Kasvan koos lastega

Laura Kuusik. Foto: Sirje Pärismaa

„Kui noor õpetaja julgeb abi küsida, siis teda ka aidatakse. Kooli ei tohiks tulla hoiakuga, et tulen ülikoolist ja tean kõike. Vanemal kolleegil on alati nippe varnast võtta,” ütleb Tartu Veeriku kooli klassiõpetaja Laura Kuusik.

Kui Laura Kuusik Tartu kunstigümnaasiumi lõpetas, mõlkus tal meeles kaks õ-tähega eriala: õendus ja õpetaja. Saigi mõlemale erialale sisse ja langetas valiku klassiõpetajaks õppimise kasuks, sest lastega on talle alati meeldinud tegelda.

Pedagoogilise praktika ajal Tartu Veeriku koolis teatas Laura juhendaja, et esimeste klasside arv koolis suureneb, ja kutsus teda klassiõpetajaks kandideerima. Et neiu oli ka eelmised praktikad samas koolis sooritanud ja talle meeldis sealne sõbralik ja üksteist toetav õhkkond, saatiski ta avalduse, osutus valituks ja asus 2014. aasta sügisest tööle.

„Raske aeg veel kestab,” ütleb Kuusik vastuseks küsimusele, kas teine õppeaasta on kergem kui esimene. „Kõige raskem on, et tuled tööle ja sul pole peaaegu üldse mingeid materjale. Töölehti ja mõned õpimapid ülikoolis tegime, aga näitvahendeid pole. Esimesed kolm aastat vajabki õppematerjalide pank kogumist. Kui ma järgmise lennu saan, on juba grammike kergem.”

Esimese aastaga võrreldes on muidugi ka praegu juba natuke hõlpsam. Põhitõed – kuidas ennast koolis viisakalt üleval pidada ja sõprussuhteid luua-hoida – said esimeses klassis paika. Ka keskkond pole lastele ega õpetajale enam uus.

„Koos kasvame,” sõnab Kuusik ja ütleb, et on õnnelik õpetaja, kel on klassiga väga vedanud. Käitumisprobleeme pole olnud. Ka vanemad on olnud noore õpetaja suhtes algusest peale hästi meelestatud. Lisaks igapäevasele e-kooli suhtlusele peab Kuusik klassi blogi, mille kaudu saavad vanemad olla kursis kõigi tegemistega.

„Lapsed on praegu rahutumad kui minu kooliajal,” ütleb Kuusik. Et distsipliin paigas oleks, oleme teatud põhimõtetes kokku leppinud.

Et lapsed paigal püsiksid ja õpiksid, tuleb kasutada vaheldusrikkaid meetodeid. Tund ei saa olla ainult lugemine-kirjutamine. Kuusikule meeldib teha palju sellist, et lapsed saaks asju oma käega katsuda ja katsetada. Vahepeal tehakse koos virgutuspause.

Kuusiku hinnangul õpetati ülikoolis klassi aktiveerimise võtteid piisavalt ja uue tegevuse väljamõtlemisega ta hätta ei jää.

Ajame ühist asja

Veeriku kool, mullune Samsungi Digipöörde võitja, liigub hoogsalt digilainel. Õpetajad osalevad pidevalt õpitubades, et tutvuda rakendustega ja koolitavad ka üksteist – nagu keegi kuskil midagi kuuleb-õpib, jagab seda teistega.

Kuusik rõõmustab, et klassis on puutetahvel ja dokumendikaamera, mille abil on hõlpus teemasid visualiseerida. Digitehnikat õpetati ka ülikoolis, aga pidevalt tuleb midagi juurde õppida, sest valdkond täiustub kogu aeg.

„Tehnikaga on noorematel õpetajatel lihtsam, vanemad kolleegid küsivad nõu, kuidas eri programmides õppematerjale koostada.

Mulle meeldib, et ajame koolis ühist asja hea hariduse nimel. Koostöös peitubki võti,” räägib Kuusik. „Aga kõigil tuleb pingutada, meil ollakse töösse suhtumises nõudlik. Pinget ja survet peabki olema, õpetaja käigu ajaga kaasas.”

Kuusik ütleb, et kui ta noore õpetajana kipub mõnikord oma ideedes kahtlema, on hea arutleda mõne vanema kolleegiga, kes aitab oma kogemuspagasi abil ideed teostada.

„Olen saanud suusõnalist toetust ja mõningaid õppematerjale, mida igapäevatöös kasutada. Kui noor õpetaja julgeb ise abi küsida, siis teda ka aidatakse. Kooli ei tohi tulla hoiakuga, et tulen ülikoolist ja tean kõike. Vanemal kolleegil on alati nippe varnast võtta. Need on tekkinud aastatepikkuse kogemusega, mida mul ei pruugi veel olla,” räägib Kuusik.

Oluline roll on olnud Laura mentoril Karin Tõeverel, kes viis uustulnuka kurssi koolis toimuvaga. Lisaks õppetööle on ju palju ühiseid üritusi ja traditsioone, millest alguses midagi ei tea.

Eriliselt tänab Kuusik kolleeg Kaire Sumbergi, loodusainete õpetajat teises ja kolmandas kooliastmes, kes on suunanud teda tegutsema. Ta jagab Kuusikuga ka oma aastatega kogunenud raudvara – makette, puslesid, memoriine, kivistisi ja muud, rääkimata õppematerjalidest digitaalses keskkonnas.

„Praktika pool on ülikoolis väga tugev,” ütleb Kuusik. „Tulime ja hakkasime kohe tunde andma. Praktikajuhendaja Ülle Keplerilt sain väga vajalikku tagasisidet, et ennast kohe parandada.”

Kes on hea õpetaja?

„Õpetajale peavad lapsed meeldima, seda tööd ei saa teha, kui sa neid ei armasta,” vastab Kuusik. „Pead ise suurt huvi tundma selle vastu, mida lastele edasi annad, ja uskuma sellesse, mida teed. Siis usuvad lapsed ka. Tänapäeva lapsed on vabamad, kui meie olime. Vanasti oli õpetaja suur autoriteet, praegu peetakse teda märksa omamaks, oma töös peab sellega arvestama. Eks raskusi tuleb ka ette, aga praegu on kõik väga hästi. Loodan, et see on amet kogu eluks.”

Laura Kuusiku CV

• Sündinud 20. jaanuaril 1987
• 2008–… Tartu ülikool,
  sotsiaal- ja haridusteaduste instituut, klassiõpetaja
  (lõpetamisel)
• 1994–2008 Tartu kunsti­gümnaasium

Töö

• 2014–… Tartu Veeriku kool, klassiõpetaja
• 2009–2014 Salva Kindlustuse AS, klienditeenindaja
• 2006 Salva Kindlustuse AS, puhastusteenindaja

Soovitused noorele õpetajale

• Küsi kolleegidelt nõu, ära karda! Suhtlemises ja koostöös on edukuse võti.
• Usu sellesse, mida õpetad, siis usuvad sind ka lapsed. See tagab suurema õpimotivatsiooni.
• Digipädevus ja innovaatilisus – katseta mitmesuguseid programme ja rakendusi, lapsed on üllatavalt nutikad ja digi­maailmas osavad, vahel saab õpetaja ka õpilaselt õppida, hoolimata oma noorusest.

KOMMENTAAR

Karin Tõevere

Karin Tõevere, mentor:

Päikseline Laura

Kaks aastat tagasi tuli Laura Veeriku kooli nagu oma inimene, sest diplomipraktika ajast oli ta kooliperele silma jäänud oma avala olekuga. Alati sõbralik ja abivalmis, leidis ta kõigiga kiiresti hea kontakti. Leppisime Lauraga kokku, et murede ja küsimuste korral olen tema jaoks alati olemas. Palusin Laural endal kirjutada, mida olulist on ta minult kaasa saanud:

Tänu sinule

… sai alguse minu enda klassiajaveeb – olid eeskujuks, õpetajaks ning juhendajaks.

… tean kooli traditsioone ja tavasid. Aitasid mul sisse elada, tean, mis koolimajas toimub, mida oodata, milleks valmistuda.

… sain vajalikke näpunäiteid, kuidas pidada arenguvestluseid – andsid mulle nõu, millele tähelepanu pöörata.

… õppisin, kuidas õppekäike planeerida – mis on oluline, mis mitte.

… oli mul rikkalik õppevahendite kogum. Aitäh, et jagad minuga materjale, tulin ju kaks kätt taskus.

Igaühele tuleb anda aega kasvamiseks, harjumiseks ja kohanemiseks. Näen Laura arengut õpetajana iga päev kõrvalt ja tunnustan tema töökust ja edasipüüdlikkust. Laurast on saanud hea ja toetav kolleeg, kellega saab teha koostööd ja kes on omaks võtnud mõtteviisi, et tund peab olema õpilase jaoks köitev ja mitmekülgselt arendav. Laurast on kujunemas loov ja innovaatiline aineõpetaja ning klassijuhataja.