Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid?

17. juuni 2016 Ester Aunin, Ene Velström Omanäolise Kooli arenduskeskus - 3 kommentaari
Koolitusel osalenud meestel ja naistel paluti endale sobiv koolitusmapp valida. Foto: erakogu

Koolitusel osalenud meestel ja naistel paluti endale sobiv koolitusmapp valida. Foto: erakogu

 

Osalejad said uurida, milline on naiste ja meeste aju. Foto: erakogu

Osalejad said uurida, milline on naiste ja meeste aju. Foto: erakogu

Kui Eestis teha juttu võrdõiguslikkusest, tõuseb kujutlusse tihti irooniline ja stereotüüpne ettekujutus sellest, kuidas me nüüd jälle kõik ühesuguseks saama hakkame. Kuid kui mõelda, mida võrdõiguslikkus õieti tähendab või tähendama peaks, jõuame välja igaühe individuaalsuse austamiseni – meil kõigil on sellele õigus. Võrdväärsus pole ju Prokrustese säng, kus lühikesi pikkadeks venitada ja pikki lühikeseks pressida. Individuaalsuse väärtustamine peaks olema igaühe huvides.

Ometi torkab sooline ebavõrdsus Eesti hariduses silma nii õpetajate soolises jaotuses, poiste ja tüdrukute õpiedukuses ning edasijõudmises kui ka noorte erialavalikutes. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik põhikoolist väljalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi. Hilisemas elus nihkub ebavõrdsus naiste kahjuks, mida iseloomustab Euroopa suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel – ligi 30%. Samas on oluline märkida, et koolitee katkestanud mehed ei ole üldjuhul kõrgepalgaliste hulgas. Seega mõjutab ebavõrdsus nii poiste ja tüdrukute valikuid hariduses kui ka nende sotsiaalmajanduslikku olukorda ja heaolu laiemalt.

Eesti Naisteühenduse Ümarlaua SA uurimuses Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks selgus, et õpetajate ja õpilaste soolised eelarvamused ja stereotüübid on enamasti teadvustamata, neile toetuv käitumine ettekavatsematu ja tahtmatu. See piirab aga valikuvõimalusi ja mõjutab halvasti õpilaste õppeedukust, võimeid, oskusi ja enesekindlust. Just õpetajatest võivad saada kas traditsiooniliste soorollide ja soolise ebavõrdsuse mehhanismide säilitajad või vastupidi, muudatuste taganttõukajad. Võtmeküsimus on seega õpetajate eelnevad teadmised, haridus, aga sageli ka isiklikud uskumused, hoiak ja käitumine.

SA OK arenduskeskus algatas 2014. aastal koostöös sotsiaalministeeriumiga programmi, mille eesmärk on tõsta õpetajate ja lapsevanemate teadlikkust sugude temaatikast, stereotüüpidest ning sobiva arengukeskkonna loomisest poistele ja tüdrukutele. Teadlikkuse tõus sootemaatikas võimaldab õpetajatel arvestada soolisuse tähendust õppe- ja kasvatustöö individualiseerimisel. Õpetajad on kogukondlikes dialoogides tihti arvamusliidrid ning võrgustike algatamisel võtmeisikud. Seega on neil võimalus luua arengukeskkond, kus kõigil oleksid võrdsed võimalused, olenemata soost.

Programmi käigus töötati välja ja korraldati väljaõpped koolitajatele, et tõsta nende pädevust ja motivatsiooni viia läbi sootemaatilisi koolitusi ja vanemate õhtuid. Viidi läbi koolitused kolmes pilootkoolis ning lastevanemate õhtud Eesti mitmes piirkonnas.

Enne koolitust hindasid õpetajad kõige madalamaks enda teadmisi kaasaegsete soouuringute vallas. Samuti kerkisid õpetajate peas küsimused, kuidas sooküsimustesse igapäevases koolielus suhtuda, saada teada mõlema sugupoole vajadustest, milleks sootundlik keskkond üldse vajalik on. Tunti ka muret selle üle, kas sugu kui selline kaob ära. „Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid?” küsis eeluuringus üks õpetaja. Kui küsimus oli, millised on peamised takistused lapse arengu juhtimisel klassis, siis leiti, et poisid on sageli valjuhäälsed ja püsimatud, ei süvene õpitavasse ning poistest liidrid nõuavad endale palju tähelepanu. Tüdrukute puhul toodi välja, et nad tulevad küll koolikeskkonnaga paremini toime, kuid neid iseloomustab liigne kohusetundlikkus, perfektsionism, enda võimete ebaadekvaatne hindamine ning mõnikord enesekontrolli puudumine.

Õpetajad leidsid, et sooteemalise koolitusprogrammi läbimine aitas neil saada teadlikumaks sellest, millised soostereotüübid ühiskonnas valitsevad, milline on haridusasutuste toime soostereotüüpide taastootmisel ja kuidas luua õpikeskkonda nii poistele kui ka tüdrukutele. See aitab järk-järgult lahendada probleemi, et poisid on koolis „rahutud ja laisad ja tüdrukud „tublid ja usinad” ning hilisemas elus taas kord ebavõrdses seisus.

Praegune nn sooneutraalne (tegelikult diskrimineeriv) kool ja kodune kasvukeskkond takistavad erisooliste laste potentsiaali avaldumist ning nende õpimotivatsioon sageli langeb. Ühise õppimise tulemusel muutub laste õppe- ja kasvukeskkond rikkalikumaks ning muutub ka nende õpetajate ja vanemate käitumine. Sootundliku kasvatuse kaugem eesmärk võiks olla tingimuste loomine maksimaalseks eneserealiseerimiseks nii poistele kui ka tüdrukutele ning traditsiooniliste kultuuriliste piirangute vähendamine isiksuse arengule, mis tulenevad soolistest eelarvamustest, soostereotüüpidest ja soolistest hierarhiatest.

 

SA OK Arenduskeskuse projekti rahastatakse Norra toetuste 2009–2014 programmi „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal” kaudu.


3 kommentaari teemale “Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid?”

  1. Laine ütleb:

    “Praegune nn sooneutraalne (tegelikult diskrimineeriv) kool ja kodune kasvukeskkond takistavad erisooliste laste potentsiaali avaldumist ning nende õpimotivatsioon sageli langeb.” Vist küll ongi nii.
    Pikaajaline kogemus aga on tekitanud mõtteviisi, et naisõpetajaid ei võta poisslapsed intuitiivselt enda eeskujudeks kasvamisel ja nende soovitused-õpetused tunduvad “lahjadena”,nii et neid ei peagi endasse eriti vastu võtma. Küll aga on poiste ja ka tüdrukute lemmikuiks meesõpetajad, lausa iidoliks. Aga see on vana tõde, “nüüdiskasvatuse” saanud “pingviinid” ehk ei leiagi endas üles naist või meest. Sellest võib alguse saada, “… et poisid on koolis „rahutud ja laisad ja tüdrukud „tublid ja usinad” ning hilisemas elus taas kord ebavõrdses seisus.” Aastaid on koolid põdenud meesõpetajatest eeskujude nappuse osas ja tulemused ei jäänudki tulemata. Vabandage tagasihoidliku arvamuse pärast, aga need järeldused on mind pikka aega vaevanud. Mõned töötatud aastad meesõpetajate suurema osakaaluga koolides on sellise arusaamise kujundanud.

  2. Ene Kulasalu ütleb:

    Maarja Vaino artikkel Postimehes ja Ester Aunini ning Ene Velströmi artikkel Õptajate Lehes teenivad ühte ja sedasama eesmärki, kuigi üks kommentaaerija Postimehes annab mõista esimese sobivust ja teise sobimatust teemasse. Kuid Õpetajate Lehe artiklile Postimehes kommentaare lugedes, tuleb tõdeda, et tähele pole pandud selle sõnumit.
    Mõni kommenteerija on selle automaatselt hinnanud projekti valveartikliks. Seda kindlasti peab ka seda tegema, sest oluline info, mis projektikoolitustelt saadi, oligi ju see, et inimesed ei ole teadlikud olnud oma soostereotüüpsest mõtlemisest, mis toob kaasa ka sooneutraalsust sootundlikkuse asemel. Projekti teostamine annab võimaluse uurida ja jagada meie kogemusi ning kujundada neist kaasaega sobiv ühiskondlik väärtus. Kui oleme deklareerinud üldhariduskoolide õppekavades õpilasekesksust, siis Ester Aunini ja Ene Velströmi ning Maarja Vaino artiklid seisavadki erinevateks inimesteks olemise laiema väärtustamise eest.

  3. Laine ütleb:

    Olen lugenud ka Maarja Vaino artiklit Postimehes ja selle kommentaare, mis oma sisult on lausa “seinast seina”. Teie kommentaariga olen igati nõus, minu lausumise mõtteks oli, et elus üldse ja ka koolis peaks olema ka õpetajate seas teatav tasakaal. Sellise hea koosluse korral kaovad ära nn õpetajatetoa intsidentsid, mis mõneti võivad ka rappa kiskuda. See aga võib kajastuda juba õpilaste peal ja klassides. Kui poistesse-tüdrukutesse ühtviisi lugupidavalt ja mõistvalt suhtuda, tekkisid mõnikord küsimused sellest, et kas ja miks poistesse “paremini” suhtutakse. Muidu ikka parema tähelepanu saanud neiud leidsid, et see võib nii olla. Oli siis võtta hea põhjendus, et ma olen mõlemate kasvatamisega tegelnud, ka kodus, ja mõistan ka poisse. Õpetaja on klassis tõeliseks kaalukeeleks, et kumbki pool ei tunneks end kõrvalejäetuna. See temaatika on täiesti psühholoogilise pedagoogika vallast. Lisaksin siia veel õpilaste suunamise põhikooli lõpuosas enesekasvatusele.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!