Erakoolid: erakooliseaduse muudatus pakub pooliku lahenduse
Erakoolipidajaid ja lapsevanemaid ühendav kodanikuliikumine Avalikult Haridusest peab täna riigikogus teisele lugemisele tulevat seadusemuudatust poolikuks lahenduseks, mis lükkab kolme ja poole aasta võrra edasi erakoolide makseraskustesse sattumist ning seab osa erakoole keerulisse olukorda juba praegu.
„Ühelt poolt tervitame otsust, et pooleaastase vaidluse tulemusena mõistsid valitsuserakonnad Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel, et haridus- ja teadusministeeriumi algne idee – puupüsti täis koolidelt ehk üle 6000 koolilapselt praktiliselt päevapealt riigi tegevustoetuse ära võtmine – ei ole hoolivale riigile kohane käitumine,” räägib Avalikult Haridusest üks esindaja Kalev Roosiväli.
„Teisest küljest teeb murelikuks, et täna plaanitav seadusemuudatus seab tõsiselt ohtu mitmekesise hariduse senisel kujul jätkumise pärast 2019. aastat,” lisab Roosiväli.
Eelnõu 142 SE kohaselt jätkub tegevustoetuse maksmine senises mahus 2016. aasta lõpuni ning aastani 2019 makstakse erakoolidele toetust 75% kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest. Pärast 2019. aastat kaoks riigil täielikult kohustus maksta kodanikualgatusel loodud koolidele tegevustoetust.
„Loodame, et enne 2019. aasta lõppu vaadatakse see seadus uuesti kriitilise pilguga üle ja otsustatakse jätkata kohustusliku tegevustoetuse maksmist ka edaspidi. Selle kadumine eeldaks liiga kõrgeid õppemakse ning tooks kaasa kihistumise hariduses. Samuti ei saa rajada koolide pikaajalisi plaane iga uue omavalitsuse vabatahtlikule soovile või soovimatusele erakoole toetada,” põhjendab Avalikult Haridusest üks eestvedaja Katrin Tibar.
Kahetsusväärselt jäi pea aasta kestnud vaidluste vältel laiem ja põhimõttelisem diskussioon mitmekesise hariduse rollist Eesti ühiskonnas pidamata ning takerdus kokkuhoiupoliitika eesmärkide õigustamise ja erakoolidest väära pildi loomise taha. Loodame, et senine ebaõiglane vastandamine tänasega lõpeb. „Erakoolides ei käi rikaste vanemate lapsed ning erakoolid ei ole kunagi saanud rohkem maksumaksja raha kui kohaliku omavalitsuse või riigi koolid. Lapse õppimine erakoolis on maksumaksjale juba täna soodsam ja nüüd suurendatakse kokkuhoidu veelgi,” sõnas Tibar.
Kodanikuliikumine Avalikult Haridusest juhib tähelepanu, et seaduse muudatus paneb juba järgmisest aastast majanduslikult keerulisse olukorda need kogukondlikud koolid, kus on tegutsetud väga kokkuhoidlikult ja püütud õppemaksud madalad hoida, et koolikoht oleks taskukohane igale perele. Oma suurt muret on väljendanud Tallinna vaba Waldorfkool, Pärnu vabakool ning Johannese kool ja lasteaed Rosmal jt.
„Meil tuleb õppemaksu tõsta vähemalt 72%, mis käib ilmselgelt enamikule meie peredest üle jõu ja toob kaasa sulgemisohu,” tunnistab Pärnu vabakooli seltsi juhatuse esimees Kauni Sillat.
Seaduseelnõus puudub tegevuskulude määra arvutamiseks üheselt mõistetav valem, mistõttu osa omavalitsusi võib kulusid näidata tegelikust madalamana. Seetõttu võib erakoolidele 75% arvutamisel aluseks olev summa võrreldes praegu makstava toetusega väga väikeseks jääda.
Mitmekesise hariduse vajalikkusele on ühiskirjaga tähelepanu juhtinud 75 avaliku elu tegelast, teiste seas Arvo Pärt, Kristiina Ehin, Karl-Martin Sinijärv, Ardo Hansson, Mihhail Lotman jpt. Ka aprillis Turu-uuringute AS läbi viidud erakoolid teemaline uuring näitas, et suurem osa Eesti elanikest pooldab erakoolide õpetajate palga ja tegevuskulude toetamist (ligi 60% vastanutest) ning see näitab toetust praegusele rahastamise süsteemile.