Õpipoisiõpe Narvas, Tallinnas ja Järvamaal
Mai seisuga on töökohapõhise õppega alustanud 23 õppeasutust ja 927 õpipoissi ning aastaks 2020 soovib Eesti riik koolitada 8000 õpilast. Foto: Raivo Juurak
Elukestva õppe strateegiast ilmneb, et jätkuvalt on Eestis suur nõudlus oskustöötajate järele. Olukorras, kus ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta, peaksid koolid ja tööandjad tegema senisest enam koostööd.
Seejuures on vaja pöörata erilist tähelepanu madala kvalifikatsiooniga inimeste õppele, arvestades tööturu vajadusi.
Üks hea võimalus selleks kutsehariduses on töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe, mis toimub kooli, õppija ning ettevõtte koostöös. Õppija läbib kaks kolmandikku õppest ettevõttes ja ühe kolmandiku koolis. Tegu on elulähedase õppevormiga, kus vajalikud praktilised oskused omandatakse igapäevase praktilise töö käigus. Seejuures maksab tööandja õpipoisile ettevõttes tehtud töö eest tasu, mis on suurepärane eelis esimese eriala omandajale, võrreldes teiste õppevõimalustega.
Mai seisuga on töökohapõhise õppega alustanud 23 õppeasutust ja 927 õpipoissi ning aastaks 2020 soovib Eesti riik koolitada 8000 õpilast.
Narva kutseõppekeskus
Narva kutseõppekeskus on selle õppevormi rakendamisel staažikas. Siin on pakutud õpipoisiõpet juba alates aastast 2010, ühtekokku 242 õpilasele. Kutseõppekeskuse praktika koordinaatori Anželika Vaino-Keskküla sõnul on nende koolis võimalik õppida töökohapõhises õppes kõigil erialadel. Töökohapõhiselt on juba õpitud kaubanduse, energeetika ja automaatika, mehaanika ja metallitöötluse, äriteenuste, turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning ka rõivaõmblemise õppekava rühmades.
Esimese õpipoisiõppe grupi moodustamisel algatas koostöö ettevõte. Hiljem on teinud ettepanekuid töökohapõhist õpet korraldada nii kool kui ka ettevõtted. Üldjuhul tuleb siiski koolil endal tublisti pingutada, et töökohapõhist õpet ettevõtetes tutvustada ja leida võimalusi selle õppevormi reklaamimiseks.
Narva kutseõppekeskusel on kuue viimase aasta jooksul välja kujunenud mitu pikaajalist partnerit suurettevõtete seas. Mõni ettevõte on palganud eraldi töötajad, kelle üks tööülesanne on kooli ja ettevõtte õppekorralduse koordineerimine.
Tallinna tööstushariduskeskus
Tallinna tööstushariduskeskuse töökohapõhise õppe koordinaator Marika Valk leiab, et selle õppevormi puhul on ettevõttel suurem vastutus. „Reaalses töös omandatud teadmised ja oskused vastavad otseselt õpipoisiõppes osaleva ettevõtte enda vajadustele,” ütleb Valk.
Marika Valk peab vajalikuks propageerida töökohapõhist õpet ettevõtete ja kutseõppeasutuste ning potentsiaalsete õpilaste seas, et tööturule lisanduks aktiivseid ja erialase ettevalmistusega inimesi. Õpipoisiõpe aitab ühtlasi tagada sujuva ülemineku haridusest tööellu ja annab täiendava võimaluse osaleda elukestvas õppes.
Tallinna tööstushariduskeskuses on võimalik õppida töökohapõhises esmaõppes külmamehaaniku, müüja-klienditeenindaja, sõiduauto pindade hooldaja ja rehvitehniku erialal. Jätkuõppes saab õppida robotitehniku, autodiagnostiku, auto kere- ja värvitööde meistri, külmatehnika paigaldusjuhi erialal. Koostöös tööandjatega pakub kool võimalusi õppida ka teistel õppekavadel.
Järvamaa kutsehariduskeskus
Järvamaa kutsehariduskeskuse õpipoisiõpe on seni piirdunud Väätsa Agroga. Kutsehariduskeskuse praktika koordinaatori Riina Muuga sõnul oli õppegrupi algataja kool: põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi pöördus töökohapõhise õppe tutvustamiseks paljude põllumajanduse tööandjate poole. „Kõige aktiivsem oli AS Väätsa Agro juhtkond, kes nägi töökohapõhises õppes head võimalust parandada oma töötajate erialateadmisi ja -oskusi ning seeläbi ka töötulemusi. Kooli ja ettevõtte esindajad arutasid õppekava ühiselt läbi ning õpetajad tutvusid enne õppe algust ettevõtte töökorraldusega,” ütleb Muuga.
Töökohapõhise õppega alustamine oli Järvamaa kutsehariduskeskuses üsna hõlbus alates sealtmaalt, kus ettevõte kutsehariduskeskuse jutule võttis, et koostöövõimalusi arutada. Seejärel tuli komplekteerida õppegrupp, kes osaleks aktiivselt õppetöös ja läbiks edukalt õppekava.
Õppides praktilise töö käigus
Tihti tuleb ettevõtteid, eriti väikeettevõtteid veenda, et töötajate kõrge kvalifikatsioon loob konkurentsieelise ja ettevõtted peaksid seetõttu olema huvitatud nii olemasolevate töötajate teadmiste ja oskuste arendamisest kui ka tulevase tööjõu ettevalmistusse investeerimisest.
Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe tutvustamist ja arendamist teostatakse Euroopa sotsiaalfondi toetatavatest tegevustest, mida ühendab nimi PRÕM – „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika”, „Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine” ja „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul”.