Pidulik praktikum Tamme gümnaasiumis

27. mai 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Geenilabori avapraktikumil lõi kaasa ka Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson. Foto: Sirje Pärismaa

Geenilabori avapraktikumil lõi kaasa ka Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson. Foto: Sirje Pärismaa

Eestis esimese koolina on Tartu Tamme gümnaasiumil nüüd moodne geenilabor. Biotehnoloogia laboritöödeks vajalike tarvikute ja reaktiivide jaoks kogusid õpilased ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu ligi 3000 eurot, projekti toetas ka HTM.

Uude laborisse esimesesse praktikumi 20. mail olid palutud Hooandja kaudu raha annetanud, kes said määrata oma süljest geenimutatsiooni HIV-i resistentsuse geenist CCR5. Praktikumi ja projekti üks eestvedaja oli vilistlane, PhD Kaarel Krjutškov (Karolinska instituut ja tervisetehnoloogiate arenduskeskus), kes esmalt õpetas osalejaid pipeteerima. Ülesanded tekitasid suurt elevust.

Üks annetajaist, ettevõtja ja vilistlane Neinar Seli ütles, et pipettidega käib töö mängeldes ja laboris on palju muutunud ajaga, mil tema bioloogiakandidaadi väitekirja tegi. Juba koolis on vaja teaduse poole liikuda, loodetavasti tuleb siis ka järelkasvu.

„Osa koole teeb veel sarnaseid praktikume, aga siiski suhteliselt vähe ja selleks minnakse kõrgkoolide laboritesse. Ka meie käisime ligi 15 aastat ülikooli laboris,” rääkis bioloogiaõpetaja Urmas Tokko. „Nüüd oleme sel alal gümnaasiumidest kõige kaasaegsemad. Saame käsitleda rohkem bio- ja geenitehnoloogia ehk nii-öelda kaasaegse bioloogia teemasid. Selline võimalus arendab ka õpetajaid.”

Hooandja kaudu rahastuse otsimine andis õpilastele projekti koostamise ja juhtimise ning meediatöö kogemuse, mis on osa ka teadlaste igapäevaelust.

„Puhtalt annetustega ei õnnestu sellist projekti siiski teha,” lisas Tokko. Hooandjast saadi küll lühikese ajaga kokku pisut alla 3000 euro, aga projekti kogumaksumus oli ligi 10 000 ja ministeerium eraldas märkimisväärse osa.

Tamme gümnaasiumis on aastakümneid olnud looduskallakuga klassid ja loodetavasti suureneb huvi loodusõpetuse vastu veelgi.

„Teatud inimesed huvituvad laboribioloogiast, osale meeldib bioloogia põhjusel, et loodust saab õppida tundma õues,” ütles Tokko. „Laboritööd on tugevalt seotud rohelise bioloogiaga, sest tänapäeva liigimäärangud käivad suuresti DNA järgi.”

Praktikumis osalenud haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et geenilabor lubab Tamme gümnaasiumil populariseerida loodus-, täppis- ja tehnoloogiateadusi kõige õigemal viisil – lubades noorel käed sõna otseses mõttes külge panna. Kooliharidus pole ainult ainetarkus, vaid ka ettevõtlikkus ja kogemus, mis lubab tõsiselt kaaluda karjääri valdkondades, mida üldhariduskool tavapäraselt ei õpeta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!