Vahetusõpilasena Belgias

27. mai 2016 Merilin Raidmets vahetusõpilane Belgias - Kommenteeri artiklit
Merilin Raidmets

Merilin Raidmets

Olen õppinud sel õppeaastal vahetusõpilasena Belgia koolis, mille nimi on Scheppers Instituut Mechelen. Tundides olen teinud enamasti kõike kaasa. Algul oli see keelebarjääri tõttu muidugi raske. Jälgin Belgia koolis humanitaarsuunda ning Eestis olen olnud samuti humanitaar­klassi õpilane. Ausalt öeldes nägin Belgia kooli juures algul ainult halba, aga see tuli sellest, et pidin oma mugavustsoonist lahkuma. Uute reeglitega kohaneda ongi raske ja see võtab aega.

Nüüdseks olen juba üle üheksa kuu õppinud Belgias ning selle aja jooksul on kogunenud pikk nimekiri Eesti ja Belgia kooli erinevustest. Või siis vähemalt Saku gümnaasiumi ja Scheppers Instituut Mecheleni erinevustest.

Mitmendas klassis ma käin?

Üks erinevus on see, et käin Belgia koolis alles viiendas klassis, ehkki olen juba 18-aastane. Miks nii? Asi on selles, et Belgias jagatakse 12 kooliaastat kolme osasse. Pärast lasteaeda lähevad lapsed algklassi, mis kestab kolm aastat. Järgmine aste kestab samuti kolm aastat. Viimane aste hõlmab endas kuut aastat. Mina käin selle viimase kooliastme viiendas klassis. Klasside numbrid on erinevad, kuid tegelikult lõpetavad belglased oma kuuenda klassi niisama vanalt kui eestlased gümnaasiumi.

Kui pikk on koolipäev?

Kõigis Belgia koolides lõpeb koolipäev enam-vähem samal ajal ning koolipäeva pikkus ei sõltu sellest, mis klassis keegi käib. Eesti mõistes on algklassilastel sama palju tunde kui gümnasistidel. Minu koolis algavad tunnid kell pool üheksa ja lõpevad kell neli. Erandiks on kolmapäev – siis lõpevad tunnid kõigis Belgia koolides kell 12. See kompenseerib ülejäänud nelja koolipäeva pikkust.

Lõunapaus

Teine suurem erinevus on lõunapausid. Minu koolis on lõuna jaoks poolteist tundi. Lõunapausi ajal on lubatud kooliterritooriumilt lahkuda ning väljas söömas käia, aga võime ka kooli sööklasse jääda. Vajadusel saab lõunapausi ajal avatud õppekeskuses järgnevateks tundideks õppida ning õpetajate juures konsultatsioonides käia. On võimalik pausi ajal mängida. Spordisaalis on võrkpalliplats, kus klassid omavahel võistlevad, toimub klassidevahelisi jalgpallivõistlusi, saab mängida pesapalli jne. Tegevust jagub.

Pikad lõunapausid on Belgia kooli suur pluss. Poolteist tundi on täpselt paras aeg, et rahulikult süüa, koolitööst natuke puhata ning siis värske peaga järgmistesse tundidesse minna.

Hindamine

Seda vaadet jään kindlasti igatsema. Vahel on mõnus lihtsalt üle majade katuste vaadata. Foto: Merilin Raidmets

Seda vaadet jään kindlasti igatsema. Vahel on mõnus lihtsalt üle majade katuste vaadata. Foto: Merilin Raidmets

Belgias hinnatakse teisti kui näiteks Saku gümnaasiumis. Minu teada kasutab osa Eesti koole sama süsteemi, mis Scheppers Instituut, aga minu jaoks oli see kõik uus ja huvitav. Mitte ühelegi tööle ei anta Belgia koolis konkreetset hinnet, saad lihtsalt teada, mitu punkti võimalikust maksimumist sa said, ning kui neid on üle poole võimalikust, oled testi läbinud.

Järelevastamist siin ei eksisteeri. Kui test ebaõnnestus, siis pead järgmise testiga lihtsalt kõrgemad punktid saama, et ebaõnnestumist kompenseerida. Tunnistusele ühtegi hinnet ei panda, selle asemel on seal kirjas, mitu protsenti sajast igas aines oled saavutanud. Kui üle 50 protsendi, siis on aine läbitud.

Igal aastal on Belgia koolis kaks või kolm korda eksamid. Enne jõule, osal klassidel kevadel ja lõpueksamid on suvel. Eksamid on peaaegu igas õppeaines, mis tähendab, et kokku on vaja sooritada üle 12 eksami. Vahel on eksam iga päev ja mõni päev lausa kaks eksamit järjest. See on Belgia süsteemi kõige ebameeldivam osa. Päris karm, millise stressi all õpilased eksamite ajal on. Kahju on vaadata, kuidas sõbrad kuu aega enne eksameid tuubivad ning kardavad. Paraku on nii, et kui mõnes aines kõigi eksamite peale kokku üle 50 protsendi ei saa, pead õppeaastat kordama jääma. Aasta kordamine on Belgias palju tavalisem kui Eestis ning tean õpilasi, kes on isegi rohkem kui ühe korra istuma jäänud.

Suhted õpetajaga

Mu klassiõde Lisa näitas meie õpetajale telefonist, kuidas Snapchati filtrid töötavad. Foto: Merilin Raidmets

Mu klassiõde Lisa näitas meie õpetajale telefonist, kuidas Snapchati filtrid töötavad. Foto: Merilin Raidmets

Belgia koolis on õpetajate ja õpilaste suhted sõbralikud. See on üks aspekt, mille hea meelega Eesti kooli üle tooksin. Õpetajad on Belgias väga noortepärased ning tunni ajal räägitakse nii õpilaste kui ka õpetajate eraelust ja seotakse see kuidagi tunni teemaga. Nii on klassis palju vabam õhkkond ja tunnis käia meelepärasem. Kui minu klassi kultuuriõpetaja sai emaks, läksid paljud meie klassist talle külla, viisid lilli ja õhupalle ning soovisid õnne.

Ka tundide läbiviimine on Belgias paremini läbi mõeldud ja õpilasi kaasatakse rohkem kui meil. Õpetaja küsib pidevalt õpilaste arvamust ja vaatepunkti ning tihti teeme ka paaristöid ja arutleme terve klassiga.

Õppematerjalid

Belgia koolis on väga palju paberimajandust ja vähe õpikuid. Foto: Merilin Raidmets

Belgia koolis on väga palju paberimajandust ja vähe õpikuid. Foto: Merilin Raidmets

Kui Eestis on iga aine jaoks eraldi õpik, mitu vihikut pluss veel töövihik, siis Belgias jagatakse suurem osa materjalist välja paberilehtedel, mille õpilased ise kaustadesse sorteerivad. Osas ainetes on õpikud ka, kuid neid väga ei kasutata. Eraldi vihikute asemel on kõigil üks suur plokk, kuhu vajadusel märkmeid kirjutatakse, ning hiljem leiab see üksik paberileht loodetavasti vastava aine kaustas endale koha. Enamasti on õpetajad valmistanud iga tunni jaoks PowerPointi esitluse, mille nad siis tunnis ette kannavad ja ise sinna juurde räägivad. PowerPointi ja õpetaja jutu järgi peame töölehti täitma või märkmeid tegema.

Alguses tahtis selline süsteem palju harjumist ja ausalt öeldes on mu koolikapis endiselt suur segadus. Ma lihtsalt keeldun iga aine jaoks eraldi kaustikut ostmast ja üritan võimalikult palju ühte kausta mahutada. Aga saan aru, miks selline süsteem hea on, ning usun, et kui oleksin esimesest klassist saati niimoodi teinud, saaksin hakkama küll. On ju mugavam, kui kõik asjad on ühes kohas ega pea pidevalt vihikuid otsima.

Presentatsioonid

Ma pole seda tüüpi inimene, kellele meeldiks väga klassi ees esineda, aga kuna õpetajad annavad tihti rühmatöid ja projekte, mis tuleb ette kanda, näen ise ka ise, kui palju olen ettekannete vallas arenenud. Saan täiesti aru, miks Belgias nõutakse, et igas humanitaar­aines tuleb semestris teha vähemalt kaks presentatsiooni. Kui ma nendega juba võõras keeles hakkama saan, peaks see eesti keeles ju väga ladusalt minema.

Muidugi erinevad kahe riigi koolid veel paljuski, aga kui ma kõik siin välja tooksin, võiks sellest lausa eraldi ajalehe välja anda. Belgias koolis olen aru saanud, et kõike head korraga ei saa ning koolid on eri aspektides tugevamad või nõrgemad.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!