Keelekaste: Nimele pai

3. juuni 2016 Priit Põhjala - Kommenteeri artiklit

Priit Põhjala

Tavaliselt räägitakse ajakirjanduses sellistest ärinimedest, mille juures on midagi halvasti – mis kalduvad näiteks šabloonsusse, on vigases eesti keeles, pentsikus eesti-inglise segakeeles või sootuks ingliskeelsed. Ka ma ise olen kõiki neid halbusi ajalehes käsitlenud ja solvunud nimetreialitelt selle pärast võttagi saanud.

Kuid seekord tahan teha midagi ebatavalist: mitte laita, vaid avaldada tunnustust ärinimedele, mis on mulle meelde jäänud oma lihtsuse, selguse ja tabavuse, eelkõige aga selle poolest, et need on heas ja ilusas eesti keeles. Selline ootamatu kiiduavaldus ei ole päris juhuslik, vaid seotud Eesti keelenõukogu ja Emakeele Seltsi korraldatava võistlusega „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi”.

Kohmakavõitu nimetuse taga seisab õilis eesmärk: „juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid”, auhinnates Eesti ettevõtjat, „kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline”. Tähtis on seegi, et „ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga vms”. (Väljavõtted võistluse statuudist.)

Auhinna kandidaate saavad esitada kõik inimesed 15. septembrini internetiaadressil sisu.ut.ee/nimekonkurss või Emakeele Seltsi postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Oma väikese nimeloeteluga tahangi kõiki kutsuda seda tegema. Suvi on puhkuste ja reisimise aeg; märgake mööda Eestit ringi sõites ilusaid emakeelseid ärinimesid ja andke need üles, eestikeelsema ja esteetilisema avaliku ruumi saavutamise nimel.

Kui nüüd konkreetsete nimede juurde tulla, siis üks minu viimase aja lemmikuid on Apelsini Raudtee – endises raudteeametnike klubimajas asuva mõnusa söögikoha nimi, millel on seos 19. sajandil ehitatud „apelsiniraudteega”, mis ühendas Vene impeeriumi Paldiski, Tallinna ja Narvaga ning mida mööda veeti tsaarile ja tema õukonnale lõunamaa puuvilju. Võiks muidugi vaielda, kas kenam ja õigem oleks kokku või lahku (Apelsiniraudtee vs. Apelsini Raudtee), kuid see on õigupoolest pisiasi.

Õnnestunud nimedega restorane on tegelikult terve hulk. Kui vanalinna keskpärased turistilõksud kannavad peamiselt ingliskeelseid silte, siis paremate söögikohtade pidajad ei pelga ka ilusaid klaare eesti nimesid: Kaks Kokka, Kolm Sibulat, Moon, Piparmünt, Seller, nüüdseks küll suletud Till ja Kummel … Peaasi et neid maitse- ja muudele taimedele osutavaid nimesid ühel hetkel kole palju ei saa, kisuvad jälle kulunuks.

Ägedalt vigur nimi on perekond Koržetsite kalarestoranil: Kalambuur. Sama võib öelda veinipoe ja -baari Tiks kohta. Seal saab uuriga Märtsijänese sõbraliku pilgu all veiniklaasi taga tiksuda. Ja veinist Tiksus juba puudust pole – vastupidi Lewis Carrolli raamatule, kus Märtsijänes pakkus Alice’ile varmalt veini hoolimata asjaolust, et majapidamises leidus ainult teed.

Tiksu ja jänesega ühenduses meenub veel osaühing Hunt Kriimsilm, kellele kuulub Hella Hundi kõrts – tublid nimesooritused needki. Tartu kohvikut Crepp, mille nime ma just parimaks ei hinda, haldab aga osaühing Moosinägu, mille ma hindan heaks küll.

Äraütlemata õnnestunud nimi oma löövuses ja mitmetähenduslikkuses on Obadus, mis kuulub ühele metalli- ja keevitustöid tegevale ettevõttele. Ja Majavaim – oli, ehk on seniajani üks sihuke ehitusfirma. Jälle vahva nimi, kuni trükiviga sisse ei tule ja Majavaimust Majavamm ei saa.

Väga ilus nimi lillestuudiole on Elisabet Aias. Veel meenub Tali – karge ja minimalistlik nagu põhjala disain, on see just sobilik poele, kus müüakse Eesti disainerite tooteid. Sama lihtne ja kena on kinonimi Sõprus – natuke nõukoguliku mekiga küll, aga ikka parem kui kultuuriasutustel (kinodel, kontserdimajadel), mille nimesid inetavad nendes sisalduvad, sageli ingliskeelsed sponsorinimed (Coca Cola Plaza, Nordea kontserdimaja jne).

Nõnda vähe toredaid nimesid siia seekord mahtuski. Aga neid on veel palju. Niisiis silmad lahti ja hääletama!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!