Noored meil ja mujal

13. mai 2016 SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur - Kommenteeri artiklit

Karjäärinõustajate eesmärk nii Eestis kui ka välismaal on aidata noorel otsustada. Foto: Innove

 

Millised on noorte ühiskonda tagasi toomise kogemused ning mis roll on selles karjääriteenustel ning haridussüsteemil Taanis, Luksemburgis, Prantsusmaal ja Eestis.

Aastast 1992 on Euroguidance’i keskused   tegelenud karjäärispetsialistide vahetusprojektidega, millest üks on Academia. Eesti on sellega seotud olnud alates aastast 2000 ning 2003. aastast on Academia vahetusprojekte vedanud SA Innove. Projekti käigus tutvuvad praktikud nädala vältel ühe Euroopa riigi hariduse ja tööturu süsteemide ning nende kaudu osutatavate teenuste korraldusega, samuti saavad ülevaate peamistest töömeetoditest, abivahenditest, uuendustest jms. Riikide programmid on enamasti suunatud mõnele konkreetsele teemale, näiteks immigrantide ja/või riskigruppide nõustamine, karjääriteenuste reform vms. Tänapäeva noored soovivad olla mobiilsed ja küsivad enne välismaale siirdumist tihti nõu karjääri­spetsialistilt. Seega peavad karjäärispetsialistid olema õpirände kogemustega, mis aitab mõista noorte vajadusi.

Sel kevadel saatsime Eestist õppevisiidile neli praktikut, kes saabusid tagasi värskema pea ja uute teadmistega.

 

Luksemburgis saab ülikooli lõputunnistuse noor,  kes on vähemalt semestri välismaal õppinud

Luksemburgi ja Eesti haridussüsteemis on märkimisväärseid erinevusi. Peamine erinevus seisneb selles, et noored peavad oma esimese valiku tegema juba seitsmendas klassis. Valida on kahe suuna vahel: kutseoskuste omandamine või klassikaline põhi- ja gümnaasiumiharidus, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrgkoolis. Eestis teevad noored esimese valiku paar aastat hiljem, põhikooli lõpus, kui valivad kutsekooli või gümnaasiumi.

Välja tasub tuua, et Luksemburgis läheb ligikaudu 68% põhikoolilõpetajatest kutseharidust omandama, mis omakorda jaguneb kolmeks suunaks. Ühe suuna kutseõppurid õpivad ainult ühe eriala baasoskusi ja leiavad tööturul rakendust näiteks juuksuri või lihuniku abina. Teise suuna kutseõppurid omandavad kõrgema taseme ja saavad oma erialal kutsekvalifikatsiooni ning nende järele on tööturul suur nõudlus. Viimase ehk kolmanda suuna kutsehariduse õpilased suunduvad pärast kutseõppe lõpetamist omandama rakenduskõrgharidust.

Luksemburgi hariduse märkimisväärne eripära on keelepoliitika ja mobiilsuse toetamine. Luksemburgi eelkool on letseburgi keeles, kuid põhikooli esimeses klassis hakkavad õpilased õppima saksa keeles ja juba teises klassis lisandub õpe prantsuse keeles. Luksemburgi õpilane on kohustatud koolis õppima selgeks kolm keelt: letseburgi, saksa ja prantsuse keele. Õpetajad valdavad samuti neid kolme keelt. Lisaks on noored väga motiveeritud õppima inglise keelt, kuna tihti jätkavad Luksemburgi noored ülikooli õpingud välismaal. Lisaks on Luksemburgi tudengite jaoks diplomi saamise ja ülikooli lõpetamise üks tingimus vähemalt ühe semestri ulatuses õpinguid välismaal.

Õpilastele, kellel on põhikoolis raskusi eri keeltes hakkama saamisega, pakuvad tuge kooli haridustöötajad. Karjääriteenuseid võimaldatakse nii koolides kui ka eraldiseisvates organisatsioonides. Karjäärivaldkonna suurim väljakutse on väljalanguse ennetamine ning tehniliste erialade õppimise soodustamine.

Tanja Dibou, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist

 

Taanis on noor tervik, kes vajab ka terviklikku lähenemist

Taani avaldas sügavat muljet sealse kompleksse lähenemisega noorele. Noor on tervik, kes saab endale vajaliku info ja nõustamise ühest kohast. Samas asutuses asuvad ka tööharjutuskojad, kus töötu või kooli pooleli jätnud noor saab töötamist proovida ja harjutada ning seeläbi leida, milline amet võib talle sobida ja kuidas üldse tööd teha. Eestis tegutsevad Rajaleidja keskused pakuvad kompleksselt õppenõustamis- ja karjääriteenuseid 7−26-aastastele ning töötute täiskasvanutega tegeleb Eesti töötukassa.

Taanis saab noor kutseharidusse siirduda pärast 9. klassi ja valida kõigi erialade vahel, mida sealne kutseharidussüsteem pakub. See on üks olulistest erinevustest võrreldes Eestiga, kus mõned erialad on mõeldud vaid gümnaasiumilõpetanule.

Ka Taani kutsehariduse õppeaeg ning selle paindlikkus on märkimisväärne, kuna see lähtub noore võimetest, soovidest ja eriala keerukusastmest ning õppetöö kestab 1,5−5 aastat. Eestis on noortele huvipakkuvad ning atraktiivsed erialad kutseharidussüsteemis sageli mõeldud vaid gümnaasiumilõpetanutele.

Heidi-Maarja Melts, Tartumaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist

 

Taanis taunitakse mittemidagitegemist

Kõik 15–17-aastased noored peavad olema hõivatud õpingute, töö, koolituse, vabatahtliku töö või mõne muu tegevusega. Riigil on õigus jätta pere lapsetoetuseta, kui 15–17-aastane noor ei osale mõnes eelnimetatud tegevuses.

Kõik Taani lapsed on kirjas riigi andmebaasis. Lastega, kes ei ole ühegi kooli nimekirjas, võtab karjäärinõustaja ühendust ja koostab nendega koos õpiplaani, et hoida neid hõivatuna. Selline süsteem toetab NEET- (Not in Education, Employment or Training) noorte arvu vähendamist. Karjäärinõustajana tunnen tööd tehes muret just nende õpilaste pärast, kes põhikooli järel mingil hetkel pildilt kaovad. Kui meil Eestis kaob noor haridussüsteemist, ei pruugi keegi seda märgata, sest siin puudub sarnane süsteem nagu Taanis. Kooli nimekirjast väljunud noore nimi hakkab karjäärinõustaja arvutiekraanil andmebaasis vilkuma, andmaks märku, et see noor tuleb üles otsida ja aidata tal endale rakendust leida.

Eestis on keeruline haridussüsteemist välja kukkunud noorele abi ja tuge pakkuda, kuigi abipakkujaid on meilmitmeid: Rajaleidja, töötukassa, noortekeskused jne. Alternatiivina riiklikule andmebaasile tasub panustada tugevale ja töötavale võrgustikutööle ennetamaks koolist väljalangemist ning leidmaks haridusteelt lahkunud noori. Selle toimimiseks ei pea ootama seadusemuudatust või muud riiklikku sekkumisviisi, vaid saame igaüks omas rollis juba praegu midagi ära teha.“

Marjana Luist, Saaremaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja

 

Prantsusmaal on olulisel kohal koolist väljalanguse ennetamine

Prantsusmaal on eriti viimastel aastatel saanud väga oluliseks koolist väljalanguse ennetamine ja väljalangenute toetamine. Selleks on loodud mitmeid meetmeid ja programme.

Prantsusmaal on sarnased keskused Eesti maakondlike Rajaleidja keskustega. Vahe on selles, et need keskused pakuvad ainult karjääriteenuseid. Meie mõistes õppenõustamisteenuseid korraldavad koolid ise, kaasates karjäärinõustajaid.

Kui Eestis ei pakuta karjäärinõustajate tasemeõpet ja eriala on neil erinev, siis Prantsusmaal peavad kõik karjäärinõustajad olema psühholoogi haridusega (Psychologist − Guidance Counsellor).

Väga sümpaatne oli MLDS- (Mission de lutte contre le décrochage scolaire) programm, mis oli mõeldud koolist varakult väljalangenute jaoks, kel pole lõputunnistust, kes on kaotanud motivatsiooni õppida või valinud vale eriala. Programm nägi ette järgmist tegutsemist.

  • Ennetamine – koolid peavad looma nn ümarlauad spetsialistidest, kes pakuvad välja ennetava tegevuse ja toetavad riskigruppi jäävaid õpilasi (õpiraskused, käitumisraskused).
  • Juba õpingud katkestanud noortele pakutakse nn tööharjutusi ja/või koolitusi, et õpilane hakkaks uuesti õppima või läheks tööle ning leiaks oma tee.
  • Kutsekooli (mida külastasime) eesmärk pole isegi mitte õpilast kooli tagasi meelitada, vaid kasvatada ta enesehinnangut, et noor saaks oma tegemistele tunnustust ja tal tekiks taas motivatsioon üldse midagi teha või kuskil osaleda. Sellised grupid toimivad kolmekuuliste töötubade-kursuste vormis: nt kokkamine, kunst, animatsioon jne.

Tiina Trampärk, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja

 

 

Väljalanguse ennetamine on teema, mis käis läbi kõikidest õppevisiitidest ning see on viimastel aastatel olnud tähelepanu all ka Eestis. 2015. aasta lõpus alustasid igas maakonnas tööd NEET-noortele mõeldud tugilad, et leida üles ja saada kontakti noortega, kes parajasti ei õpi või ei tööta. Rajaleidja keskused teevad tugilatega tihedat koostööd, et aidata ka nendel noortel läbi mõelda oma haridus- ja töövalikud ning toetada nende karjääriplaanide elluviimist.

Rajaleidja keskused asuvad Eesti igas maakonnas ning pakuvad kuni 26-aastastele tasuta karjäärinõustamist. Lisaks karjääriteenustele pakutakse õppenõustamisteenuseid. Õppeaasta jooksul saab Rajaleidjast tuge ja nõu ligikaudu 50 000 klienti. Keskuste tööd koordineerib sihtasutus Innove.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!