Õpetajale võib tunnis ka pai teha

20. mai 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Loomadega saab ehedust ja elulisust koolitundi tuua, arvab koolipsühholoog ja loomaterapeut Kristi Raava, kaheksa-aastase Labradori retriiveri Rosina perenaine. Foto: erakogu

Klassitoa probleemipuntra harutamisel võib olla abi neljajalgsest õpetajast. Tallinna 32. keskkooli psühholoogi ja Eesti ainsa väljaõppinud loomaterapeudi Kristi Raava innustusel on mõneski koolis kaasatud loomi õppetöösse.

Kui Kristi Raava tõi kaheksa aasta eest koju Labradori retriiveri Rosina, jäi talle tõukirjeldusest silma: sobib hästi teraapiakoeraks.

„Teadsin, mis on teraapia ja mis on koer, aga kes on teraapiakoer, polnud aimugi,” meenutab Raava. Psühholoogina tundis ta, et lastele võib see koer sobida, ja Rosin käis kaks aastat koos perenaisega koolis, olles tubli pingete mahavõtja. Siis leidis Raava, et väljaõppeta jääb tegevus pinnapealseks. Erialakirjandust lugedes leidis ta USA Denveri ülikooli, kus loodud instituut ­uurib loomade kaasamist ravisse ja õppimisse. Raava läbis kaheksakuulise programmi, kirjutas praktilise suunitlusega lõputöö ja on nüüd õpitut mitu aastat rakendanud nii oma kui ka teistes koolides. Enamgi: oma MTÜ-ga Tasapisi Targemaks koolitab ta ka teisi, kes tahaksid loomi ravisse ja õppimisse kaasata.

Maailma kogemus teraapialoomade kasutamises on lai, koduloomadest metsloomadeni. On mõned põhikriteeriumid: loom peab olema ohutu ja sotsiaalne, tasakaaluka psüühika ja hea stressitaluvusega ning talle peab meeldima inimesega koos olla ja tegutseda. Väiksest peale tuleb teda harjutada puudutuste, häälitsuste ja muu meluga. Igast loomast teraapialooma ei saa.

Raava isiklikud teraapialoomad on lisaks koer Rosinale ka merisiga Setu ja hobused. Pipi Pikksuka kombel Raava nendega kooli ei ratsuta, hobused elavad koos pererahvaga Aegviidus. Lisaks kasvab peres tulevane teraapiakoer Sophi (Landseeri tõugu), kes sobib nii teraapiaks kui ka vetelpäästeks. Raaval on ka küülik, aga isasloomade märgistamiskombe pärast pole tema teraapialoomaks just parim.

Õpib justkui möödaminnes

„Koertele, hobustele ja delfiinidele on maailmas palju teraapiaprogramme üles ehitatud,” tutvustab Raava. Aga kasutatakse ka pisinärilisi: hamstreid, merisigu, küülikuid, rotte.

„Loomi tuleb tunda, pead teadma nende eripära, vajadusi. Kui paned öise eluviisiga looma päeval tööle, pole see õige,” räägib Raava. Kasutatakse ka kasse, aga paljud inimesed on nende suhtes allergilised. Kassid pole ka kuigi hästi treenitavad. Samuti sobivad teraapiaks akvaariumikalad ja linnud.

Milline näeb välja koolitund teraapialoomadega?

Kui Kristi Raava läheb oma koolis kolleegi kutsel või enda algatusel kellegi tundi koos koera või meriseaga, selgitab ta eelnevalt välja, milline on klassi mikrokliima, tunni eesmärk, kasutegur looma toomisest. Mõni õpetaja kirjutab pika eelloo ja pakub ise harjutusejuppegi välja.

Kui Raava läheb teise kooli, tutvustab kool eelnevalt oma ootusi, laste võimekust ja Raava annab omakorda teada, mida tema loomad teha oskavad.

„Osa koole tellib meid laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks,” räägib Raava. „Õppetöös tekitavad loomad pingevaba õhkkonna. Seda juhul, kui laps ei tunne hirmu. Olukord on lõbus, mänguline, laps ei saa arugi, et õpib. Ja loomaga tund on see päris ja ehe asi. Kui räägime uuest õpikäsitusest, siis loomadega saabki seda ehedust ja elulisust tundi tuua. Loomad motiveerivad lapsi.”

Merisiga Setu käib vahel matemaatikatunnis. Kes vastab õigesti, tohib loomakesele pai teha. Lapsed mõõdavad õhinal looma sabakarvu, sööki, puuri. Osa ülesandeid on loomaga seotud, ta ise ei peagi kogu aeg aktiivne olema – võib hoopis põõnata.

Alavere põhikoolil on hea koostöö Kristi Raava ja Rosinaga kestnud juba kaks aastat. „Initsiatiiv oli meie poolt,” ütleb kooli direktor Renna Reisi. „Nägime selles võimalust anda sisu meie koolis oluliseks peetud väärtusele – hooliv suhtumine kõikidesse elusolenditesse. Nähes Rosinat õpetaja rollis, saades aru selle mõjust, leidsin, et Rosina tegevus tuleb lülitada 3. klassi inimeseõpetuse ainekavasse. Koera sobib kasutada eriti selliste teemade käsitlemisel, nagu minu ja teiste vajadused, sõbrad ja sõpruse hoidmine, sallivus, üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.”

Kool kooskõlastas Raavaga teemad ja nii õpetabki iga õppeaasta teisel veerandil ühel tunnil nädalas 3. klassis inimeseõpetust koer Rosin. Loomulikult perenaise abiga. „Kui õpilased ja õpikäsitus on muutunud, ei tohiks peljata kaasata õppimisse õpetajaid väljastpoolt,” on Reisi veendunud.

Kiusamisest vabaks koeraga

Lisaks õppetööle saab loomi kasutada ravis, iga spetsialist oma nurga alt. Näiteks füsioterapeut saab teha tasakaaluharjutusi, lihvida peenmotoorikat. Psühhoteraapias, mis on Raava põhilisi töömeetodeid, saab looma abil usalduslikku kontakti luua ja pinget maha võtta.

„Rosin on palju kiusamisvestlustel osalenud,” räägib Raava. „Istume lastega diivanil, koer magab meie juures ja vestleme, kuidas saada uuesti sõbraks. Kiusamisvestluse käigus tuleb lastel leida midagi head Rosina ja ka üksteise kohta. Positiivset märgates luuakse laste vahele taas sõbralikkuse ja sallivuse sild. Sellesse olukorda pole pinget sisse kirjutatud, tekib usaldus ja vaba õhkkond.”

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire puhul saab looma abil harjutada keskendumist. Loom on eksklusiivne töövahend. Saab välja mõelda harjutusi, mida laps muidu ei viitsi nii innukalt kaasa teha, aga koos loomaga teeb rõõmuga.

„Psüühikahäireid on väga erinevaid. Kes tahab ravis looma kasutada, peab teadma, mis on selle plussid ja miinused,” ütleb Raava. Autismispektrihäirega kasutatakse loomi palju, aga peab teadma, mis võib anda tagasilöögi. Näiteks on autistlike joontega inimesed tihti lõhnatundlikud ja loomadel on väga erinevaid lõhnasid (nt kergelt niiske kasukaga koer).

Kuressaare Vanalinna kool annab oma kodulehel teada, et korra nädalas viib õpiraskustega klassi põhiainete õpetaja ja klassijuhataja Triin Kivirähk õppetööd läbi õpikoer Bilbo abiga.

Kivirähk on eripedagoog, kes on töötanud nii eri- kui ka tavakoolis ja aidanud nii tava- kui ka eriklasside õpilasi. Paar aastat tagasi olid tema õpetada autistlike joonte ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilased, kellest mõne puhul võtted ja meetodid, mida õpetaja oli varem kasutanud, ei töötanud.

„Huvi kooliskäimise ja matemaatika õppimise vastu tuli neil lastel kuidagi tagasi tuua,” ütleb Kivirähk. Mõtte proovida töös õpikoera abi sai ta Kristi Raavalt. Nii sattuski toredaks sõbraks perre tulnud väike Corgi tõugu koer kooli. Praegu on Bilbo kaasatud õpiraskustega laste klassi matemaatika ja loodusõpetuse tundi, tavaklasside õpiraskustega laste õpiabitundi (tunnetusprotsesside arendamiseks jms). Bilbo motiveerib üht lugemisraskustega poissi lugema, ühele õpilasele keskendatud õppel olevat õpilast nädala jooksul hästi käituma ja tundides kaasa töötama. Preemiaks on jalutuskäik koerakesega kord nädalas koos sotsiaalsete oskuste arendamisega.

„Olen õpikoera kaasanud keerulistesse vestlustesse vanemate ja õpilastega,” märgib Kivirähk. „Et luua sõbralikku ja vaba õhkkonda ja maandada stressi.”

Preemiaks jalutuskäik

„Suuremad ja nähtavamad on töövõidud, kui ületatud on keerulised probleemid,” sõnab Kivirähk ja toob näiteid. Õpilane hakkas tänu tundidele õpikoeraga jälle kooli ja edasi juba matemaatika ja üldse õppimise vastu huvi tundma. Õpilane, kes keeldus lugemast koolitunnis, kodus ja logopeedi juures, tuli ja luges koerale lugemikust ette. Õpilane, keda käitumisraskuste ja sotsiaalsete oskuste vähesuse tõttu oli vaja õpetada individuaalselt, püüdis kogu nädala hästi käituda, et saaks Bilboga jalutama.

„Samuti võib töövõiduks pidada iga tundi, kus olen suutnud õpikoera abil lastele tunniteemad, mis õpiraskuste tõttu on neile vastumeelsed, muuta lõbusateks ja huvitavateks,” nendib Kivirähk ja lisab, et on tunde, kus eesmärgid ei saa nii hästi täidetud, kui loodetud, kuid päris selliseid olukordi, kus koer üldse last „ei kõneta”, olnud ei ole.

„Bilbo on rõõmsameelne, sõbralik, suhtlemisaldis, leplik, kannatlik ja just sellise välimusega, mis kutsub suhtlema ja pai tegema nii lapsi kui ka täiskasvanuid,” iseloomustab perenaine.

Õpikoera tööjõulisena hoidmisel on Kivirähki sõnul võtmeisik spetsialist või koerajuht, kellega koos koer töötab. Väga oluline on oma koera tunda ja osata teda „lugeda”, teada, mida looma töösse kaasates tuleb arvestada. Sellealase koolituseta ei tohi tegutsema hakata, manitseb Kivirähk.

Kolmepäevane töönädal

„Loomadega tööd saab rakendada siis, kui inimesele loomad meeldivad ja tal pole allergiat,” osutab Raava. Kui eesmärgiks polegi just foobiaga tegelda. Raava on nõustanud koerafoobia puhul, koer kaasatakse raviprotsessi samm-sammult.

Aga kui peaks tegelema mõne teise probleemiga, näiteks vanemate lahutusest tekkinud hingemurega, ja laps kardab looma, siis pole see õige töövahend.

„Nagu iga tööriist, ei tööta ka loom kõigi puhul,” rõhutab Raava. „Tuleb eelnevalt küsida, kuidas lapse suhted loomadega on. Vanemaga koos arutatakse asi läbi. Suuremate laste puhul saab nende endi käest küsida. See ei käi nii, et tuli mõte looma kaasata ja kohe teengi nii.”

Nagu iga töötaja, väsib ka loom. Rosina töönädal on maksimaalselt kolm päeva. Tööletulek ja kojuminek on autoga, et poleks liigseid lõhnu ja sigimist-sagimist. Kodus Aegviidu metsade vahel saab Rosin õhtuti elada oma koeraelu, olla see, kelleks loodud – ujuda järvedes ja mängida Sophiga.

„Tuleb valida harjutusi, mis looma vähem väsitavad,” ütleb Raava. Merisead on erinevad, mõnele meeldib rohkem süles olla kui teisele. Peab jälgima, et tegevus oleks loomale omane. Kevaditi teeb Raava Rosinaga rohkem õues tunde, et saaks liikuda.

Mida peab tegema õpetaja, kes tahab oma looma tundi tuua?

„Mõni inimene teeb südame järgi ja ilma ettevalmistuseta kõike õigesti, aga võib juhtuda, et ei tule välja, nagu peas on plaanitud,” vastab Raava. „Et kõik õnnestuks, tuleb riske maandada ja valmistuda. Õpetajal peavad olema baasteadmised. Kes on käinud meie juures loomateraapia arenguprogrammis, imestab pärast, et nii palju harjutusi on võimalik teha. Neil hakkab endal fantaasia tööle. Anname kaasa harjutuste kogu, kuidas õppida matemaatikat, eesti keelt koos loomaga, arendada sotsiaalseid oskusi jne.”

On ka koole, kus loomad – pisinärilised, kalad, papagoid, kilpkonn – kogu aeg elavad. Neidki võiks kasutada sihipäraselt, mitte pelgalt kõrvalt jälgida. Raava koos oma loomaarstist abikaasaga räägib koolitusele tulnutele ka loomade haigustest ja sellestki, et tuleb läbi mõelda, mis saab koolis elavatest loomadest puhkuse ajal.

Loomateraapia praktiku arenguprogrammis osalejaist on umbes veerand koolidest. Õpetajate kõrval koolijuhid, noorsootöötajad, erispetsialistid, loomaomanikud, kel hoopis teine eriala. Koolituse käigus valmib lõputöö, kus igaüks analüüsib oma looma, koostab harjutusi ja avastab end selles valdkonnas.

Koolitusel on käinud ka Aegviidu kooli direktor Tiina Steinberg – et aru saada, milline peab olema koer, kes viibib laste juures.

„Mul on kuldne retriiver, keda olen mõnel korral kooli kaasa võtnud. Muidugi meeldib ta seal kõigile,” räägib Steinberg. „Tutvusin koolitusel mitmesuguse tegevuse ja mängudega, mida saab koertega läbi viia. Arvan, et peaksin oma koeraga treenima veel mõnda mängu. Ja veel pole ka tõendit. Pooldan koera kaasamist klassitundi. Mõjub väga hästi.”

Siiski on koolides loomi „püsipersonalina” veel vähe. „Paljud käivad koolitustel ja lubavad jätkata, aga kui palju nad seda hiljem teevad, ma ei tea,” sõnab Raava. „Arendame oma loomateraapia praktiku arenguprogrammi edasi. Tuleb välja töötada materjali, mis annab õppijatele pidepunkte. Järjepidevalt tuleb teha teavitustööd, et loomaga ei hakataks töötama uisapäisa ja emotsiooni pealt. Tööle hakkavaid koeri on oluline testida ja kontrollida, millised on nende eeldused selleks tööks. Veelgi olulisem on, et inimesed teaksid, kuidas loomaga töötada.

USA õpingutel korrutati meile korduvalt: võtmeisik on inimene, mitte loom, loom annab inimesele võimaluse seda tüüpi tööd teha,” ütleb Raava. „Teraapialoom ei tee üksinda teraapiat, selleks on vaja spetsialisti-inimest. Eestlane usub loomadesse ja loodusse – see on hea algus loomadega töötamiseks. Seitsme aasta jooksul olen saanud oma loomadega töötades tunda inimeste tänulikkust ja häid emotsioone – see on töö, mis puudutab mind ja teisi.”

Iga kooliaasta alguses alustab uus grupp oma teekonda loomateraapia arenguprogrammis, avastades iseennast ja oma loomi.

„Avastasin iseennast ja sain teada, kui oluline on loomi hoida. Sain teada, kus on minu nõrgad kohad, ja täpsema sihi, kuhu edasi minna,” kirjutas Raavale üks koolituse osaleja.

 


Õpikoeraga töötamise ABC

  • olen läbinud koolitused
  • mulle on tihti nõuandjaks loomaterapeut Kristi Raava
  • olen loonud koerale sobilikud töötingimused ja arvestan tema jõudlust
  • mõtlen hoolega läbi tunnid, et maandada riskid ja üllatusmomendid
  • klassis on kindlad reeglid, millest kõik kinni peavad
  • jälgin looma stressikäitumist ja lahendan olukordi vastavalt sellele
  • haige loom tööl ei käi, küll aga saab ta tundi positiivselt mõjutada kodust
  • käime pärast tööpäeva pikalt jalutamas,
  • kord nädalas osaleme agility-treeningul.
Allikas: Õpikoer Bilbo perenaine eripedagoog Triin Kivirähk

 

Loomateraapia sobib hästi lastele ja noortele, kellel on:

  • raskusi eneseavamisega,
  • tähelepanu- ja keskendumisraskused,
  • leina ja vägivalla kogemus,
  • ärevus ja pingeseisund kehas,
  • hirmud (koerafoobia, ­esinemishirm jne),
  • madal enesehinnang,
  • suhtlemise ja kontaktiloomise probleemid,
  • depressioon,
  • vähene usaldus iseenda ja maailma suhtes,
  • käitumisraskused jm.
Allikas: MTÜ Tasapisi Targemaks

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetajale võib tunnis ka pai teha”

  1. Andrus.Mets. ütleb:

    Minu abilised teraapias on džungaari. hamstrid. Nad ületavad mu dopamiinihaiguse ja asteenia. Saan vabalt ennast väljendada ja mul on nendega alati lõbus. On olemas ka teraapia taimi nagu kirss.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!