Lasteaed koputab riigi südametunnistusele: tunnustagem meie õpetajaid!
Täna, 5. mail, toimub Eesti lastekirjanduse keskuses minilasteaed Lõvimeri emadepäeva kontsert. Tegu on tavapärasest pisut erineva ülesastumisega ‒ nii professionaalsete kui ka hobimuusikutena teevad kontserdil kaasa Rolf Roosalu, Tuuli Rand ja Dagmar Mäe ning lasteaialaste ja muusikute ühissõnum sellel kontserdil on rõhutada muusikaõpetuse vajalikkust igas lasteaias, iga lapse, iga lapse ema ja isa elus.
Nimelt kaasneb praegu veel arutluse all oleva koolieelsete lasteasutuste seaduse muudatusega oht, et lasteaedadest kaovad erialaspetsialistid – logopeedid, psühholoogid, liikumisõpetajad ja ka muusikaõpetajad. Seda juhul, kui kohalikule omavalitsusele ja/või lapsevanemale osutub nende pidamine liialt kalliks. Ühe võimalusena nähakse, et neid tegevusi hakkab juhendama rühmaõpetaja.
„Rühmaõpetajate koormus on juba praegu liiga suur. Ilusat ja head muusikategevust läbi viia ei ole neil enam jõudu. Meil on lasteaias kättesaadavad kõik rütmipillid, aga need ei asenda muusikalist tegevust professionaalse käe all,” selgitab Lõvimeri direktor Jana Kuusk. „Muusikaõpetuse eesmärk ei ole koolitada elukutselisi muusikuid, vaid tekitada lastes huvi muusika vastu. Muusikaõpetusel on oluline osa lapse kõne kujunemisel ja matemaatikateadmiste omandamisel,” lisas ta.
Rolf, Dagmar ja Tuuli olid kiirelt nõus heategevusprojektis kaasa lööma. Neid näeb koos Lõvimeri lastega laulmas Eesti lastekirjanduse keskuses täna kell 17. Kontsert on tasuta.
Kuidas saaks rühmaõpetaja teha logopeedi, psühholoogi või muusikaõpetaja tööd? Kas see on nali?! Palun lõpetage lasteaednike mõnitamine. Kas tahetakse teha neist roboteid, kes ei jaksa enam väiksele lapsele naeratadagi?? Niigi on raske. Mõelge, kui seadusekoostajatel endil oleks toas 20 kolmeaastast erinevate vajaduste ja kasvatusega last?
Erivajadusega lapsi on järjest rohkem, ükski inimene ei hakka (loe: ei suuda) veel erispetsialistide tööd tegema. Olin töötanud lasteaias üle 15 aasta, enne kui majja tuli haridusega liikumisõpetaja. No vahe on ikka tohutu.
Lasteaiaõpetaja töö on tema töö terve aja ja rohkemgi, mitte väidetavad 4 tundi – see pole kool. Lasteaias õpib laps kogu aeg, et koolis hakkama saada. Krista Aru märkis tabavalt, et elu kõige olulisem alus on sotsiaalne käitumine, numbrite õppimine on piisake olulisemate oskuste omandamise juures. Õppekava on koostatud väga hästi, pole vaja seda asjatundmatutel maha teha.
Miks ei kaasata seaduse koostamisse tõelisi asjatundjaid – ülikoolide õppejõude, tegevspetsialiste jne? Märt Sultsist üksi on vähe.
HM esindaja, kes peaks ometi olema õpetajate normaalse töö ja palga eest seisja, polnud küll piisavalt kompetentne, omavalitsuste esindajatest rääkimata. Ja lasteaednikele lõppes tööseisak enamasti niigi väikse palga veel väiksemaks jäämisega, ehkki lapsed olid lasteaedades organiseeritult hoitud, kooliõpilased saavad ju ise hakkama….Ja juhataja sai omal ajal ikka väga kurjaks, kui keegi a/ü tegemisest julges isegi hingata.
Tundub, et peaasi, et saab teha nii, nagu Põhjamaades, ehkki nemad ülistavad hoopis meie süsteemi mitmes osas, näiteks spetsialistide koha pealt. Ei ole vanematel aega,teadlikkust ega suutlikkust käia logopeedilisel ravil väljaspool lasteaeda. Psühholoogi juurde on vaid väga üksikud soovituse saanutest pöördunud…
Hea, et varsti eelpensionile saan, kohe lähen. Ehkki praegune keskharidusega pensionärist kolleeg saab tunduvalt rohkem pensioni kui hakkab saama kõrgema haridusega õpetaja või spetsialist, aga no ehk mõnigi jõuab veel koristajana välismaal töötada, et oodatavat madalat pensioni veidigi paremaks pöörata.