45 aastat olümpiastardi saadet: laste võistlused on suurte omadest keerukamad

17. juuni 2016 Meeli Parijõgi toimetaja - Kommenteeri artiklit
Anu Säärits kutsub koolinoori võistlema. Foto on tehtud „TV 10 olümpiastardi” 45. hooaja avaüritusel. Foto: Siim Lõvi / ERR

Anu Säärits kutsub koolinoori võistlema. Foto on tehtud „TV 10 olümpiastardi” 45. hooaja avaüritusel. Foto: Siim Lõvi / ERR

 

ETV sporditoimetaja Anu Säärits on „TV 10 olümpiastardi” saadet teinud juba 22 hooaega. Sari ise on poole vanem – tänavune hooaeg oli 45. Kuidas üks telesaade nii kaua on vastu pidanud?

Anu Säärits: „„TV 10 olümpiastarti” on Eesti telesarjadest tõesti kõige kauem kestnud. 1971. aastal tuli mitmel inimesel mõtteid, et võiks televisioonis teha noorte ja spordiga midagi põnevat. Otsustati mitmevõistluse kasuks. Valiti alad, mida kehalise kasvatuse tundides nii ehk nii tehakse.

Suurem osa sarjas osalevatest lastest ei saa mitmevõistlejaks ega ka sportlaseks, aga see kahepäevane, varem ka kolmepäevane katsumus – teha mitmevõistlus läbi – annab võimsa mälestuse.

See ei ole lihtne võistlus, tihtipeale on väikestel võistlejatel kümneid probleeme: kuidas alalt alale keskenduda, kuidas ennast realiseerida, kui ümberringi on nii palju huvitavat. Samamoodi on täiskasvanutel debütandina olümpiavõistlustel.

Ka konkurentsis võib olla ootamatu moment: oled oma kooli Gerd Kanter, aga teiste parimate sekka tulles on õige mõõde käes – võid ehmatuseks olla alles 70. Aga pole tähtis, kas oled ees või taga, vaid saadud kogemus. Kui julged proovida, siis võidad alati – saad teada, kes sa oled, kus sa oled teistega võrreldes ja mida tuleks edasi teha.

Peale võistlemise toob lastele rõõmu suhtlemine, üksteise toetamine, võistlustele sõit ja uued sõbrad. Ja kui oled väga hea, saad väga hea auhinna ja televisiooni ning 20 aasta pärast imetleda, kuidas sinust hakkas midagi kooruma. Kui oled saanud kõvaks spordi­ässaks, muu valdkonna tegijaks või heaks emaks või isaks, on lahe vaadata, et näe, suutsin isegi teivast hüpata.

Vilistlaste kokkutulekuks vanu protokolle vaadates on tore näha, millised eri valdkondade tublid tegijad on lapsepõlves koos võistelnud. Näiteks Linnateatri näitleja Maiken Schmidt jooksis väga hästi 600 ja 60 meetrit. Aga oluline pole, kui edukas keegi praegu on, vaid kooliajal saadud sportimisrõõm, -motivatsioon ja -oskused.”

Geniaalne idee ja suure südamega inimesed

Anu Säärits: „Sarja järjepidevus on tänu sellele, et kõik on hoolinud. Sarjal on vedanud, et kergejõustikuliidus on korraldajad, kes on endised võistlejad. Meil on väga hea koostöö. Oleme püüdnud pakkuda huvitavaid ideid ja lastepäraseid võimalusi, kuigi rahaga pole olnud lihtne. Noortesporti ju kapaga raha ei jagata. Küsimus pole ainult sarja toetuses, vaid ka koolilaste treeningu- ja transpordirahas.

Kui on entusiastlikud treenerid ja õpetajad ning kooli juhtkond sporti soosib, siis ei jää lapsed starti tulemata. Ka klubide treenerid ei pea paljuks käia ühe-kahe lapsega terve hooaja võistlemas, olles ise tipptreenerid, kes valmistavad ette ka olümpiasportlast.

Treenerid ei saa selle nädalavahetuse töö eest mingit tasu. Nad on mõnusalt hullud fanaatikud. Õnneks on neid hulle jagunud palju. Vanema põlvkonna asemel on tulnud noorem põlvkond treenereid, kellest paljud on ka ise selles sarjas võistelnud, nagu ka nende lapsed. Peresid, kus „TV 10” sarjas on osalenud isa ja poeg või ema ja tütar, või hoopis isa ja tütar ning ema ja poeg, on tohutult palju.

Kokkuvõttes on järjepidevuse taga geniaalne idee, suure südamega inimesed treenerite seas, kergejõustikuliidus ja televisioonis, palju abilisi ning muidugi tublid lapsevanemad ja ägedad noored võistlejd, kes on tahtnud oma vanemate või endiste ässade rekordeid üle lüüa.”

Lastevõistluse eripära ehk Kus on finišijoon

Anu Säärits: „Minul tuleb 22 hooaega „TV 10-s” ära. Tegin esimese saate tudengina koos Marko Kaljuveeriga mais 1995 Pärnus ühel etapil. Mäletan, et hirmsasti sadas vihma ja võistles palju tulevasi sportlasi.

Kergejõustikuvõistlused on tele jaoks ühed keerulisemad, kuna üheaegselt toimub palju alasid. Laste võistlused on omakorda profisportlaste omadest keerukamad, sest tavaliselt pakuvad lapsed ikka üllatusi. Näiteks viimasel etapil. Üks tüdruk vedas päris tugevat 600 meetri jooksu. Kui joosta oli veel umbes 60 meetrit, jäi ta äkki seisma, vaatas ringi ja lõpuks lonkis viimasena üle joone. Küsisin, miks ta varem ära lõpetas. – „Aga seal oli üks joon, ma arvasin, et see ongi finiš.” Oli küll hea staadion, finišijoon selgelt välja joonistatud, onud stopperite ja finišikelladega ning kaamera finiši otsa peal, aga lapsel läks ikka sassi.

On olnud väga hullu ilmaga võistlusi, kus tohutult sadas või puhus väga kõva tuul. Näiteks eelmise aasta Kuressaare finaalis nägin nii mina kui ka treenerid, kellest mõni oli 40, mõni 50 aastat töötanud, esimest korda, kuidas kohtunikud hoidsid tõkkeid ning jooksid viimasel hetkel eest ära. Lastel oli väga raske võistelda – kuidas sa jooksed onule või tädile otsa.

Hiiumaal on alati väga ägedad finaalid ja kuna jaanipäev on lähedal, käib igal õhtul kõva jaanitants. Saartelt on keeruline tulla, aga näiteks Orissaare kool Saaremaalt ei ole 45 aasta jooksul kordagi puudunud. Rakvere reaalgümnaasiumis on fantastiline treenerite kaader ja mulgid on kõvad punnijad. Kui 70-ndate alguses oli Ida-Virumaa võistlejaid palju, aga vahepeal nad kadusid ära, siis nüüd on jälle osalejaid Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Narvast. Paljud väiksed koolid on käinud võistlustel tänu entusiastlikele õpetajatele-treeneritele. Spordi või mis iganes huviala puhul on kõige hullem, kui lastele ei anta võimalust osaleda.”

10 000 last või rohkemgi

Anu Säärits: „Halb, et kehalise kasvatuse tunde on nii vähe. Mida vähem neid on, seda raskem on lastel oskusi omandada ja nii võib tekkida hulk lapsi, kes ei tahagi sporti teha. Mulle meeldivad koolid, kus kehalise kasvatuse õpetajad seisavad oma ala, olgu suusatamise, uisutamise või ujumise eest. Kui kas või ühel nädalal on lumi maas, renditakse suusad, sest lapsed peavad koolist suusatamisoskuse saama.

Pole võimalik öelda, kui palju lapsi on 45 aasta jooksul „TV 10” võistlusest osa võtnud, sest ajad olid algul teised ja arvutisse ei jäänud midagi. See arv on aga tohutult suur. Lihtne on pakkuda 10 000, aga julgelt võib ka peale pakkuda.

Tore, et koolitiimid toovad võistlema ka vaid kehalise kasvatuse tundides osalenud lapsi. Tihti saavadki noored nii trenni minekuks innustust, sest võistluselt sai ägeda emotsiooni.

On tähtis, et teiste alade tegijad ei hoiaks eemale. Läbi aastakümnete on kõikvõimalike alade noored sportlased käinud „TV 10-s” võistlemas. Käivad jalgpallipoisid, džuudopoisid-tüdrukud, korv-, võrk- ja käsipallurid, jalgratturid, suusatajad … Lapsepõlves tasub proovida paljusid alasid. Võistle ja vaata, kui vastupidav või osav teistega võrreldes oled. Näiteks pallimängija vajab ka kiirust ja hüppevõimet. Proovi, kui hea oled sprindis või kui kõva kõrgushüppes. Mida rohkem eri aladel võistled, seda paremini näed, mis sulle meeldib, lisaks areneb keskendumis- ja enese kokkuvõtmisoskus.”

Raamat tuleb kirev nagu sari

Anu Säärits: „Tänavune mitmevõistluse finaal toimus 15. ja 16. juunil Tallinnas Kadrioru staadionil. Meil oli ühtaegu finaalvõistlus, spordimess ja vilistlaste kokkutulek. Spordimessil pakkusid alaliidud oma tipptreenerite ja sportlastega rahvale tasuta võimalust tutvuda aladega, mida pole saanud koolis proovida, vaid on võib-olla nähtud ainult läbi teleekraani: sõudmine, vehklemine, maadlus, džuudo … See näitab alaliitude suurt missioonitunnet. „TV10” ongi missioonisari. Etappidel käivad tippsportlased samuti tasuta lastele nõu andmas ja diplomeid jagamas, sõites kohale kust iganes. Gerd Kanter on kihutanud Rakverest Tallinna, sõitnud edasi Leetu, võistelnud mõne tunni pärast ja heitnud väga häid tulemusi.

Tipud teavad, et nende toetus on noortele hästi vajalik. Seepärast on ka sarja võitjate diplomitel tippsportlaste autogrammid. Kümne aasta pärast hea vaadata, et näiteks Aleksander Tammert andis diplomi ja surus kätt. Lastele jäävad ka nende rinnanumbrid, kuhu nad võtavad usinasti sportlaste autogramme.

Koostame „TV 10 olümpiastardi” raamatut. Ootan väga vilistlaste vahvaid meenutusi. Oma loo ja võimalusel pildi „TV 10 olümpiastardi” juhtumustest või sellega seotud treeningutest ja treenerist ja enda praegustest tegemistest palun saata anu.saarits@err.ee. Püüame teha raamatu, mis oleks nagu see sari – kirev ja kogu Eestit perest peresse ja alalt alale ühendav.”

 


Kui ma oleks 10-aastaselt ainult jalutanud, oleksin juba ammu surnud

Anu Säärits: „Mõte, et kehalise kasvatuse tund võiks olla lihtsalt liikumistund, on täielik jaburus. Sama hästi võiks öelda, et matemaatikas ei peakski üritama üle 2 + 2 oma peaga mõelda, sest ülejäänud tehted on liiga rasked ja lapsel väsib pea ära.

Elementaarse oskuse eri spordialadel peaks laps saama koolist. Kardetakse norme ja numbreid, aga oskusi mõõdetakse kõikides teistes ainetes ja nii peaks ka kehalises kasvatuses olema. Igas valdkonnas tahame ju, et koolilapsel oleks teatud tasemel oskused.

Kui paneme lati madalale, siis saamegi halvad tulemused. Minu arust on päris hirmutav mõte minna kehalise kasvatuse tunnis jalutamisele üle. Kui ma oleks 10-aastaselt ainult jalutanud, oleksin juba ammu surnud.”

 


„TV 10 OLÜMPIASTARTI”

  • Eesti kergejõustikuliidu ja rahvusringhäälingu koostöös korraldatav noortespordi võistlussari „TV 10 olümpiastarti” on ainulaadne kogu maailmas. Tänavune hooaeg oli sarjale juba 45.
  • „TV 10 olümpiastarti” on kaheastmeline võistlussari. Igal hooajal toimuvad maakondades eelvõistlused ning on viis üle-eestilist võistlust – neli üksikalade etappi ning mitmevõistluse finaaletapp.
  • Võisteldakse võistkondlikus ehk koolide arvestuses ja individuaalarvestuses. Võistlused toimuvad kahes vanuseklassis: vanemas grupis 13–14-aastased ning nooremas grupis 12-aastased ja nooremad.
  • Ühel riiklikul etapil oli 2012. a statistika järgi esindatud keskmiselt 60 kooli ning võistles 315 last üle Eesti.
  • Sari on andnud avastardi paljude Eesti kergejõustiku­tippude karjäärile.
Allikas: Eesti kergejõustikuliit

 

„TV 10 olümpiastardi” tänavusel neljandal üleriigilisel etapil Tartus ergutas noori sarja vilistlane ja oma esimeseks olümpiaks valmistuv odaviskaja Tanel Laanmäe. Foto: Marko Mumm / EKJL

„TV 10 olümpiastardi” tänavusel neljandal üleriigilisel etapil Tartus ergutas noori sarja vilistlane ja oma esimeseks olümpiaks valmistuv odaviskaja Tanel Laanmäe. Foto: Marko Mumm / EKJL

 

LASTE VÕISTLUSSARJAST OLÜMPIAMÄNGUDELE

„TV 10 olümpiastardi” sarjast on olümpiamängudele jõudnud 26 kergejõustiklast:

  • Gerd Kanter
  • Ksenija Balta
  • Rasmus Mägi
  • Roman Fosti
  • Grit Šadeiko
  • Karl Robert Saluri
  • Tanel Laanmäe
  • Maicel Uibo
  • Aleksander Tammert
  • Andrus Värnik
  • Mikk Pahapill
  • Andres Raja
  • Kaire Leibak
  • Marek Niit
  • Kaie Kand
  • Moonika Aava
  • Tarmo Jallai
  • Taavi Peetre
  • Marko Aleksejev
  • Kristjan Rahnu
  • Lauri Leis
  • Marko Turban
  • Anu Kaljurand
  • Eha Rünne
  • Valter Külvet
  • Andrei Nazarov

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!