Mida uut toovad PGS-i muudatused?

6. mai 2016 Pille Liblik HTM-i üldharidusosakonna asejuhataja - Kommenteeri artiklit

Kavandatavate muudatustega muutub õpilaste õpikoormus ea- ja jõukohasemaks ning koolielu paindlikumaks. Foto: Raivo Juurak

 

Plaanis on muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Mis uusi võimalusi need muudatused koolidele, õpetajatele ja õpilastele kaasa toovad?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on üks uuemaid haridusvaldkonna seadusi. Seda hakati ette valmistama aastal 2007 ehk peaaegu kümme aastat tagasi. Vahepeal on vastu võetud elukestva õppe strateegia, korrastatud õpetaja ametikohta, suurenenud on õpilaste liikuvus maailmas, arenenud digivõimalused ja palju muud. Nii on meil koole, mille õppekorraldust praegune seadus enam ei toeta.

Praeguste plaanide kohaselt võiks muudatused jõustuda 2017. aasta 1. septembril, kuid rakendusaktide need sätted, mis on otseselt seotud seadusega, jõustuvad vastavalt seaduse menetlemisprotsessile. Olulised rakendus­aktid on riiklikud õppekavad, mille muudatuste rakendumiseks on vaja rohkem aega. Tähtaegadest saab rääkida siis, kui seadus on muudetud.

Kavandatavate muudatustega muutub õpilaste õpikoormus ea- ja jõukohasemaks ning koolielu paindlikumaks. Samuti loome olukorra, mis lubab kooli lõpetamise tingimused ja õpitulemuste hindamise viia kooskõlla riiklike õppekavade eesmärkidega. Seadus annab raamid, milles suurendatakse koolide otsustusõigust ja -vabadust õppe korraldamisel.

Kurdetakse õpilaste ülekoormuse pärast …

Kavas on seadusega loetleda ainult kohustuslikud ainevaldkonnad ja edasised õppeainete arvu ja ainekavade kohustusliku mahu muutmise otsused teha riiklikes õppekavades. Gümnaasiumis on kavas sätestada õpilase kohustusliku õppe maht, milleks on 96 kursust, ja öelda, et need jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. See tähendab, et kõik kursused, mis ületavad kohustusliku koormuse, saab õpilane valida ise, ta ei ole seatud kooli pakutavate (sundsuuna) valikuvariantide ette. Seadusemuudatusega soovime, et gümnasist otsustaks ise oma õppevalikute ja -koormuse üle. Õpilase nädalakoormus langeb, kui uusi õppemeetodeid kasutades saavutatakse oodatavad õpitulemused 96 kursusega.

Õppekoormuse langetamiseks on uute ja varasemast tõhusamate õppemeetodite ja -vormide kasutamine parim viis, aga meetodid valib kool ja õpetaja. Koormus väheneb juhul, kui koolid kasutavad ära seaduse loodud võimalused. Nt toetab koormuse vähendamist varasema õpi- ja töökogemuse (VÕTA) sissetoomine üldharidusse. VÕTA-t on võimalik rakendada ka statsionaarses õppes õppijate puhul, kuid see soodustab eelkõige täiskasvanutel üldhariduse omandamist, sest seadusemuudatused toetavad elukestva õppe põhimõtteid ega piirdu ainult koolikohustuslikkusega.

Kavas on täpsustada õppekeskkonnana füüsilise, vaimse ja sotsiaalse kõrval ka virtuaalne õppekeskkond, milles noored viibivad ja nii ise kui ka juhendatud õppes teadmisi omandavad. See omakorda soodustab tänapäevasemate, huvitavamate ja mitmekesisemate õppevormide kasutamist ning tõstab õpilase motivatsiooni. Seaduse muutmine toetab seda, et kodutööd oleksid lapsi arendava õppe orgaaniline osa, mitte õppetunni pikendus. Kodutöö on vajalik, kui see on eesmärgistatud ja kui koduse töö kaudu saab õpilane teadmisi mitmes õppeaines või valdkonnas. Sel põhjusel sätestabki kavandatav muudatus õpetajate töö planeerimise eesmärgi. Koormust langetab see, kui kodustest töödest teavitatakse õpilasi mõistliku aja jooksul ette. Kodutööde maht väheneb, kui koolid lähtuvad õppijakeskse õppe korraldamise põhimõtetest.

Seadusemuudatus toetab ka õpetaja koormuse vähendamist. Selle rakendamiseks on vaja koolis üle vaadata õpetaja tööaja korraldus ja viia selle planeerimine uutele alustele. Kui õpetaja palga määramise aluseks on enamat kui üksnes klassis antud tunnid, saame rääkida ühisest aja planeerimisest.

Kuidas toetab uus PGS õppe paindlikkust?

Eesti koolijuht ja õpetaja on maailmas üks vabamaid ja autonoomsemaid. Autonoomiatunnet jääb väheks siis, kui napib enesekindlust ja -usku. Eestis algab õppeaasta 1. septembril ja kestab 175 (lõpuklassis 185) päeva. Kavandatava muudatuse kohaselt võib koolipidaja määrata õppeaasta alguseks ka mõne teise kuupäeva. See lahendab olukorra, kus 1. september langeb nädalavahetusele ja õpilaskodudega koolid saavad alustada õppetööd näiteks esmaspäeval, 29. augustil, kui lapsed kodudest saabuvad. Koolid saavad mõnel päeval augusti lõpus alustada õppetööd hoopis õppeaineid lõimiva tegevusega, mis loetakse õppe osaks. Oluline on, et silmas peetaks ettenähtud õppepäevade arvu.

Õppetund kestab jätkuvalt arvestuslikud 45 minutit, mille kohta peab õpilasele võimaldama vähemalt 10 minutit kestva vahetunni. See tähendab, et kui õppetund kestab 75 minutit, peab vahetund olema 15 minutit, ja kui tund kestab 35 minutit, siis vahetund vastavalt 7–8 minutit. Kui aga uute õppeviiside kasutamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks on vaja paindlikumaid võimalusi – nt õppekäigud, ekskursioonid jms –, võib õppimiseks kuluv aeg kesta ka kauem, kuid igal juhul peab kool oma päevakavas planeerima proportsionaalsed vahetunnid või puhkepausid.

Praegu peavad ajutiselt välismaal õppivad noored kodumaale naastes sooritama eksternina kõikides õppeainetes eksamid. Sageli jäetakse nad Eestis klassi kordama. Soovime kujundada olukorra, kus ajutiselt välismaale suunduvale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava eeskätt nendes õppeainetes, kus on ette näha, et taotletavaid õpitulemusi ei ole lihtne saavutada, nt keel ja kirjandus. Sellisel juhul lepitakse kokku ka õpitulemuse tõendamise ja hindamise kord ning õpilasel on naastes võimalik jätkata õpinguid n-ö oma koolis.

Õpilaste ja õpetajate hirmusid eksami ja tasemetöö ees seadusega kahjuks vaigistada ei saa. Testide ja eksamite arendustöö eesmärk on vähendada õpilaste drillimist tasemetöödeks ning saada sisukat ja kvaliteetset tagasisidet õpilastele, õpetajatele, koolile ja koolipidajale. See toimub küll kooskõlas seadusega, kuid seda ei tehta seadusemuudatusega. Tagasiside õpitulemustest ja õppeprotsessist on sisendiks õppeprotsessi arendamisele nii koolis kui ka laiemalt. Tasemetöö tulemus ei peaks mõjutama õpilase hinnet. Õigusaktide kontekstis on muudatuste puhul oluline tagada eelkõige see, et välishindamine, nii tasemetööd kui ka eksamid, oleks kooskõlas riiklike õppekavade eesmärkidega ja lähtuks samadest põhimõtetest.

Kuidas toetavad PGS-i muudatused koostööd?

Rahvusvahelise uuringu PIAAC järgi teevad Eesti õpetajad suhteliselt vähe koostööd. PGS-i muudatus toetab õpetaja töö nüüdisaegset ja lapsest lähtuvat korraldust. Õpilase ja õpetaja koostöö tugevdamine on seotud kavandatava muudatusega gümnaasiumis õppekoormuse kujundamisel. Et õpilane valiks õigesti, on vajalik eelnev selgitus ja teha n-ö kooli pakkumine kursuste kohta. Kui kool peab otsustama, missuguses mahus valikkursusi pakkuda, saab seda teha ainult koostöös õpetajatega. Õppetööd ja koolielu huvitaval ja nüüdisaegsel moel korraldamiseks peab seadus looma raamivad võimalused. Neid võimalusi kasutavad ja ühes sellega loovad koolielu aga direktor, õpetaja jt kooliga seotud isikud olenevalt sellest, kui avatud ja loov kool oma lahendustes on.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!