Järva-Jaani kooli direktor valgustab õpetaja vallandamise tagamaid
Viimased nädalad on meedias avaldatud artikleid õpetaja Priit Dievese vallandamise kohta, kus on jäänud tagaplaanile või üldse välja toomata teised töölepingu lõpetamise asjaolud.
Oleme olnud kommentaarides üldsõnalised, et vältida õpetaja Dievese eraeluliste andmete avaldamist. Kaasuse vastu on tekkinud väga suur avalik huvi ning Priit Dievese enda välja toodud väited ja seigad vajavad selgitamist.
Kindlasti ei vasta tõele Priit Dievese väide ERR-i uudisteportaalile, et „konflikte õpilaste ja lastevanematega õpetamise osas tal ei ole”.
Ka Priit Dievese meediale antud töölepingu ülesütlemise käskkirjas on selgelt välja toodud, et tegu polnud esimese korraga, kui õpetaja käitus ebaeetiliselt või õpetajale kohatult. Selle õppeaasta jooksul on Dieves saanud kaks hoiatust ebaeetiliselt või kohatult käitumise tõttu. Keerulisi intsidente on olnud rohkem.
Üks juhtumitest, mille eest Priit Dieves sai hoiatuse, seisnes tunnis õpilasega ebaadekvaatselt ja ebapedagoogiliselt käitumises. Juhtum päädis tõsise konfliktiga, mille lahendamiseks oli kool sunnitud kutsuma kokku ümarlaua, kus osalesid kooli direktor, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, noorsoopolitseinik, piirkonnapolitseinik ning õpetaja Priit Dieves.
Intsidendile järgnes väikese vahega teine, kus õpetaja käitus õpilasega ebaväärikalt ning kiusas teda, kusjuures kiusamine ulatus põhikoolist gümnaasiumisse. Seda on võimalik detailsemalt kirjeldada, sest detaile on meedias juba (valikuliselt) avaldatud. Priit Dievesel oli õpilasega 6. klassis konflikt, kus õpilane oli naljatledes vastanud ajalootunnis Aleksander Suure pojana Aleksander Väikest. Dieves noris õpilast sel teemal põhikooli viimases klassis ning jätkas sellega ka gümnaasiumiastmes, kus õpilasel sai õpetaja üleolevast ja ebameeldivast käitumisest villand. Pärast järjekordset norimisintsidenti tunnis pöördus õpilane probleemiga sotsiaalpedagoogi poole. Juhtumi eest määras koolijuht Dievesele hoiatuse. Õhtuleht oli otsustanud probleemi nimetada väikeseks, mida see kindlasti ei olnud. Tegu oli pikaajalise kiusamisega õpetaja poolt.
Ümarlauas politsei ja sotsiaaltöötajatega, kus arutati esimest, väga tõsist intsidenti ning kiusamisjuhtumit, leidis Dieves, et kõikide probleemide tekkimises on süüdi õpilased, ning käitus seal väga üleolevalt.
Eelmise aasta lõpus toimus koolis intsident, mille tagajärjel lahkusid õpilased Dievese korraldatud arutelult, kus Dieves esitas õpilastele eetiliselt vastuvõetamatuid seisukohti ning kritiseeris õpilasi nende seisukohtade eest. Samuti esitas Dieves tunnis ühte rahvust alandavaid seisukohti.
Kahjuks pole paljusid juhtumeid võimalik detailsemalt avada, kuid rõhutame, et Priit Dieves on olnud konfliktis kooli ning sealhulgas oma õpilastega rohkem kui aasta. Priit Dievese käitumine koolis pole olnud õpetajale kohane. Käesoleval juhul on tegemist õpetaja kutse-eetika rikkumisega, mis on väljendunud mitmes intsidendis.
Koolijuht, juhtkond ning koolipidaja on Priit Dievesele andnud korduvalt võimalusi oma käitumise ning tegevuse parandamiseks. Dieves ei ole ettekirjutustest lähtunud. Toodud asjaoludest ning koolis aset leidnud ilmingutest ‒ õpetaja Dieves ei suutnud jääda alati tolerantseks, käituda õppetöös õpetaja kutseetikat järgides ‒ leidis kooli juhtkond, et kaitsmaks õpilasi õpetaja edasise ebaadekvaatse käitumise eest ja tagamaks kooli õppekava korrektne täitmine, ei ole meil võimalik koostööd õpetaja Dievesega jätkata.
Kui kollegidega ka kehvasti käitutakse siis lastakse lahti!Aga need kes ainult lastele koolivägivalda koolis pakuvad????neid kaitstakse.
See artikkel on nii üldsõnaline, et mingit järeldust väidetavatest faktidest teha on väga raske.
See Aleksander Suure ja Väikse keiss on keeratud kooli poolt üle võlli.
Igasugu kiusamine tuleb selgelt lahti kirjutada, et oleks selge kas tegelikult oli kiusamine olemas.
Paljud õpilased mimetavad kiusamiseks juba seda kui saavad õiglaselt kehva hinde. Teiste arvates ei ole kiusamine isegi füüsiline löömine, sakutamine vaid see käib nende atvates normaalse kooli juurde. Kui üks poiss peksab nõrgemat siis isegi mõne õpetaja arvates poisid lihtsalt katsuvad jõudu või müravad natuke.