Igal aastal lükkub ligi 400 lapse kooliminek edasi

Lapsevanem peab tagama, et lisa-aastal külastab laps lasteaeda või eelkooli. Foto: Raivo Juurak

Lisa-aasta kodus annab lapse arengule palju juurde, usuvad spetsialistid.

Haridusministeerium saab igal aastal soovitusi, et anda lastele lisaaega kooliks valmistuda, eelmisel aastal sooviti pikendust 96 tüdrukule ja 300 poisile. Kui perekond tahab hoida last veel aasta kodus ja mitte kooli saata, peavad nad hankima pere- või eriarsti tõendi ning vaja on ka lasteaia tugispetsialistide ja õpetajate hinnangut lapse koolivalmidusele. Sellisel juhul võib lapsevanem taotleda üht aastat koolikohustuse edasilükkamiseks.

Palju sõltub lapsevanemast

HTM-i alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul on koolipikenduse ehk ametlikus keeles „koolikohustuse täitmise edasilükkamise” aluseks lapse tervis laiemas mõttes. Spetsialistide otsuse alus on lapse tervisehäired, mis on loetletud sotsiaalministeeriumi määruses (vt lisa). „Koolikohustuse edasilükkamise otsuse tegemisel arvestab nõustamiskomisjon arsti kirjalikku otsust lapse terviseseisundi kohta,” selgitas Peterson.

Samas rahuldatakse Petersoni sõnul koolipikenduse taotlus vaid juhul, kui n-ö lisa-aastal tagab vanem kõik lapse arenguks ja taastusraviks vajaliku ning lapsel on võimalus jätkata alushariduse omandamist kuni kooliminekuni. „Nõustamiskomisjoni juhtumikorraldaja analüüsib koos lapsevanema, kohaliku omavalitsuse ja lasteaiaga, milline otsus on lapse arengu toetamiseks kõige parem,” sõnas Peterson.

Rajaleidja keskuste juures tegutsevad nõustamiskomisjonid alustasid tööd 2014. aasta sügisel. Viimasel aastal soovitas nõustamiskomisjon Tartumaal 43 lapsele koolipikendust. „Sel aastal töö veel käib ja ennustada on keeruline. See arv pole ju ka väga oluline, meie eesmärk on lähtuda lapse vajadusest. Ja kui ikka on vaja koolipikendust kaaluda, tuleb seda teha,” ütles Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts.

Haridusasutus saab tema sõnul teha ettepaneku lükata lapse koolitee algust edasi ainult siis, kui vanem selleks loa annab. „Valdavalt ongi koolipikendus vanemate soov, nad on juba kaalunud nii poolt- kui ka vastuargumente. Vanemad, kes meie poole pöörduvad, on mures ning otsivad abi. Püüamegi siis koos nende ja teiste asjaosalistega lapse jaoks parima lahenduseni jõuda,” ütles Tatunts.

Tervise- ja kõneprobleemid

Ristiku põhikooli õppealajuhataja Ruuda Lind ütleb, et enamjaolt vajavad ajapikendust akadeemiliselt ja ka sotsiaalselt nõrgad õpilased. „Sõltub lapsest – kui esikohal on tervise- või kõneprobleemid, saab laps nõustamiskomisjonilt enamasti soovituse koolipikenduseks,” ütles Lind.

„Kui lapsevanem on juba pöördunud Põhja-Eesti Rajaleidja nõustamiskomisjoni poole, siis ta lapsele koolipikendust ka soovib. Tavaliselt hindavad vanemad olukorda adekvaatselt,” sõnas Lind. Lapsele annab lisa-aasta tema sõnul arengus palju juurde. „Ta saab paremini sotsialiseeruda, tema kõne või terviseprobleem võib paraneda. Aga seda ainult juhul, kui laps külastab lasteaeda või eelkooli. Lapsevanem on kohustatud seda tagama.”

Ristiku põhikoolis on esimeses klassis kolmandik õpilasi koolipikendusega, mõnel aastal isegi pooled. Seepärast on seal koolis lapsed tihti teistest vanemad. „Klassis on maksimaalselt 12 õpilast, väikeklassides neli. See on optimaalne klassi suurus, et õpetaja suudaks kõigi õpilastega tegelda,” usub Lind.

Kaks väikeklassi õpiabi vajavatele lastele on avatud ka Rapla Vesiroosi gümnaasiumis. Õpetajate sõnul on need end õigustanud ja laste arengule hästi mõjunud. „On lapsi, kes suudavad õppida oma tempos, kohandatud metoodikaga jne, kuid ei tule toime suures klassis. Väikeklassis on tunduvalt kergem hakkama saada – lapsel kaob pinge, et ta võib millegi halvaga hakkama saada või et ta õppimistulemused pole need, mis teistel,” rääkis õpetaja Sigre Luisk.

Tallinna Tondi põhikooli õppejuht Marika Leemet leiab, et septembris sündinud laste vanemad võiksid ise otsustada, millal laps kooli panna. „Lapsed on ju nii erinevad. Septembris sündinud lapsi on koolipikenduse taotlejate hulgas palju, eriti poisse. Nüüd plaanitaksegi viia PGS-i parandus, et koolikohustuse täitmise edasilükkamisel arvestataks lapse arenguvajadustega.”

Kes ja kuidas otsustab, et laps pole veel kooliküps?

Sotsiaalministri 2010. aastal vastu võetud määruse „Koolikohustuse täitmise edasilükkamise tingimused ja kord” järgi on otsustamise aluseks pere- või eriarsti tõend, lasteaia tugispetsialistide ja õpetajate ning Rajaleidja hinnang lapse koolivalmidusele.

Lapsevanem võib taotleda nõustamiskomisjonilt lapse koolikohustuse täitmise edasilükkamist ühe õppeaasta võrra. Koolikohustuse täitmise edasilükkamise aluseks on lapse tervise seisund. Lapsevanem esitab nõustamiskomisjonile avalduse, arsti kirjaliku otsuse ja lasteaias koostatud koolivalmiduskaardi. Koolikohustuse edasilükkamise otsuse tegemisel arvestab nõustamiskomisjon arsti (perearst, lastearst, psühhiaater) kirjalikku otsust lapse tervise seisundi kohta.

Koolikohustuse täitmise edasilükkamise alus on lapse tervisehäired.

• Äge haigus, kroonilise haiguse ägenemine või raske trauma, mis on vajanud pikaajalist (üle kuue nädala) haiglaravi viimasel aastal enne kooli astumist.
• Kõne ja keele arenguhäired (logopeedilise uuringu alusel).
• Neurootilised häired.

Edasilükkamise aluseks psühhiaatri otsuse alusel on

• segatüüpi spetsiifilised arenguhäired;
• pervasiivsed arenguhäired;
• hüperkineetilised häired;
• segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired;
• suhtlemishäired;
• neurootilised häired.

Vanem esitab nõustamiskomisjonile avalduse, lapse sünnitunnistuse koopia, arsti kirjaliku otsuse, koolieelses lasteasutuses või ettevalmistusrühmas käiva lapse kohta pedagoogi koostatud iseloomustuse ning vajadusel koolieelses lasteasutuses või ettevalmistusrühmas käiva lapse joonistustööd.

Avalduse saab esitada alates jooksva aasta 1. märtsist, lõpliku otsuse teeb nõustamiskomisjon hiljemalt 31. augustiks.

Allikas: Riigi Teataja

KOMMENTAAR

Õppenõustamisele võib tulla juba esimeste kahtluste tekkimisel

Anu Pärn

Anu Pärn, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse õppenõustamisteenuste üksuse juht, Tallinna ja Harjumaa nõustamiskomisjoni esimees:

Kooliteed peavad alustama lapsed, kes saavad käesoleva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks. Iga laps omandab aga kooliks vajalikud eeloskused omas tempos ning kevadperioodil on Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse nõustamistoad täis murelikke vanemaid, kes otsivad tekkinud küsimustele vastuseid. Kas minna kooli või lükata koolikohustuse täitmise algus edasi – see on küsimus, millele leitakse vastus koos lapse, vanemate, õpetajate ja õppenõustamise spetsialistidega.

Lapsevanem otsustab

Võimaliku koolipikenduse üle otsustab nõustamiskomisjon. Komisjonilt soovituse saamiseks tuleb esmalt pöörduda Rajaleidja keskusesse nõustamisele. Spetsialistid selgitavad välja lapse vajadused ning nõustavad dokumentide asjus. Hinnatakse lapse akadeemilist võimekust ning sotsiaalset ja emotsionaalset valmisolekut kooliks. Arstid annavad hinnangu lapse füüsilise tervise, aga vajadusel ka emotsionaalse toimetuleku ja kognitiivsete oskuste kohta. Lasteaia iseloomustus või koolivalmiduse hinnang on samuti otsustamisel oluline.

Kõige olulisem lapse ekspert on aga lapsevanem ning tema arvamuse, hirmude ja vajadustega tuleb arvestada. Vanem otsustab, kas esitada komisjonile taotlus koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamiseks või mitte. Kuigi nõustamiskomisjon saab koolikohustuse täitmise edasilükkamise otsuseid teha 1. märtsist kuni 31. augustini, tuleb nõustamisele pöörduda aegsasti. Õppenõustamisele võib pöörduda küll juba oluliselt varem, esimeste kahtluste tekkimisel.

Koolipikenduse puhul on oluline leppida kokku, kuidas lapse arengut lisa-aastal toetatakse ning millist arengut oodatakse. Kui laps ei ole saanud osaleda lasteaia kooliks valmistumise rühmas, siis on kindlasti vaja programm läbida. Kõige sagedasemad põhjused kooli alguse edasilükkamiseks on keele- ja kõneprobleemid ning on oluline, et laps saaks vajalikku abi erirühmas või tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kaudu. Krooniliste haiguste puhul püütakse tervist turgutada mitmesuguste protseduuridega, et aasta pärast kooliteed alustades saaks laps regulaarselt õppetöös osaleda. Ka emotsionaalsed probleemid, näiteks kohanemisest ja ärevusest tingitud raskused, on ületatavad loovteraapia ja sobivas kollektiivis harjutamisega. Sotsiaalsete oskuste ja enesekindluse arendamine aitab muuta koolitee alguse lapsele ja perele meeldivaks.

Kaks kolmandikku on poisid

Koolikohustuse edasilükkamise aluseks on määrus, mis seab otsuse tegemisele konkreetsed piirid. Kui lapse sotsiaalne, vaimne ja füüsiline areng ning kooliks vajalikud oskused ei ole spetsialistide hinnangul kooliminekuks piisavad, tuleb neid asjaolusid arvesse võtta.

Eelmisel õppeaastal sai Tallinnas ja Harjumaal nõustamiskomisjoni soovituse koolipikenduseks 180 last, taotlusi esitati ligi 200. Nõustamisel võeti osa taotlusi tagasi, teiste puhul jõuti koos vanematega arusaamiseni, et lapse arengu huvides on parem jätkata koolikeskkonnas. Oli ka taotlusi, mida ei rahuldatud ning jäädi komisjoniga eriarvamusele. Sel aastal on koolikohustuse täitmise alustamise küsimused alles menetluses, eelmisel aastal oli koolipikenduse saanud lastest 78% poisid. Samas ei saa selle põhjal järeldada, et poisid arenevad koolieelses eas aeglasemalt.

Kui nõustamiskomisjon on teinud soovituse, siis on lapsevanemal õigus valida, kas ta järgib seda või mitte, kuid igal juhul peab lapsevanem jälgima, et ta täidaks oma kohust ja toetaks lapse arengut.