Õpetajate avalik pöördumine valitsuse ja riigikogu poole

5. mai 2016 - Õpetajate avalik pöördumine valitsuse ja riigikogu poole kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti rahvas on haridususku – oleme alati tahtnud, et järgmine põlvkond oleks ikka kõrgemini ja kvaliteetsemalt haritud. See eeldab aga, et järgmise generatsiooni õpetaja on vähemalt sama hea kui eelmise põlvkonna õpetaja. Paraku on praegu Eestis õpetajate järelkasvuga väga kurvad lood – pealekasv puudub ja ametikohale on konkurents väike, et mitte öelda olematu.

Elukestva õppe strateegia, mis on riiklik hariduse arendamise alusdokument, ütleb: „Eesmärk on õpetaja ameti kujundamine selliseks, et koolis töötamine muutub arvestatavaks valikuks parimatele. Õpetaja keskmine palk tuleb tõsta tasemele, mis on võrdne Eestis töötava kõrgharidusega spetsialisti keskmise palgaga.“ Selle spetsialisti keskmine töötasu ongi 120% üldisest riiklikust palgast. Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist, kuid täiskoormusega töötades garanteerib riik käesoleval aastal õpetaja töötasuks 958 eurot, mis moodustab riigi keskmisest (mitte kõrgharidusega töötajate keskmisest) palgast vaid 86%.

Tänaseks üle aasta ametis olnud valitsus on sõnades deklareerinud, et meie riigi üks olulisi prioriteete on haridus. Intervjuudes ja vestlustes on see tõesti nii, ent mitte tegudes. Meile ainult räägitakse õpetajate eelisrahastamisest. Ometi on koalitsioonileppe lisas kirjas, et õpetajate keskmine töötasu peab aastaks 2019 tõusma 120% riigi keskmisest töötasust, mis eeldab, et õpetaja miinimumtöötasu, mille riik kehtestab valitsuse määrusega, on võrdne riigi keskmise töötasuga. See tähendab, et kui õpetaja keskmine töötasu oleks 120% riigi keskmisest, siis peaks tema miinimumtöötasu olema 100% riigi keskmisest palgast ehk sellega võrdne.

Eelmisel nädalal kinnitas vabariigi valitsus eelarvestrateegia aastateks 2017–2020. Selle dokumendiga määratakse tegelikud prioriteedid riigi poliitikas. Tegelikkuse ja lubaduste vahel on selge lahknevus – need ei leia ühisosa. Õpetajate palgafondi kasvuks näeb meie valitsus ette AINULT 2% lisaraha. Samas dokumendis prognoosib valitsus majanduskasvu aastateks 2017–2020 6% aastas ja keskmise palga tõusu ennustatakse ca 5% aastas. Õpetajate töötasu tõusuks nähakse samal ajal ette 2% aastas. Tundub, et valitsus järjekordselt alavääristab meid, kuid Eesti riigi ja rahva tuleviku huvidele mõeldes ei saa õpetajad sellega enam leppida. Valitsus ja ministeerium võivad rääkida, et õpetaajaametil on prestiiži ja väärtust, ent ainult sõnadest ei piisa, seda tuleb näidata ka tegudega.
Meie haridust ja õpetajaid enda sõnul prioriteetseks pidava valitsuse esimese tööaasta tulemus on see, et õpetajate töötasu lähenemine riigi keskmisele peatus. Eelmisel kolmel aastal on õpetajate töötasu sammhaaval liikunud riigi keskmisele palgale lähemale – 2012. aastal moodustas õpetaja töötasu miinimum keskmisest palgast 73%, 2015. aastaks tõusis see 86%-ni ning sel aastal jääb protsent samale tasemele. Kui arvestame valitsuse lubadust õpetajate palku tõsta 2% aastas, siis 2019. aastaks on õpetajate töötasu miinimum riigi keskmise palgaga võrreldes langenud 78%-ni. Siinkohal toon ära tabeli, milles võrreldakse õpetajate töötasu miinimumi ja keskmise palga suhet ning milliseks see kujuneb järgnevatel aastatel, kui õpetajate palgatõus saab olema 2% aastas:
5343289t75h5417

Ülaltoodud tabelile toetudes väidan kindlalt, et hästi tasustatud ja motiveeritud õpetaja EI OLE meie riigi prioriteet. Me ei saavuta kindlasti jätkusuutlikku majanduslikku õitsengut, kui meie riigis antava hariduse sisu ja kvaliteet hakkavad langema, sest meil ei ole varsti enam õpetajaid, rääkimata väga headest ja innovaatilistest õpetajatest. Meie õpetajatena ootame oma õpilastelt ja sama moodi ootavad õpilased meilt kui suunajatelt ja juhendajatelt oma lubaduste täitmist iga päev, mitte ainult kord nelja aasta jooksul. Sama ootame meie – Eesti õpetajate esindajad -, et valitsus ja riigikogu peaksid oma lubadusi ja hakkaksid konkreetselt tegutsema, selmet oma lubadusi aastast aastasse ümber sõnastada ning eelarvestrateegia ja konkreetsete eelarvete kaudu annulleerida. Ootame kohest tegutsemist valitsuselt ja riigikogult, et lõpetataks üleolev suhtumine meisse (lubada võib, kuid lubadusi täitma ei pea) ning hakataks täitma oma antud lubadusi meie riigi tuleviku nimel, just nii, nagu meiegi iga päev oma õpilastele antud lubadusi täidame. Nõuame koheselt plaani koostamist ja sotsiaalpartneritele tutvustamist, kuidas jõutakse aastaks 2019 õpetajate miinimumtöötasuga lubatud 120%-ni riigi keskmisest palgast.
Et puutume õpetades kogu aeg noortega kokku, teame, et eesmärke on lihtsam täita, kui keeruliste otsuste tegemisel on keegi abikätt ulatamas. Meie ulatame oma abikäe hea meelega alloleva tabeli näol, kus on ära toodud õpetajate töötasu vajalikud tõusud järgmisel kolmel aastal, et jõuaksime valitsuse seatud eesmärgini – et õpetaja saaks keskmiselt sama palju tasu oma töö eest kui iga teine kõrgharidusega spetsialist Eestis.
5343293t75h5cc5

 

 

 

 

Aitab ebaselgusest ja hämamisest, austatud valitsus ja riigikogu. Asume tegudele!
Lugupidamisega
Reemo Voltri
Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees