus, et mitut probleemi on palju lihtsam lahendada korraga kui ükshaaval.

Peidetud sahtlitega diivanilaud. Laua keskel olevat ringi on võimalik kruttida nii, et lauaplaat koos sahtlitega liigub üles. Ülemises asendis tulevad sahtlid nähtavale ning neid on võimalik avada. Kasutatud on seitset puiduliiki. Meeskonnas olid Mati Nael, Raive Saia ja Siim Aarmaa. Foto: Ragnar Kurm

Võistlusest konkreetsemalt

Kõik, kellele koolis oma ideest rääkisin, süttisid ja olid valmis aitama. Nii läkski asi käima. Tundsin, et kui idee ellu viin, olen kõige õigemas kohas ning teen kõige õigemat asja. Sedasama tundsid õpilased, kes projektis osalesid. Konkursist osavõtt oli loomulikult vabatahtlik.

Võistlusel „Ideest teostuseni” osalesid võistkonnad, mille iga liige õppis eri õppekaval. Võistlus kestis 2015. a sügisest 2016. a kevadeni ning selle käigus tuli õpilastel valmistada dekoreeritud tarbe- või tarbekunstiese ning see ka ära müüa. Projekti lõpetamisel oli vaja esitada video toote valmimisprotsessist, millega koguti saalist hääli publiku lemmiku auhinna saamiseks. Õpetajate hinnangul olid kõik tööd praktiliselt võrdväärsed ning otsustavaks sai toodete müügihind, mis oli üks hindamiskriteerium. Valminud võistlustöid said koolikaaslased ja teised vaadata kuu aja jooksul kooli raamatukogus näitusel.

Võimalusel arvestati võistlustööd õppetöö osana. Näiteks mööblieseme kavandamise eest võis saada arvestuse tootearenduse moodulis ja toote edukas müük võis katta osa turunduse moodulist.

Täispuidust helendav voodi. Viimistluses on puidumustrite väljatoomiseks kasutatud põletustehnikat ja pimedas helendavat fosforit sisaldavat lakki. Valmistanud Sander Jürgenson. Foto: Ragnar Kurm

Milline oli müügiedu?

Tuleb tunnistada, et müügiedu polnud nii suur, kui algul loodeti. Igas meeskonnas oli äri õppetooli õppur, kelle ülesanne oli turustamine. Ühe meeskonna valmistatud voodi müüdi ­osta.ee oksjonil 170 euroga. Kes sellest kuulsid, olid jahmunud: „Nii odavalt! See on ju võileivahind nii uhke asja eest! Miks ma seda voodit ise ära ei ostnud!?” Teistel töödel osutus omahind müügihinnast kõrgemaks. Kogu protsessi käigus said õpilased palju mitmekülgset tagasi­sidet oma võistlustööde ja nende hindade kohta ning seegi oli suur õppimine.

Nähes õpilaste oskusi, hakati neile väljaspool võistlusi mööbli tellimusi esitama. Nii said noored võistlusest „Ideest teostuseni” tuult tiibadesse.

Kõige olulisem, mida õpilased võistlusest said, oli mitmekülgne kogemus. Tuli tegutseda meeskonnana, ühiselt planeerida, mida hakatakse tegema. Igaühel olid oma ülesanded ning nende täitmisel tuli teistega arvestada. Teemad, millega kokku puututi, olid: idee püstitamine, toote planeerimine, turu-uuring, tehniline joonis, materjalide hankimine ja finantseerimine, valmistamine, turundus, müük ja video valmistamine. Kuna võistlustöid tehti avalikult (ja õpilased olid sõbralikud), jälgiti ka üksteise tegemisi ning õpiti sellestki. Õpilastel oli võimalus anda raadiointervjuu. Lõpuks ka eluline õppetund – auhind tuli meeskonnaliikmete vahel ilusti ära jagada.

Õpetajatele oli võistlus kõige paremas mõttes liigutav kogemus. Keda projekti paluti, sel lõi nägu särama. Õpetajad lubasid vajadusel omalt poolt materjali hankida, oma vabast ajast kauem koolis olla, võistlejaid juhendada jne.

Korraldajana jään üritusega äärmiselt rahule, sest nägin, kui palju huvi pakkus see õpilastele, õpetajatele, kohalikele elanikele jt. Õpilastele andis see palju positiivseid emotsioone. Võistlustöid tehes nad ei tajunudki, et õpivad – neile oli see puhas rõõm.

Vaata ka www.ideestteostuseni.weebly.com