Kas me oleme kaasavaks hariduseks valmis?
Tiina Vapper
Tiiu poja eripära ilmnes, kui ta kolmeaastasena lasteaeda läks. Ta rääkis halvasti ja vähe, ei seltsinud teistega, vaid hoidis omaette. Arstid tuvastasid arenguhäire ja määrasid logopeedilise ravi. Kuna selles väikeses maakohas logopeedi ei olnud, pani ema poja kaugemale lasteaeda, kus ta sai kord nädalas abi. Poiss sai aasta aega koolipikendust ja kogu selle aja käis ema temaga linnas spetsialistide juures vajalikke tugiteenuseid saamas ning õpetas last võimalikult palju ka kodus. Tiiu teadis, et lapse psüühikale mõjuks keskkonnavahetus ja kodust eemalolek väga halvasti ja pidas ainsaks võimaluseks, et poeg saaks õppida kodulähedases koolis.
Praegu õpib poiss kolmandas klassis tavaprogrammi järgi ja on senimaani enam-vähem rahuldavalt hakkama saanud. Kord nädalas käib koolis logopeed, kuid psühholoogi vallas pole, nagu ka füsioteraapiateenust, mida laps vajab. Tiiu teab, et on peresid, kes on palju keerulisemas olukorras, ning on sellega leppinud. Ehkki praegu kõik laabub, on emal hirm, mis saab sügisel, kui ühe õpetaja asemel, kelle poeg on omaks võtnud, tuleb mitu aineõpetajat, õppeained muutuvad raskemaks, tempo kiiremaks. Tiiu teab, et kõik õpetajad ei ole valmis erivajadustega lapsega töötama, mõned neist on seda talle ka öelnud.
Tänases lehes on juttu kaasavast haridusest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Millised võimalused on HEV-lapsel saada oma võimetele vastav haridus tavaklassis? Milline on õpetaja valmisolek, kui tal napib HEV-lapse õpetamiseks teadmisi, kogemusi, õppevahendeid, metoodikaid ega ole piisavat tugivõrgustikku. Praegu näiteks otsivad Õpetajate Lehe kaudu logopeedi 21 ning eripedagoogi 19 kooli ja lasteaeda. Omavalitsusjuhtide mure ongi, kuidas täita neile seadusega pandud kohustust pakkuda tugiteenuseid, kui puuduvad spetsialistid. Miks ei seisa haridusministeerium selle eest, et ülikoolides koolitataks rohkem selle ala inimesi ning muudetaks õppekavu nii, et kõik tulevased õpetajad saaksid oskuse erivajadustega lastega töötada? Millal seab riik prioriteediks tugispetsialistide palgatõusu?
Ideaalis on kaasava hariduse mõte hea ja õige ning kriitika praeguse olukorra suhtes näitabki pigem õpetajate muret ja vastutustunnet HEV-laste hariduse ja elus hakkamasaamise ees.