Lasteaias peetakse laulu- ja tantsupidu
Oleme juba kõik harjunud, et lasteaedades korraldatakse laulu-, tantsu-, muusika- ja pillipäevi. Oma laulupäevad on isegi sõimelastel. Üha rohkem on neidki lasteaedu, kus toimuvad laulu- ja tantsupeod. Teisipäeval, 31. mail peetakse laulu- ja tantsupidu Pärnumaal Jänesselja lasteaias. See on järjekorras juba kolmas ja kannab nime „Koduõuest mereni”.
Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm meenutab, et kui lasteaed otsustas 2008. aastal valida rahvakultuuri suuna, tekkis ühtlasi laulupeo korraldamise mõte. 2010. aastal see toimuski. Kui esimene laulupidu tehti direktori sõnul rohkem prooviks, siis järgmine, 2013. aasta pidu „Lapse lood ja laulud” oli juba kindla suunitlusega ning keskendus kohalikule pärimusele. Kogu kava koosneski Pärnu kihelkonna lauludest, tantsudest, rahvamängudest ning peol osalesid ka Sauga valla Tammiste lasteaia ja Sauga põhikooli lapsed. Lippudega rongkäik algas lasteaia õuelt, pidulised tegid puhkpillimuusika saatel tiiru küla vahel ja tulid ringiga tagasi õuele, kus pidu toimuski. Sõimerühmade lastega olid rongkäigus kaasas emad, kandes süles või sõidutades kärus kõige pisemaid pidulisi, kes kogu maad kõndida ei jaksanud. Tagasiside lastelt ja vanematelt oli suurepärane, seda pidu meenutatakse praeguseni. Direktor räägib, et laste lemmiktants on senini kaerajaan, tarvitseb vaid muusika mängima panna, kui kõik juba tantsivad.
31. mail toimuv laulu- ja tantsupidu „Koduõuest mereni” on pühendatud merekultuuri aastale ja ühtlasi lasteaia 40. sünnipäevale. See on lugu lapsest, kes hakkab kodust minema ja jõuab kõigepealt oja veerde, sealt edasi jõe äärde ja lõpuks mere äärde. Kava kestab keskeltläbi poolteist tundi ning ettekandmisele tuleb 20 laulu, tantsu ja mängu, mida esitavad vaheldumisi lasteaia kõik 180 last. Pealtvaatajateks on oodatud emad-isad, õed-vennad, vanavanemad, lasteaia endised töötajad, vallaametnikud, head koostööpartnerid Eesti lipu seltsist ja kogu alevi rahvas.
Kõik on peoks valmis
„Hakkasime peoks valmistuma kohe pärast lasteaia sünnipäeva jaanuaris,” jutustab Aina Alunurm ning lisab, et üht ja ainsat autorit laulupeol pole. „Moodustasime töörühma, kuhu kuulus esindaja pea igast rühmast. Laulud, tantsud ja liikumise valisime ja panime paika ühiselt ning mängisime kogu kava kõigepealt õues koos läbi. Muusikaõpetaja Nelli Vadam õpetas lastele selgeks laulud-tantsud ning rühmaõpetajad sõnalise osa. Tihedam prooviperiood algas mais, proove oleme teinud rühmade laupa, nii et kaks viimast nädalat on iga päev mõni proov olnud.”
Jänesselja lasteaia õppealajuhataja Margit Blehner ütleb, et kõik on läinud plaanipäraselt. „Kevadisel ajal on rühmadel ka palju muid tegemisi – ekskursioonid, matkad, suviste sünnipäevade tähistamised. Eelmisel laupäeval oli Kilingi-Nõmmel Pärnumaa laste laulupäev, kus osales ka meie lapsi. Sel nädalal toimusid kahe vanema rühma lõpupeod, kummalgi rühmal kaks pidu – üks koos lasteaiakaaslaste ja teine koos vanematega. Sellest hoolimata oleme kenasti graafikus, nii lapsed kui ka õpetajad on elevil ja peo ootel.” Kõige rohkem harjutamist nõudis Margit Blehneri sõnul paaristants „Süda tuksub”, kõige kiiremini sai selgeks liikumine, kus poisid moodustavad muuli ja tüdrukud muulide vahele mere, kuhu lõpuks jõuab suur laev, mis spetsiaalselt selle peo tarvis ehitati.
Rahvakultuur on aukohal
Muusikaõpetajal lasteaias tegemist jagub, tõdeb direktor Aina Alunurm. „Lisaks muusikategevuste läbiviimisele osaleb ta kõigi pidude ja ürituste ettevalmistamisel ning juhendab ansamblit, kus käivad tublimad laululapsed. Laulmist, tantsimist ja liikumist õpivad lapsed ka loovringis. See, et lasteaias on rahvakultuur aukohal, kajastub nii rühmade nädalaplaanides kui ka lasteaia tegevuskavas. Igal peol on vähemalt osa etteasteid rahvuslikus stiilis ning alati astuvad mõne rahvalaulu või pillilooga üles ka õpetajad, keda juhendab samuti muusikaõpetaja. Palju rõhku oleme pannud pillimänguõppele. Aastaid tagasi oli viiel meie õpetajal võimalus osaleda töötoas ja valmistada endale ise kannel. Pärast seda ostsime kandled igasse rühma ja õppisime neid mängima. Osas rühmades on ka parmupillid ja uuel õppeaastal tahame hakata suupillimängu harjutama. Lapsed saavad lasteaias rahvakultuuris tugeva põhja, mis võiks ka koolis jätkuda ja olla lausa õppekavas. Järgmine laulu- ja tantsupidu tuleb Jänesselja lasteaias 2018. aastal, kui Eesti Vabariik saab sada, seda tahame suurelt ja pidulikult tähistada.”
Oh seda lusti ja rõõmu!
Tartu linna ja maakonna lasteaedade laulupeod said alguse juba 2004. aastal. Ilmatsalu Lepatriinu lasteaia direktor ja endine muusikaõpetaja Inga Väikene meenutab, et just siis toimus Kassitoomel esimene mudilaste laulupidu „Olen eestlane”, kus osales 1300 last. Järgmine oli kolm aastat hiljem, 2007, Elva lauluväljakul ja kandis nime „Oh seda lusti ja rõõmu”, tookord laulis laulukaare all 1400 last. Pidu algas rongkäiguga, mängis puhkpilliorkester ja süüdati laulupeotuli, peo aukülaline oli koorijuht Uno Uiga. Paralleelselt toimusid 2003., 2005. ja 2007. aastal Vanemuise kontserdimajas 150 lapse osavõtul laulupäevad, korraldajaks Tartu linna ja maakonna muusikaõpetajatest koosnev korraldusmeeskond M-KAVA. 2010. aastaks plaanitud laulupidu jäi paraku ära – suur osa korraldusmeeskonna liikmeid vahetas töökohta ja tore traditsioon katkes eestvedajate puudumise tõttu.
Tänavu 22. aprillil toimus taaskord Tartu maakondade lasteaedade laulupidu, mille korraldas Kambja lasteaed Mesimumm ning toetasid Kambja vallavalitsus ning Kambja laulu- ja mänguselts. „Kambja ongi ajalooliselt tuntud kui koorilaulu häll, just siit sai umbes kakssada aastat tagasi koorilaul alguse,” kinnitab lasteaia direktor Terje Rüütel, kes tuli koos muusikaõpetaja Anu Irdiga laulupeo korraldamise mõttele poolteist aastat tagasi. „Peo nimeks panime „Lillelapse kevad”, sest palju on laule kevadest, lilledest, putukatest, mutukatest. Tartu maakonna 29 lasteaiast osales peol 20 lasteaeda, kokku 249 last. Tahtjaid oleks olnud rohkem, aga et pidu toimus Kambja koolimaja saalis, seadis see oma piirid, saime kutsuda igast lasteaiast paarkümmend last. Rongkäik kulges lasteaia juurest koolimajja, peo avasid ühendkoorid, kelle esituses kõlas kolm laulu: Riine Pajusaare „Kaksteist kuud”, Anu Röömeli „Kevad on õues” ning tuntud lastelaul „Juba linnukesed”. Seejärel esitas iga lasteaed kaks lugu. Peo lõpus andis Kambja vallavanem Ivar Tedremaa teatepulga üle Rannu lasteaiale, kelle korraldada on järgmise aasta Tartu maakonna mudilaste laulupidu.”
Muusikaõpetaja rollist
Pole kahtlust, et muusikaharidus, mille lapsed lasteaiast kaasa saavad, on väga hea ning tugevate traditsioonidega. Mis saab sellistest toredatest pidudest siis, kui leitakse, et muusika- ja liikumisõpetajat lasteaias enam tingimata olema ei pea?
Kambja lasteaia Mesimumm direktor Terje Rüütel: Selline asjade käik oleks väga halb. Meil on lasteaias ametis suurepärased oma ala asjatundjad, töö, mida nad teevad ei ole võrreldav sellega, mida teeks vastava hariduseta inimene. Leian, et sellised erialaspetsialistid nagu logopeed, eripedagoog, muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja peavad lasteaias olema, seda struktuuri lõhkuda ei tohi.
Ilmatsalu lasteaia Lepatriinu direktor Inga Väikene: Me kõik eeldame, et rühmaõpetaja on kõrgharidusega spetsialist, kes tunneb lapse arengut ja eripära, ka muusikaõpetajale peab kehtima sama nõue. Lapse hääl on tundlik ja õrn, selle võib kergesti ära rikkuda. Olen kahjuks näinud, kuidas asjatundmatu õpetaja valib lapse jaoks liiga kõrge laulu, mis tema häälepaelu kahjustab. Kindlasti peavad muusikaõpetaja ja rühmaõpetajad koostööd tegema, kuid lasteaeda on vaja professionaali, kes oskab hinnata, mis on lapse jaoks ea- ja jõukohane, kes on kursis lastelaulude repertuaariga ning kelle ülesanne on kujundada ka laste muusikalist maitset. Muusikaõpetus ei ole ainult lauluõpetus, vaid palju laiem. Kaks muusikategevust nädalas on ainult osa sellest. Lasteaias õpivad lapsed ka pillimängu ja rütmikat, tunnetavad muusikat tantsude ja liikumise kaudu, mis on samuti muusikaõpetus. Nagu ka kontsertidel, pidudel, näidendites esinemine, aga ka teiste laste esinemiste vaatamine. Tähtis on see, et lasteaias toimub muusikaõpetus maast madalast, pooleteisest eluaastast peale ning osaleda saavad kõik, kedagi ei jäeta kõrvale. Käisime kolleegidega Soomes, kus muusikategevusi viisid läbi rühmaõpetajad, ja küsisime, mis saab siis, kui õpetaja ei pea viisi ega laula. Vastus oli, et siis pole selle rühma lastel vedanud. Ometi peaks just lasteaias last igakülgselt arendama, sest see on iga, kui on veel võimalus last mängu kaudu kujundada ja suunata.
Jänesselja lasteaia õppealajuhataja Margit Blehner: Arvan, et meie lasteaedades on praegu muusikaõpetus väga heal tasemel, sest ametis on professionaalsed muusikaõpetajad, kes teevad seda tööd süsteemsemalt, eesmärgipärasemalt ja rohkem, kui seda teeks rühmaõpetaja. Üks asi on muusikaõpetaja panus muusikategevuse läbiviijana ja peokavade ettevalmistajana, aga tal on valdkondi rohkem – pillimängu ja rütmika õpetamine, muusika kuulamine. Nii muusika- kui ka liikumisõpetaja töö on lasteaias väga vajalik ja tänuväärne ning kui omavalitsused suudavad neid spetsialiste palgata, on see lastele ainult kasuks. Leian, et kuni lasteaed on haridusasutus ja haridusministeeriumi haldusalas, peaksid need spetsialistid lasteaias olema, nad on rühmaõpetajale oluline tugi.