Järveküla kool sai katuse alla

Järveküla kooli direktor Mare Räis oma koolimaja ees. Hoone projekteeris arhitektuuribüroo SWECO. Vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Hoone sisearhitekt on Margit Teikari, kooliümbruse kujundaja maastikuarhitekt Piret Kirs. Ehitab Nordecon. Foto: Raivo Juurak

Harjumaal Järvekülas avatakse uus kool, kus pannakse rõhku matemaatikale, võõrkeeltele ja koolidemokraatiale.

Kui mujal Eestis koole suletakse, siis Harjumaal on vastupidi – Rae valla Peetri alevis avab 1. septembril uksed uus Järveküla põhikool. Arvatakse, et uuele koolimajale tuleb kolme-nelja aasta pärast rajada ka juurdeehitis, sest Rae vallas on lapsi üha rohkem.

Uus koolimaja on tänaseks katuse all ja tehakse sisetöid. Lepingu järgi peavad ehitustööd lõppema 23. oktoobril, algklassimaja on aga kavas valmis saada 1. septembriks. Koolimajal on üks kahe- ja teine kolmekorruseline korpus, mida ühendab galerii. Välisseinade paneelid on tehases roostekarva pruuniks töödeldud. Maja on mõeldud 650 õpilasele, kuid paistab suurem. Eriti vägeva mulje jätab võimla. Asi on selles, et uue kooli võimlat, ujulat ja staadioni hakkavad kasutama ka lapsevanemad ja teised kohalikud elanikud – tegemist on n-ö kogukonnakooliga. Ruumid on ristkasutuses, päeval tegutsevad seal õpilased. Sporditegevust korraldab Rae spordikeskus. Lisaks kolib koolimaja kõrgema korpuse kolmandale korrusele Rae huvialakool, mis teeb õpilastele oma huvialadega tegelemise väga mugavaks.

Uus kool tuleb kolme paralleelklassiga. Praegu komplekteeritakse esimesi klasse, juuni algusest on teiste klasside lapsed ja nende vanemad kohtunud oma õpetajatega. Järveküla kool rajatakse kahe kilomeetri kaugusele Peetri lasteaiast-põhikoolist ja sealt tuleb uude kooli 150 õpilast, kes hakkavad käima 2.–6. klassis. Peetri kool on ülerahvastatud ja see on üks põhjus, miks Rae vallas uut koolimaja ehitama hakati.

Õpetajaid hakati Järveküla kooli otsima jaanuaris. Avaldusi tuli üle kuuekümne. Märtsi lõpuks olid kooli avamiseks vajalikud õpetajad olemas. Uue kooli meeskonda võeti õpetajaid, kellele kooli kontseptsioon ja alusväärtused sobisid.

Peamised pedagoogilised märksõnad

Järveküla kooli direktor Mare Räis tutvustab Õpetajate Lehele peamisi märksõnu, millest uus kool oma tegevuses lähtuda kavatseb. Võrdselt palju rõhku pannakse nii kooli kui ka organisatsiooni tegevusele, aga ka tänapäevastele õppeviisidele. Järgnevalt mõnest olulisemast märksõnast lähemalt.

Kodanikuharidus. Tavaliselt veavad õpilasesindusi gümnasistid. Järveküla põhikoolis luuakse õpilasesindused kõikidele klassidele, esimesest üheksandani. Kõigi klasside õpilasesindused saava vajaliku koolituse, neid informeeritakse kõigis küsimustes nii põhjalikult, et nad saaksid asjakohaseid otsuseid teha. Õpilased mitte ainult ei kinnita otsuseid, vaid osalevad nende kujundamisel ja jälgivad nendest kinnipidamist. Samad põhimõtted kehtivad ka õpetajate puhul – informeerimine, argumenteerimine, osalemine protsesside juhtimisel.

Argumendiõpetus. Esimesest klassist alates on õpilastel üks tund nädalas argumenteerimisõpetust. Õpitakse oma seisukohti kujundama, kontrollima ja põhjendama. Kontseptsiooni väljatöötamisel on abiks arvamuskultuuri arendaja ja väitlusspetsialist Margo Loor.

Motivatsiooni hoidev õpe. Õpilane saab Järveküla koolis teatud määral valida, mida õpib. Näiteks argumenteerimisõpetus on seotud uuriva õppega, kus õpilane saab teda paeluva teema valida. Nii tuuakse kooli õpilase oma huvi ehk õhinapõhine õpe. Õpilasi innustatakse valima ka teadusteemasid. Miks näiteks elekter juuksed kohevile ajab – see on algklassidele nii põnev kui ka jõukohane teadusküsimus. Seitsmendas klassis saavad õpilased võtta valik­aine. Kui kõiki klasse on lõpuks kolm paralleeli, siis võimaldab see õpilastele pakkuda kuut valikainet: tehnoloogiat, majandust, ettevõtlust, kunstiaineid, sporti, ühiskonnaaineid jms.

Jagatud vastutus. Kõiki kooli olulisi küsimusi arutatakse nii õpetajate kui ka lapsevanematega. Ühiselt lepitakse kokku, missugune peab olema hea õpilane. Kooli kodukord koostatakse üheskoos. Püütakse leppida kokku, mille eest vastutab õpilane, mille eest lapsevanem ning mille eest kool ja õpetaja.

Huviharidus. Järveküla koolimajas asuval Rae huvialakoolil on kolm suurt muusikaklassi ansamblitele, kooridele, löökpillihuvilistele ning individuaalõppeklassid näiteks viiuli- ja klaveriõppeks. Õpilased saavad pärast tunde koolimajas huvitundides ja trennis käia. Kõigi ainete õpetajaid innustatakse oma õpilasele pärast tunde mõnd huviringi või trenni korraldama, et neil tekiks ka teistmoodi kontakt ja laps oleks pärast tunde turvaliselt koolis. Loodetakse, et koos lastega hakkavad huviringides käima ka nende vanemad. Näiteks vanaaegse tooli restaureerimine on mõlemale jõukohane. Võimla ja spordiplats sobivad samuti mõlemale.

Hindamine. See teema on õpetajate ja lapsevanematega põhjalikult läbi arutatud. Jõuti otsusele, et hinnatakse tähtedega A, B, C, D, E, F, kuid koos kirjaliku kommentaariga, mis selgitab oodatava tulemuse täpsemalt lahti. Suuremate tööde juurde tulevad samuti kirjalikud kommentaarid. Kunsti- ja muusikaõpetuses, kehalises kasvatuses, kodunduses ja projektitööde eest saavad õpilased arvestuse – samuti koos kirjaliku kommentaariga. Klassikaaslased hindavad vastastikku üksteise tulemusi, tehakse näitusi, esitlusi, ülevaateid. Rae vallas oodatakse koolidelt koos kvaliteediga omanäolisust.

Vaatluspäevik. Tähtsal kohal on enesehinnang. Kehalises kasvatuses on arutatud vaatluspäeviku kasutuselevõttu. Õpilane paneb sinna kirja, kui heaks hüppajaks, jooksjaks vmt tahab ta kevadeks saada, ja jälgib kogu aasta jooksul oma treeninguid ja edusamme. Õpilane seab ise endale eesmärgid ja liigub nende poole. Samasuguse osalus- ja vaatluspäeviku saab sisse seada ka teistes ainetes.

Käitumine. Käitumise ja hoolsuse hinnet pole. Selle asemel antakse iga trimestri lõpul kirjalikku tagasi­sidet selle kohta, kuidas õpilane klassis ja rühmas töötas, kuidas järgis kodukorda. Hinnangud lähtuvad üldpädevustest.

Matemaatika süvaõpe. Esimeses ja teises kooliastmes on Järveküla koolis matemaatikatunde tavalisest rohkem, et õpilastel kujuneksid kindlad baasteadmised. Inseneeria ja loodusteadused on Järveküla kooli selged prioriteedid. Algklassides kallakuid veel pole.

Võõrkeeled. Neljandast klassist tuleb kolm tundi nädalas vene või saksa keelt ja nii üheksanda klassi lõpuni. See on lisaks inglise keelele, mida õpitakse alates teisest klassist. Põhirõhk teise võõrkeele õppimisel on oskusel nendes keeltes suhelda.

Karjääriõpe. Põhikooli jooksul leiab õpilane oma kutsumuse – selline on eesmärk. Kui õpilased õpivad intervjueerimist, küsitlevad nad koolile lähemal asuvate ettevõtete eri tasandite töötajaid. Nii saavad nad teada, mida teeb sekretär, insener, müügimees, ettevõtte juht jne. Pärast tullakse kokku ja arutatakse, mida intervjuudes räägiti. Näidatakse intervjuu ajal tehtud fotosid ja videolõike. Lisaks kavatsetakse suunata õpilasi oma piirkonna ettevõtetesse tööpraktikale. Nii õpivad lapsed tundma oma kogukonda ja selle majandust. Tegutsema hakkavad õpilasfirmad. Võimalusi on palju.

MARE RÄIS

• Mare Räisil on töökogemus mitmest Eesti tippkoolist. Aastatel 2013–2015 töötas ta Viimsi keskkooli gümnaasiumiastme õppejuhina ning 7. ja 12. klassi majandusõpetuse õpetajana. 2009–2013 oli ta Miina Härma gümnaasiumi õppejuht. Aastatel 2006–2009 oli ta Rocca al Mare kooli humanitaarainete õppetooli juhataja ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Lisaks on Mare Räisil töökogemus riiklikust eksami ja kvalifikatsioonikeskusest, kus ta töötas 2000–2006 ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse peaspetsialistina. Aastatel 1997–2000 oli ta Tallinna 21. kooli ajalooõpetaja.
• Mare Räis õppis 1982–1987 Tartu ülikoolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks. Praegu õpib ta Tallinna ülikooli magistriõppes hariduse juhtimise õppekaval. Täiendab end samal ajal koolijuhtide rahvusvahelises koolitusprogrammis „Education for Future”.