Kirjaoskus kasvab suheldes

3. juuni 2016 Mare Müürsepp Eesti lugemisühingu juhatuse esinaine - Kirjaoskus kasvab suheldes kommenteerimine on välja lülitatud

Kadi Tomson. Foto: Mare Müürsepp

 

Lugemisühingu viimatise konverentsi „Kirjaoskus tulipunktis” esitused võib kokku võtta mõttega, et tubli lugemise-kirjutamise eeldus on sisukas suhtlemine.

Liina Velner

Kirjaoskuse edendamiseks otsitakse tihti nõiavitsa. Nüüdne lugemisdidaktika näeb last kui mõttega lugejat-kirjutajat juba esimestest kirjalikest toimingutest alates. Laps otsib märgi tähendust ja ka loob seda. Kirjaoskus nii-öelda kerkib esile, ilmneb ühes ja teises tegevuses, märguannete jätmises ja mõistmises. Teadlikult kujundatud kasvukeskkonnas polegi õigupoolest olemas nii-öelda eelfunktsionaalset kirjutamist-lugemist. Laps rakendab oma oskusi, kui tal on selleks põhjus ja võimalus.

Kuidas luua mängus ja igapäevatoimingutes olukordi, kus laps end kirjas väljendab ja teise poolt kirja märgitut lahti mõtestab? Nõu andsid kogenud praktikud Kaja Kivisikk ja Anneli Laamann, kes on head nii koolitajate kui ka õppematerjali autoreina. Kajalt ilmus sel aastal Koolbri kirjastuses kogumik „Mängud lugemispessa”, mis annab õpetajale häid mõtteid koolitöö elavdamiseks.

Kristel Palk

Mida lastega koos lugeda välja pildist, seletas Liina Velner, kes on värskelt tõlkinud toredad mudilasraamatud Miinost („Mängi koos Miinoga”, „Hüppa koos Miinoga”, „Magama koos Miinoga”, pildid on teinud eesti illustraator Mati Lepp). Pildiga tehtav töö paneb aluse raamatu kui terviku mõistmisele. Pilti saab mängida draamas ja pildi elamust ja sisu avada muuski loovtegevuses. Oluline on tutvuda piltide ja sõnade autoritega, kuna teadmine, et iga raamatu taga on inimene, pakub lastele suurt huvi ja avastamisrõõmu, rõhutas lasteaia pildiraamatukasutust uurinud Jaanika Monroc.

Digimaailm annab lapsele varakult kätte uutlaadi teabeallikad, aga eeldab ka teatud oskuste varasemat sihipärast õpetamist. Eesti rahvusvahelise kooli raamatukoguõpetaja Kadri Tomson selgitas elavate näidete varal, kuidas juba lasteaia- ja algklassilastele selgitada, mida tähendab teose autor, autoriõigus, teose osade kasutamine ja kopeerimine. Mänguline võte aitab õppijal tunda end petetud autori rollis: kuidas tunned end, kui sinu lugu nimetab enda omaks keegi teine?

Kristel Palk Tallinna keskraamatukogust juhib väga põnevat noorte lugejate tegevust – Skype’i raamatuklubi. Eri maade noored saavad igaüks oma keeles lugeda üht ja sama lühikest teksti, luuletust või lühiproosa katkendit ja selle põhjal peavad nad Skype’is arutelu. Tegevust juhtima on saadud noortele olulisi kirjandusinimesi, nagu näiteks Jan Kaus. Milleks lugeda – et oleks, mida teistega arutada.

Kuidas kirjeldada ja hinnata kirja­oskust? Tasemetööde arutelu võeti kokku mõttega, et tuleb välja töötada riiklikust õppekavast üksikasjalikum kirjaoskuse mõõtmise standard (nagu seda ühingu emaorganisatsiooni International Literacy Association eestvõttel inglise keeles on tehtud), ja ühingu asjatundjad on valmis sellega tegelema. Arengu kirjeldamiseks kasutatavad materjalid peavad olema koostatud süsteemsemalt, läbimõeldumalt, kui seda on praegused tasemetööd.