Kultuurikomisjon tutvus riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooniga
Kultuurikomisjoni tutvus tänasel istungil riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooniga ja tegi ettepaneku arvestada edasises töös esmaabikoolitusega, õpetajakoolitusega, vene õppekeelega koolidega ning ühtlustada kontseptsioon gümnaasiumivõrgu arengukavaga tervikuna.
Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul toetab komisjon välja töötatud riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni. Ta rõhutas, et riigikaitseõpetus peab toimuma ka kõigis vene õppekeelega koolides ja väiksemates maagümnaasiumites.
Haridus- ja teadusministeeriumi haridusosakonna peaekspert Signe Granström ütles, et riigikaitseõpetus on tulevikus kindlasti riigigümnaasiumite õppekavas, aga riik toetab võrdsetel alustel kõiki gümnaasiume, kes riigikaitset valikainena õpetada soovivad.
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet selgitas, et riigikaitseõpetus koolides ei ole ettevalmistus ajateenistuseks, vaid selle eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.
Randjärve sõnul on tänapäeval riigikaitseõpetuse kõrval väga vajalik üldine esmaabikoolitus. Komisjon tegi töörühmale ettepaneku tähtsustada õppekavas esmaabikoolitust. Rõhutati, et teadmiste uuendamine peab toimuma üle paari aasta.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Helen Ojamaa-Muru selgitas, et koostamisel on ohutusõpetuse käsitlus, mis arvestab lapse teadlikkuse tõstmisega ohutusest ja ohutust käitumisest alates lasteaiast kuni gümnaasiumini.
Riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni valmistab haridus- ja teadusministeerium ette tulenevalt valitsuse tööplaanist ning esitab selle lähiajal valitsusele kinnitamiseks.