Erakooliseadus annab omavalitsustele õiguse rääkida kaasa koolivõrgu kujundamisel ja oma raha kasutamisel
Riigikogu võttis vastu erakooliseaduse muudatused, mis teeb omavalitsustele erakoolide taristu- ja muude tegevuskulude toetamise taas vabatahtlikuks nagu enne 2011. aastat ja taastab omavalitsuste õiguse rääkida kaasa koolivõrgu kujundamisel ning oma haridusraha kasutamisel.
Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid kaetakse aastani 2023 riigieelarvest täiel määral.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul lõpetab seadusemuudatus riigikohtu 2014. aasta otsusest alates kestnud põhiseadusevastase olukorra. „Kogukonnale peab jääma otsustusõigus oma koolivõrgu ning haridusraha üle ja erakoolile vastutus omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole avalikes huvides kohustada omavalitsusi toetama erakoole ja nende laienemist automaatselt ajal, mil riik ning omavalitsused oma koolivõrku kokku peavad tõmbama,“ märkis minister.
Riik annab erakoolidele nii praegu kui ka tulevikus iga lapse eest riiklikku haridustoetust võrdselt munitsipaalkoolidega – riikliku toetuse muutmine pole kunagi olnud teemaks. Lisaks saavad erakoolid 2019. aasta lõpuni kestval üleminekuajal riigilt ka tegevuskulude lisatoetust, mida omavalitsused ja munitsipaalkoolid ei saa. Tegevuskulude lisatoetuse suurus on 75% erakooli asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.
„Ülemineku lisatoetus annab erakoolidele ja omavalitsustele piisava aja mõistlike otsuste kujundamiseks,“ lisas minister Jürgen Ligi. „Erakoolid saavad riigilt edasi haridustoetust õpetajate palkade ja muude kulude jaoks, mis moodustab reeglina suurima osa nende eelarvest. Samuti saavad erakoolid üleminekuajal riigilt raha tegevuskulude jaoks.“
Otsus võimaldab suunata riigi haridusraha taristu laienemise asemel õppetöösse ja õpetajatesse – eelkõige munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palgatõusu.