EMTA-s tutvustati kooliõpilaste muusikavaldkonna uurimistöid
Eesti muusika- ja teatriakadeemias toimus 30. mail õpilastöid tutvustav konverents. Kava koostas ja esinemisi juhtis koolimuusika instituudi juhataja Kristi Kiilu. Meeleolu lõid EMTA tänavused magistrandid, tulevased muusikaõpetajad. Lisaks konverentsil esinejaile ja nende juhendajatele osales hulk muusikaõpetajaid. Konverentsi saatesõnad ütles helilooja Helena Tulve ning järgnes kaheksa õpilasettekannet. Iga tööd analüüsis EMTA vastava valdkonna õppejõud või magistrant.
Egert Ojamäe Valga gümnaasiumist (juhendaja Reet Laanoja) kirjeldas, kuidas tema uuris ning õppis kasutama nelja kitarrimängu tehnikat ja kuidas tekkis inspiratsioon. Noormees esitas ka omaloodud kitarripala „Happiness”. Noore helilooja tööd analüüsis üliõpilane Paul Hermann Stahl, andes soovitusi kitarrimuusika selgemaks ülesmärkimiseks.
Kristo Klaus Paide ühisgümnaasiumist (juhendaja Anne Rikberg), kelle põhiinstrument on küll saksofon, esitles omakoostatud klaveripalade vihikut. Ettekandja rõhutas, kui suur roll on matemaatikal heliteoste komponeerimisel ja kui huvitava tulemuse annab eri stiilide ühendamine. Huvitav oli kuulda sedagi, et Paide koolis on kombeks korraldada omaloomingu õhtuid. Tööd retsenseerinud dotsent Ene Kangron andis soovitusi klaveri kui instrumendi tehniliste võimaluste arvestamiseks.
Annika Krais Türi ühisgümnaasiumist oli uurinud, miks, millal ja millistesse välismaa muusikakoolidesse lähevad õppima Eesti tšelloõpilased. Kuigi Eestis õpib tšellot üle 200 õpilase 22 muusikakoolis, peetakse vajalikuks ka õpinguid välismaal. Küsitlusest selgusid koolid, mis meie õpilastele sobivad ja mis tooks noored interpreedid Eestisse tagasi. Retsenseerinud dotsent Urve Läänemets soovitas töö jätkuks tutvuda haridussotsioloogiaga, mis lubaks täpsemalt määratleda muutuvat haridusnõudlust.
Uku Burmeister Gustav Adolfi gümnaasiumist (juhendajad Merle Ilus ja Eve Burmeister) tegi ettekande Märjamaa ja selle lähikonna lõõtspillimängijatest. Saime teada huvitavat Eesti lõõtspillimängu traditsioonide kohta, ettekandja juhtis tähelepanu kiiresti vähenevatele võimalustele meie kultuuripärandi kohta infot koguda. Tööd analüüsinud lektor Tarmo Kivisilla soovitas kasutada folkloorinõukogu koostatud küsimustikke edasises uurimistöös.
Stiina Heinola töö „Rännak akordioniga” (juhendaja Silja Piir) käsitles täiesti uut praktilise töö liiki – kontsert-loengut, mida korraldati Jõgevamaa gümnaasiumis ja millest konverentsil osalejad nägid videokatkeid. Kontsert-loeng ühendas akordioni kui instrumendi tutvustuse, mitmekesise repertuaariesituse ja võimaluse tantsida. Ettekannet kommenteeris üliõpilane Henri Tsibo, keda teame eelmise aasta „Klassikatähtede” osalejana.
Tiina Helena Loel Jakob Westholmi gümnaasiumist tegi uurimistöö Raul Talmarist (juhendaja Siiri Veskimäe). Tööst selgus, kui mitmekülgne võib olla muusiku tegevus koorijuhist kirjastajani ja laulupidude korraldamiseni. Tööd kommenteeris Raul Talmar ise, mis tekitas paraja elevuse.
Suurima üllatuse pakkus Hanna-Ingrid Nurm Tallinna reaalkoolist (juhendaja Heli Roos), kes tutvustas oma sümfooniaorkestrile kirjutatud süiti „Näpatud suvi”, milles oli viis osa tavalise nelja asemel. Osades „Suvehommik”, „Südame süles”, „Juhtumised teekonnal”, „Vaikuse valu” ja „Peoliste polka” domineerivad eri pillirühmad. Kuulasime viit ilusat muusikalist teemat huvitavas lahenduses. Tööd kommenteeris ja andis faktuuri kohta soovitusi üliõpilane Alisson Kruusma.
Jõgevamaa gümnaasiumist oli teinegi töö. Hindrek Reiman käsitles rokkmuusika komponeerimist ja salvestamist (juhendaja Maret Oja). Kuulasime kaht omaloomingulist pala, mille salvestamiseks oli autor kasutanud eri instrumente ja need ka ise sisse mänginud. Tööd analüüsinud üliõpilane Temo Saarna jagas soovitusi helitöötluseks.
Lisaks tutvustas magistrant Liisi Klaos oma magistritööd, milles käsitletakse häälemurdeeas poiste laulmisvõime toetamist diferentseeritud laululise tegevuse kaudu (juhendajad Kristi Kiilu ja Vilja Sliževski). See oli õpetajate jaoks kasulik info, kohalviibijaile aga tore võimalus koos musitseerida.
Oli meeldiv ja kasulik päev, mis tõestas meie gümnaasiumiõpilaste suutlikkust tegelda uurimistööga tõsiselt võetaval tasemel.