Ida-Virumaa kutsekoolid lähevad ühe mütsi alla

Sadamatöötajaid on Eestis puudu ja neid hakatakse uues Ida-Viru kutsehariduskeskuses Sillamäe sadama baasil välja õpetama. Foto: www.silport.ee
Haridusministri 10. veebruari käskkirjaga liidetakse Ida-Virumaa kolm kutsekooli üheks kooliks. Kuidas on liitumise ettevalmistused edenenud?
Kolm kooli liidetakse, sest Narva kutseõppekeskuses, Sillamäe kutsekoolis ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus vähenes õppijate arv viimase viie aastaga ligi kolmandiku võrra. Õppebaasid olid alakoormatud, õpperühmad jäid väikseks, kolm kutsekooli püüdsid üksteistelt õpilasi üle lüüa, et rühmad täis saada. Ministeeriumi arvestus oli, et ühe kooli tingimustes asendub konkurents koostööga ja ruume hakatakse kasutama senisest efektiivsemalt.
Koondamislaine jääb ära
Veebruaris ennustati, et koolide liitudes väheneb töötajate arv kolmandiku võrra. Hannes Mets, kes on määratud uue koondkooli direktoriks, märgib, et vähemalt esialgu koondamisi siiski ei tule. Esiteks on sündimus Ida-Virumaal stabiliseerunud ja õppijate arv sellel põhjusel enam ei kahane. Teiseks toetab valitsus Ida-Virumaal uute töökohtade loomist ja õpipoisiõpet, mis toob ilmselt kaasa täiskasvanud õppijate arvu kasvu.
Hannes Mets: „On tööõnnetus, et koondamisest üldse rääkima hakati. Meil on kolme kooli peale kokku umbes 2800 õpilast ja 270 õpetajat. Kutsehariduses loetakse seda optimaalseks suhteks. Õppijate arv võib hakata langema ainult siis, kui õppijad hakkavad eelistama Ida-Virumaa kutsekoolidele Tallinna, Tartu või Peterburi omi, kuid kolme kooli liitmine muudab kutseõppe just Ida-Virumaal atraktiivsemaks.”
Koolibussid viivad kohale
Kolme kooli liitmine võimaldab senisest sügavamalt spetsialiseeruda. Hannes Mets toob näiteks koka eriala, mille puhul saab n-ö tavalisi sööklatoite õpetada ühes, gurmeetoite teises ja magustoite kolmandas koolis. Kui Narvas on väga hea baas gurmeetoitude õppimiseks, siis viiakse ka Jõhvi ja Sillamäe gurmeehuvilised õppurid Narva praktikale. Teooriat saavad nad õppida aga oma kodulinnas.
Hannes Mets: „Olen Saksamaal näinud, kuidas hommikul saabub kutsekooli ette 14 bussi, mis viivad õpilased praktikakohtadesse. Kell kolm on bussid tagasi ja õpilased lähevad koju. See sobib ka Ida-Virumaale, sest Jõhvist jõuab buss Narva 45 minutiga. Kell 8.15 isutavad õpilased bussi ja kell üheksa algab Narvas õppetöö. Kell pool neli on õpilased Jõhvis tagasi. See on palju mugavam, kui omal käel Tartus, Tallinnas või Peterburis õppida.
Auto erialade õppijad juba ongi sõitnud Jõhvist Rakvere ametikooli õppebaasi praktilisi kursusi tegema. Edaspidi sõidame Narva, kus on niisama hea autoremondi õppebaas kui Rakveres. Paar kuud teise kooli õppebaasis käimist maksab 500 euro ringis, mis on palju vähem kui igale koolile tänapäevane autoremondi õppebaas ehitada. Pealegi seisavad kutsekoolide õppebaasid praegu osa päevast tühjalt.”
Kas keegi on liitumise vastu ka?
Hannes Mets märgib, et tõsist vastuseisu pole ta märganud, kuid igasuguste uuenduste puhul on osa inimestest alati nende vastu, olgu siis teadmatusest, kartusest või muul põhjusel. Komisjoni eesmärk on, et hiljemalt võidupühaks oleksid kõigis kolmes koolis inimestega liitumise üksikasjad nii põhjalikult läbi räägitud, et põhjendamata hirmud oleksid maha võetud.
Mis uusi erialasid tuleb?
Hannes Mets: „Peab ära ootama maakonna uued strateegilised väljakutsed. Omal algatusel võime kas või munakoorijaid välja õpetada, kuid kus on kanafarmid, kes nad tööle võtavad? Näiteks põlevkivi ja energiaga seotud õppekavade puhul on vaja kõigepealt teada arengustrateegiat ja avaramat visiooni.
Nii mõndagi on siiski selge juba praegu. Sadamatöötajaid on Eestis puudu ja neid hakkame Sillamäe sadama baasil välja õpetama. Kui Aidusse tuleb suur tuulepark, hakkame õpetama rohkem metallitöötlemist. Meil on selleks head õppebaasid. Laieneb IT-õpe, sest kõigi erialade õppijad kasutavad üha rohkem arvutit. Alates 1. septembrist saavad kõigi kolme kooli õpilased ka meediat õppida, kuid pole veel otsustatud, kas hakkame viima noori bussiga Narva või tuleb õpetaja sealt Sillamäele ja Jõhvi.”
Ühendkooli keskus tuleb Sillamäele
Ida-Viru maavanem märkis veebruaris, et kolme kooli võiks juhtida Ida-Virumaa mereväravast Sillamäelt. „Praeguseks on see küsimus läbi arutatud ja uue koondkooli juhtkond hakkabki istuma Sillamäel, sest sealt on võimatu mööda sõita ja Sillamäelt on nii Narva kui ka Jõhvi vaid paarikümne minuti tee,” märgib Hannes Mets.
Kutsekoole on kogu aeg liidetud
Ida-Virumaal on kutsekoole ennegi liidetud. 2003. aastal ühendati Jõhvi kutsekeskkool ja Eesti mäehariduskeskus ning moodustati Jõhvi ametikool. Kaks aastat hiljem liideti ametikooliga veel Kohtla-Järve polütehnikum ja Kohtla-Järve kutsekool. Narva kutseõppekeskus loodi veelgi varem nelja kooli baasil.
KOMMENTAARID
Inna Nazarova, Sillamäe kutsekooli direktor:
On väga keeruline juhtida kolmes linnas asuvat kooli. Võimatu on korraldada tööd Narvas või Sillamäel, kui kohapeal ei ole juhti. Sillamäe kutsekoolis pole koondamisi olnud, kuid õpetajad ja teised töötajad kardavad kaotada tööd tulevikus. On raske öelda, mis sünergiat koolide ühendamine annab. Seda näeb paari aasta pärast või hiljemgi. Arvan, et koondkooli juhtkond peaks töötama linnas, kus asub kool, millega liidetakse kaks teist kooli, ehk Jõhvis.
Riina Veidenbaum, Narva kutseõppekeskuse direktor:
Mulle ei tulnud kolme kooli liitmine üllatusena. Olime Narvas selle võimalusega juba kuus-seitse aastat arvestanud. Muutused pole esialgu suured. Töötajate-õpetajate töölepingud lähevad Sillamäele, kuid õpilaste dokumente uude ühendkooli võetakse endiselt vastu Jõhvis, Sillamäel ja Narvas.
Rõhutan, et õpilastel on ühendatud koolis senisest rohkem valikuvõimalusi. Kui varem sai igas koolis valida näiteks 12 õppekavarühma vahel, siis uuest õppeaastast saab valida juba kolme kooli 17 õppekavarühma vahel. Ka töötajatele valikuvõimalusi lisandub, mitte ei jää vähemaks. Olen jaganud seda infot ka kooli ametiühingu esindajaga ja seni pole keegi öelnud, et ta koolide liitmist ei toeta.
Teet Tiko, HTM-i kutsehariduse osakonna asejuhataja:
Ida-Virumaa kutsekoolide liitmisega tegeleb kaks komisjoni. Üheksaliikmeline ametlik komisjon käib kord kuus koos, vaatab asjad üle ja teeb otsuseid. Jooksvalt arutame asju teises komisjonis, kus olen mina ja igast koolist koolijuht ja veel üks inimene.
Algul kardeti, et seoses liitmisega pannakse midagi kinni ja hakatakse inimesi koondama. Praeguseks oleme suutnud inimestele selgitada, et vähemalt esimese paari aasta jooksul midagi peale juhtimisstruktuuri ei muudeta.
Mis kooli tulevikku puutub, siis on ka uus ühendatud Ida-Virumaa kutsehariduskeskus maakonna ettevõtete partner ja nii Jõhvis, Sillamäel kui ka Narvas pakutakse edaspidigi palju täiendus- ja ümberõpet.